← Eesti

2-16-9231/21

Obsah (13)§ 153§ 22§ 169§ 65§ 158§ 1§ 157§ 162§ 165§ 170§ 171§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtujurist Ervin Makko Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-9231 Tsiviilasi Aase

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid. 2 06.09.2016.a pankrotimäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Terje Eipre töötasu summas 1 036,80 eurot (sh käibemaks), ja kuluhüvitis 300 eurot (sh käibemaks). Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitisena välja riigivahenditest. Ülejäänud ulatuses on ajutise halduri tasu maksmata, kuivõrd selleks puuduvad rahalised vahendid. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa 5.1. Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. 5.2. Pankrotihaldur koostas 24.04.2017.a. jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 03.05.2017.a. määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 5 võlanõuet kogusummas 4 484,84 eurot järgmiselt: Pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded,

§ 153lg 1 p 1.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded,

§ 153

lg 1 p 2, kogusummas 4 484,84 eurot: Jrk nr Võlausaldaja nimi 1 Kohtutäitur Tunnustatud Jaotise % nõude suurus (eurodes) Urmas Tärno 848,54 Väljamakstud summa (eurodes) 18,92% 0,00 2 Collect Inkasso OÜ 1 450,88 32,35% 0,00 3 Kohtutäitur Katrin Vellet 123,96 2,76% 0,00 4 OÜ Koduliising 1 558,46 34,75% 0,00 5 Eesti Vabariik Politsei- ja 503,00 Piirivalveameti kaudu 11,22% 0,00 3. Muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded,

§ 153lg 1 p.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 3 Harju Maakohtu 06.09.2016.a. kohtumäärusega pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. kuulutati välja Xxxpankrot ning Xxxvõlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 22.09.2016.a., kus võlgniku pankrotihalduriks kinnitati Martin Krupp. 30.01.2017.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekule esitati 5 nõudeavaldust kogusummas 4 484,84 eurot. Koosolekul esitatud nõudeid ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 5 võlanõuet kogusummas 4 484,84 eurot. 24.04.2017.a. koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Harju Maakohus kinnitas 03.05.2017.a. määrusega. Käesolevas menetluses puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk Võlausaldaja nimi nr Tunnustatud Saamata nõude suurus (EUR) (EUR) 1. Kohtutäitur Tärno Urmas 848,54 2. Collect Inkasso OÜ 3. Kohtutäitur Vellet 4. OÜ Koduliising 5. Eesti Vabariik 503,00 Politseija Piirivalveameti kaudu 1 450,88 Katrin 123,96 1 558,46 summa Järk 848,54 II 1 450,88 II 123,96 II 1 558,46 II 503,00 II Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik muutunud maksejõuetuks

§ 22lg 5 (muu asjaolu) alusel.

Pankrotihaldurile ei ole võimalik anda konkreetset põhjust võlgniku maksejõuetuse põhjuste üle, kuivõrd võlgniku maksejõuetus on pankrotihalduri hinnangul välja kujunenud enam kui viis aastat tagasi. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud 2011.a., mil võlgniku 4 suhtes on algatatud enamus pankroti väljakuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlused. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt

§ 169

. Haldur korraldas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamiseks 30.01.2017.a. nõuete kaitsmise koosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.01.2017.a. Nõuete kaitsmise koosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik avaldas nõuete kaitsmise koosolekul soovi ise täita usaldusisiku kohustusi. Ükski kolmas isik ei ole haldurile võlgniku usaldusisikuks nimetamise kohta nõusolekut esitanud. Pankrotihalduri lõpliku tasu kinnitamise taotlus Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (vara nimekirja koostamine, pankrotiteadete ja protokolli koostamine) – 2,5 tundi 2) 3 kuu ettekande koostamine pankrotimenetlusest – 1,0 tundi 3) Võlausaldajatega suhtlemine - 0,5 tund 4) Võlgniku tehingute kontroll ja analüüs – 1 tund 5) Nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavaldus kontrollimine, läbiviimine – 2,5 tundi koosoleku 6) Jaotusettepaneku koostamine – 0,5 tundi 7) Raugemise aruande, raugemise ja halduri tasu taotluste koostamine – 1,5 tundi Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks: 9,5 tundi x 90 eurot = 855,00 eurot Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 855 eurot (millele lisandub käibemaks 171 eurot), mille palub määrata võlgnikult Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks ning mõista menetlusabi andmise korras vastavalt

§ 65lg 11 välja riigi vahenditest.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid

§ 1

lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara. 5 Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole samuti käesolevas pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimeetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 157p 2 alusel.

Xxx(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Pankrotihaldurile ei ole võimalik anda konkreetset põhjust võlgniku maksejõuetuse põhjuste üle, kuivõrd võlgniku maksejõuetus on pankrotihalduri hinnangul välja kujunenud enam kui viis aastat tagasi. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud 2011.a., mil võlgniku suhtes on algatatud enamus pankroti väljakuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlused.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest Xxx(pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 65kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Kohus leiab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna praegusel juhul pankrotivara puudub ja asjast huvitatud isikud ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti, siis kuulub rahuldamisele Martin Krupp esitatud menetlusabi taotlus. Pankrotihaldurile kindlaks määratud tasu tuleb haldurile hüvitada riigi vahenditest 397 euro ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 6 samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Xxxesitas ühes pankrotiavaldusega 14.06.2016 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Xxx(pankrotis) haldur Martin Krupp märkis aruandes, et haldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Haldur on seisukohal, et võlgnik peaks olema suuteline ise usaldusisiku ülesandeid täitma ning ta on vastava nõusoleku andnud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada Xxxkohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas

§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et Xxxusaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab xxx (pankrotis), et

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik otsustab kasutada temale

§ 173

lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda usaldusisikule üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks

§ 173

lg-s 4 sätestatud kohustust anda usaldusisikule üle 25% tulust võlausaldajatele väljamakseteks. Kohus leiab, et

§ 173

lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 25% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Kui võlgnik otsustab kasutada temale

§ 173

lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda võlausaldajatele üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks

§ 173

lg-s 4 sätestatud kohustust anda üle 25% tulust võlausaldajatele väljamakseteks, kuid näitab, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega.

§ 173

lg 5 eesmärgiks ei ole julgustada võlgniku elama miinimumpalgast, võimaldades seejuures kohustustest vabaneda ilma kohustusi mingilgi määral täitmata. Eelnevalt selgitatust juhindumine võib olla menetluse lõppedes määrava tähtsusega kohustustest vabastamise otsustamisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Peeter Pällin 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.