Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 2018.a on selleks 250 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus on 19.05.2016.a kompromissimääruses (tsiviilasjas nr 2-15-13185) kohustatud kostjat maksma hageja kasuks igakuiselt elatist summas 160 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.
lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis suurendatud määras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates käesolevas asja hagiavalduse esitamisest arvates 27.03.2018.a, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus 2 2-18-4719 ulatuses. Kohus on 05.08.2018.a teinud hagejale ettepaneku esitada asjas kantud menetluskulude nimekiri. Hageja on nimekirja esitanud 13.06.2018.a, märkides, et just hageja esindaja sai just sellel kuupäeval kohtupoolse kirja kätte. Võttes arvesse, et kohtule ei olnud 08.06.2018.a kuupäevaks hagejapoolset kättesaamiskinnitust laekunud, siis peab kohus
lg 1 alusel põhjendtuks pikendada enda poolt määratud tähtaega ning võtta hageja menetluskulude nimekiri vastu. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista kokku 120 eurot. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja lepinguline esindaja kinnitab, et tema ning hageja seaduslik esindaja ei ole käibemaksukohustuslane. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus võtab arvesse ka hagiavalduse sisu – antud juhul on hagiavalduses valdavas enamuses tsiteeritud Riigikohtu seisukohti ja seadusesätteid. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 80 euro ulatuses. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kostjalt tuleb hageja kasuks
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.