Obsah (7)

§ 174§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12198 Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esi

) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Esmalt annab kohus hinnangu hageja kohtukuludele. Hageja kohtukuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
2. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejale on osutatud õigusabi 29 tundi ja 3 minutit tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks.
3. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasumäär 130 eurot käibemaksuta (156 eurot käibemaksuga) on põhjendatud.
4. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele ja hagiavalduse täiendamisele perioodil 05.08.2016-24.08.2016 kokku 7 tundi ja 49 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
5. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 03.10.2016 kostja vastusega tutvumiseks ning hageja täiendava seisukoha koostamiseks 3 tundi ja 10 minutit ning 07.10.2016 kostja 29.09.2016 määruskaebuse ja taotluse analüüsiks ning koostamiseks, tõendite kogumiseks ja vastusredigeerimiseks 5 tundi ja 15 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. 2
6. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 31.10.2016 kostja 15.09.2016 määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 2 tundi ja 27 minutit, 08.11.2016 kostja 17.10.2016 vastusega tutvumiseks 30 minutit ja 09.11.2016 kostja 17.10.2016 vastuse osas seisukoha koostamiseks 3 tundi ja 15 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 27.01.2017 vastuse koostamiseks 35 minutit, 21.08.2017 ekspertiisiga tutvumiseks 15 minutit ja 04.09.2017 ekspertiisi osas seisukoha koostamiseks 17 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
8. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 04.12.2017 kohtule vastuse koostamiseks kostja taotluse osas 10 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 09.02.2018 kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1 tund ja 15 minutit ja 12.02.2018 kohtuistungil osalemiseks 35 minutit ning 02.07.2018 kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja kohtuistungil osalemiseks 1 tund ja 15 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas 12.02.2018 ja 02.07.2018 toimunud kohtuistungid, mistõttu leiab kohus, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
10. Lisaks lepingulise esindaja õigusabikuludele on hageja palunud välja mõista ka äriregistri päringu kulu summas 4 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
11. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu arvestab kohus menetluskulusid koos käibemaksuga.
12. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasjas toimikuga ning eeltoodust tulenevalt on kokku põhjendatud hageja menetluskulud summas 4 910,80 eurot (riigilõiv 375 eurot + lepingulise esindaja kulu 4 535,80 eurot käibemaksuga). 19.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 3