Obsah (8)

§ 436§ 403§ 230§ 445§ 442§ 122§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 23. mail 2018.a, Tallinnas Menet

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (t/l 5, 25). Kooskõlas

§ 403lg 1 lahendab kohus käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses.

5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltel palunud esitada täiendavad tõendid, taotlused ja seisukohad 29.01.2018.a kohtumääruses (t/l 39).

1. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (t/l 9) ning et hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist tagasiulatuvalt alates november 2016.a. Samuti on pooled erimeelt selles, millises summas tuleb hagejale elatist maksta.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 2
4. Riigikohus on 07.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-15-15909 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
7. jaanuari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
9. Kuivõrd hageja on esitanud nõude elatise saamiseks miinimummääras, ei pea ta enda vajadusi tõendama.
10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise perioodi november 2016.a kuni september 2017.a eest kogusummas 2 545 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
11. Kooskõlas PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
12. Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-35-16 punktis 19 leidnud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu
13. detsembri
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p-d 11 ja 12).
15. Käesoleval juhul on kostja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et viimase igakuine sissetulek on 452 eurot ning kostja saab sotsiaaltoetusi ca 200 euro ulatuses (t/l 23 pöördel, 31) ning et kostjal on kohustus tasuda igakuiselt elatist XXX ülalpidamiseks summas 70 % miinimummäärast (t/l 27-29).
16. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjalt hageja kasuks tagasiulatuva elatise väljamõistmisel raskeneb kostja majanduslik olukord ning tekib elatisvõlgnevus, mille kustutamine oleks võimatu, arvestades kostja sissetulekut ning kohustust tasuda ka teisele lapsele ülalpidamiseks elatisraha. Kostjale ei kuulu ka vara, mille arvelt tagasiulatuvat elatist tasuda (t/l 42-44). Samuti arvestab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmisel asjaoluga, et perioodil 30.11.2015.a kuni 30.11.2017.a oli kostja töövõime kaotus 80 % (t/l 34).
17. Seega ei pea kohus antud juhtumil põhjendatuks hageja nõuet tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ning kohus seda nõuet ei rahulda. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja hagejale elatist maksab, tuleb kostjalt elatis hageja kasuks välja mõista alates hagi kohtule esitamisest s.o. 25.09.2017.a (t/l 1).
18. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos alammäära muutumisega) kuni hageja täisealiseks saamiseni (t/l 6). Kostja palub elatise välja mõista summas 50 eurot, kuivõrd kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Samuti tugineb kostja asjaolule, et viimase igakuine töötasu on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.
19. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise 3 väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
20. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 10 märkinud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
21. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostja on kokku kahe lapse isa (t/l 48). Seega asub kohus seisukohale, et kostja mõlemale lapsele tuleb tagada võrdne kohtlemine ja võrdses suuruses elatis.
22. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
23. oktoobri
24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
25. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
26. oktoobri
27. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
28. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
29. Kuna mõlemad hageja vanemad ei ole kohtule ise esitanud tõendeid oma varandusliku olukorra kohta, siis kooskõlas

§ 230lg 3 on kohus teinud päringud avalikesse registritesse (t/l 42-47).

Registriväljavõtetest nähtub, et kostjale registrisse kantavat vara ei kuulu (t/l 42-44). Samuti ei kuulu registrisse kantavat vara XXXle (t/l 45-47).

1. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja töötab OÜ-s MP&Puitmeister ning kostja sissetulekuks on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär (t/l 23 pöördel, 31). Kohtule esitatud hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et XXXle on makstud regulaarselt toimetulekutoetusi ja sotsiaaltoetusi (t/l 8).
2. Kostja on esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo 20.10.2015.a otsuse nr. 1272027, mille kohaselt on kostjal tuvastatud, et kostja on osaliselt töövõimetu üldhaigestumise tõttu ja töövõime kaotuse protsent on 80 %, püsiva töövõimetuse kestus on kuni 30.11.2017.a (t/l 33-34). Tõendeid selle kohta, et kostjal on jätkuvalt töövõime kaotus kohtule esitatud ei ole.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kostja käesoleval ajal töötab ning ei ole täielikult töövõimetu, siis on kostjal võimalik soovi korral oma sissetulekuid ka suurendada (t/l 24 pöördel). Seega ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 50 eurot.
4. Samas tuleb kohtul kostjalt elatise väljamõistmisel arvestada kostja sissetuleku suurusega 4 ning sellega, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Samuti arvestab kohus kostjalt elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hageja arveldusarvele laekub peretoetus, milline summa on alates jaanuarist 2018.a 55 eurot (t/l 8).
5. Kuivõrd Harju Maakohtu 23.01.2017.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-16-6186 on kostjalt välja mõistetud elatis ulatuses, mis vastab 70 %-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (t/l 27-29), siis peab kohus põhjendatuks ka käesoleval juhul välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise, mis vastab 70 %-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Sellisel juhul saavad kostja mõlemad lapsed võrdses suuruses elatist.
6. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates hagi kohtule esitamisest s.o. 25.09.2017.a summas 70 % miinimummäärast, s.o ulatuses mis vastab 70 % - le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni XXX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 22.03.2028.a.
7. Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hageja arveldusarvele nr. EEXXX iga kuu 10.kuupäevaks (t/l 6). 32.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 33. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette 10.kuupäevaks hageja eelpool viidatud arvelduskontole. 34.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kostja esitas kohtule 18.12.2017.a taotluse, millise kohaselt palub XXX’lt välja nõuda andmed tema sissetuleku ja varalise seisundi kohta, s.h viimase 6 kuu palgatõend (t/l 24 pöördel).

1. Kuivõrd hagiga koos on kohtule esitatud hageja arvelduskonto väljavõte (t/l 8) ja kohus on ise teinud vastavad registripäringud (t/l 45-47), siis ei ole vajalik täiendavate tõendite kogumine ning kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 37.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4 660 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 38.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ja

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 39. Kooskõlas

§ 163

lg 1 ja § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagiavalduse osaliselt ning tegemist on elatise nõudega. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6