KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus avaldatakse 27.09.2018.a. kaudu Tsiviilasja number 2-18-7643 Kohtuasi A K hagi M K vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500.- eurot Menetlusosalised Hageja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx) avaliku e-toimiku Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk (Advokaadibüroo Turnstone OÜ, registrikood 14191222, asukoht Tartu mnt 25, 10117 Tallinn) Kostja: M K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post M.K@mail.
- ee)Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Kostja lepinguline esindaja advokaat Arvo Kivar (Advokaadibüroo LMP OÜ, asukoht Soola 8, Tartu, e-post arvo.kivar@lmp.
- ee)18.09.2018.a. Lahutada A K ja M K abielu, mis on sõlmitud 26.02.1994.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte menetluskulud jätta nende endi kada. Jätta poolte menetluskulude kohtuotsusega kindlaks määramata Edasikaebamise kord rahaline suurus Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik. 1. 16.05.2018.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2014.a. veebruarikuust. 2. 18.09.2018.a. kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. 3. Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja abielutõendi. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes. 4. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja teatas, et soovib samuti abielu lahutada, kuid avaldas, et poolte abielulised suhted lõppesid 3 aastat tagasi või natuke rohkem aega tagasi. Kohtuotsuse põhjendused. 5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 6. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist poolte seletustega, et nende abielusuhted on lõppenud vähemalt 3 aastat tagasi ja neid taastada pooled ei soovi, sest soovivad mõlemad abielu lahutada. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu ka lahutada. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 7. Hageja palus hagiavalduses jätta poolte menetluskulud kostja kanda juhindudes TsMS § 164 lg 2 sätestatust, sest kostja on keeldunud abielu kohtuväliselt lahutamast, kuigi hageja on talle selleks mitmeid kordi ettepanekuid teinud ja perekonnaseisuametis selleks isegi aegu reserveerinud. Hageja palus kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 307.- eurot. 8. Kostja vaidles vastu hageja taotlusele temalt vastaspoole menetluskulud välja mõista ja selgitas, et pooled on pidanud läbirääkimisi 2017. ja 2018. aastal, et lahutada nende abielu ja jagada ühisvara rahumeelselt ja kohtuväliselt, kuid hoopis hageja on kostja ettepanekuid ignoreerinud. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja kinnitas, et soovib abielu lahutada. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna hoopis hageja on see, kes on näidanud üles pahatahtlikkust, ning on eiranud kostja soove ja 2 ettepanekuid seoses abielu lahutamise ja vara jagamisega, puudub alus menetluskulusid hageja kanda jätta. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud summa 324.- eurot. 9. Hageja palus kostja menetluskulude nimekiri jätta tähelepanuta, sest see esitati hilinenult. 10. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda siiski TsMS § 164 lõikes 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt kannavad abielulises perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esile toodud asjaolu, nagu ei oleks kostja olnud nõus abielu lahutama kohtuväliselt, mis tingiski hagi esitamise kohtusse, on mõistetav, sest kostja sooviks oli koos abielu lahutamisega jagada ära kohtuväliselt ka poolte ühisvara. Seega ei hoidunud kostja pahatahtlikult ja põhjendamatult kõrvale abielu kohtuvälisest lahutamisest, ega pea seetõttu kandma ka vastaspoole menetluskulusid. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitas oma menetluskulude nimekirja kohtule hilinenult, mis annab aluse selle tähelepanuta jätmiseks, kuid vaatamata nimetatule tuleb pooltel kanda TsMS § 164 lg 1 kohaselt oma menetluskulud ise. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine. 11. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500.- eurot. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500.- eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 3