Kuivõrd võlgnik on esitanud kohtule kohustest vabastamise avalduse, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4 2-18-12850
lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule ½ kaasomandi osana mõttEe osa kinnistust registriosa nr xxx, asukohaga xxx, 100% elamumaa, pindalaga 1085 m2. Kinnistusraamatu kolmandasse jakku on kantud keelumärge võlgnikule kuuluvale mõttelisele osale kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäituri E V, Nordea Bank AB kasuks. AS Pensionikeskus andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxx, mille saldo 12.09.2018 seisuga on 4783,685 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik AS-is S, tema igakuine keskmine töötasu on 957.07 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline ja tal on üks täisealine laps. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 62 901.10 eurot. Võlgnik tunnistab enda maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgniku varast on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on võõrandanud 03.06.2017 sõiduki xxx, 2000. a, reg. märgiga xxx 03.06.2017 E S´le (isikukood xxx), jäädes ise sõiduki kasutajaks. Harju Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-10697 on võlgnikult ja E T´lt (isikukood xxx) solidaarselt välja mõistetud Luminor Bank AS-i (endine Nordea Bank AB Eesti filiaal) kasuks põhivõlgnevus 44 855.75 eurot, intress 579.61 eurot, viivis 10 413.01 eurot ning menetluskuluna riigilõiv 1 100 eurot. E T hoidub nimetatud kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuna nimetatud summa on võlgnikult ja E T´lt solidaarselt välja mõistetud, võib võlgnikul olla regressinõue E T vastu. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik tunnistab, et on muutunud maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Kohus leiab, et edaspidise 5 2-18-12850 pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab I Sule, et tulenevalt
lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui I S soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks I Su pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.