lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 31.05.2017 määrusega kuulutati välja E B (pankrotis) pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Oliver Ennok. 27.11.2017 esitas E B (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok kohtule pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 11.12.2017 kohtumäärusega, milline jõustus 28.12.2017. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotiseaduse (
) § 158 lg 3 kohase aruande, mis sisaldab
Esitatud aruande kohaselt võlgnikul puudus pankrotivara, mille arvelt võlausaldaja nõudeid rahuldada.
nimetatud väljamaksete osas on haldur märkinud, et pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid, kuna pankrotivara puudub. Antud menetluses on kaitstud üks II järgu nõue summas 90 147,18 eurot. Võlgnik esitatud nõudele vastuväidet esitanud ei ole. Väljamakseid käesolevas menetluses tehtud ei ole, seega nõue on jäänud täies ulatuses rahuldamata. Pandiese menetluses puudus. Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Hagisid haldur esitanud ei ole. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu
Maksejõuetuse on põhjustanud asjaolu, et olles xxx OÜ juhatuse liige, tekkis võlgnikul Maksu- ja Tolliameti poolt XXX OÜ-s läbiviidud kontrolli käigus kogutud tõendite alusel 06.05.2016 tehtud maksuotsusest nr 12.23/017158-12 tulenev solidaarsuskohustus (koos XXX OÜ-ga) Maksu- ja Tolliameti ees. Seoses kohustustest vabastamise menetlusega on haldur esitatud aruandes märkinud, et võlgnik on esitanud võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Haldur korraldas 03.07.2018 võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekult ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile on võlgniku poolt esitatud kolmanda isiku T M (isikukood xxx) nõusolek usaldusisikuks asumise kohta. Haldur taotleb määrata halduri tasuks 864 eurot, koos käibemaksuga. Haldur taotleb hüvitada riigi õigusabi korras halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. 2 Kohus on teinud 27.09.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku E B (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot 10 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade ilmus 27.09.2018. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. E B (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudele vastuväiteid ei esitanud.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Oliver Ennoki võlgniku E B (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 864 eurot käibemaksuga. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri Oliver Ennok töötasuks 864 eurot. Pankrotihaldur on esitanud menetlusabi taotluse ning palunud määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Käesolevas menetluses on Maksu- ja Tolliamet 02.05.2017 tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot, mistõttu tuleb pankrotitasu välja mõista nimetatud summast. 31.05.2017 kohtumäärusega on kohus määranud ajutise pankrotihalduri tasuks 864 eurot, millest 474,72 eurot (sh käibemaks) on ajutisele haldurile hüvitatud riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pankrotimenetluses on selgunud, et võlgnikul teadaolev realiseeritav pankrotivara puudub ning vara müügist laekumisi ei ole toimunud, siis tuleb ajutise halduri tasu, mis ei ole riigi vahenditest 3 ajutisele haldurile hüvitatud, maksta välja Maksu- ja Tolliameti poole 02.05.2017 kohtu deposiiti tasutud summa arvelt.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. E B (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku E B (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Esitatud lõpparuandest nähtuvalt on võlgniku poolt esitanud pankrotihaldurile T M nõusolek usaldusisikuks asumise kohta. Kohus leiab, et usaldusisikuks saab määrata nõusoleku alusel T M. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Usaldusisik kohustub võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab T Mle, et usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama Kui võlgnik otsustab kasutada temale
lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda usaldusisikule üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks
lg-s 4 sätestatud kohustust anda usaldusisikule üle 75% tulust võlausaldajatele väljamakseteks. Kohus leiab, et
lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 75% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Kui võlgnik otsustab kasutada temale
lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda võlausaldajatele üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks
lg-s 4 sätestatud kohustust anda üle 75% tulust võlausaldajatele väljamakseteks, kuid näitab, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega.
lg 5 4 eesmärgiks ei ole julgustada võlgniku elama miinimumpalgast, võimaldades seejuures kohustustest vabaneda ilma kohustusi mingilgi määral täitmata.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.