2-17-129556 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-129556 Tsiviilasi

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Komei Grupp OÜ (hageja) esitas 08.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXX´lt (kostja) 3 554,75 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 27.03.
2. a. kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Hageja esitas 12.04.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse ning 24.04.2018 täpsustatud hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on poolte vahel 01.01.2014 sõlmitud majutuslepingust tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 21.05.2018 (lk 46). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Samas kohus leiab, et hagiavaldus ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi tuleb rahuldada osaliselt. Alljärgnevalt käsitleb kohus millises osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja millises osas ei ole hagi õiguslikult põhjendatud. 2 2-17-129556

1. Kohus leiab, et hageja nõue on täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõudes 3 122,72 eurot ning võlgnevuse sissenõudmiskulude osas summas 50 eurot.
2. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt, kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,15% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista arvel nr 17041 märgitud summalt 238,54 eurot perioodi 25.07.2017 - 11.04.2018 eest viivis summas 93,39 eurot, arvel nr 201738 märgitud summalt 134,06 eurot perioodi 21.07.2017 - 11.04.2018 eest viivis summas 53,29 eurot, arvel nr 17048 märgitud summalt 1 200 eurot perioodi 26.08.2017 – 11.04.2018 eest viivis summas 412,20 eurot, arvel nr 201744 märgitud summalt 149,36 eurot perioodi 21.09.2017 - 11.04.2018 eest viivis summas 45,48 eurot, arvel nr 17056 märgitud summalt 1 200 eurot perioodi 26.09.2017 – 11.04.2018 eest viivis summas 356,40 eurot ja arvel nr 201750 märgitud summalt 200,76 eurot perioodi 21.10.2017 - 11.04.2018 eest summas 52,10 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista viivis summas 1 017,64 eurot. Majutusteenuse lepingu p-s 6.2 kohaselt on maksete mittetähtaegse tasumise korral teenuseosutajal õigus nõuda viivist null koma viisteist (0,15) protsenti päevas tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt arvestab hageja tasumata summalt viivist 0,15% päevas (lepingu p 6.2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et kuigi võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel. Riigikohus leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tuleks tühiseks hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-25-16 p-s 13 avaldanud seisukohta, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit. Crister Saaliste ja Komei Grupp OÜ vahel sõlmitud majutusteenuse lepingu p-s 6.2 sätestatud viivise määr 0,15% põhivõlalt kalendripäevas ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kuus korda. Kohus leiab, et lepingujärgne (majutusteenuse lepingu p 6.2) viivisemäär on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude 3 2-17-129556 kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit. Kohus, võttes arvesse hageja poolt kohtule esitatud iga arve põhjendatud summat ja iga arve maksetähtaega asub seisukohale, et hageja on õigustatud saama seadusjärgset viivist iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast alates, mil nõue muutus sissenõutavaks kuni kohtule hagiavalduse esitamise kuupäevani. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud välja mõista põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viiviseid alljärgnevalt: Võlasumma /(arve nr) 238,54€

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus

§-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudelt summas 3 122,72 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates Harju Maakohtu hagiavalduse esitamise kuupäevast 12.04.2018. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse 4 2-17-129556 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja nõudis kostjalt 4 190,36 euro (põhinõue summas 3 122,72 eurot + võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 017,64 eurot) väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude summas 3 320,73 eurot (põhinõue summas 3 122,72 eurot + võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 148,01 eurot). Seega rahuldab kohus hageja nõude ca 79 % ulatuses. Kohus jätab

163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 79% kostja kanda ja 21% hageja enda kanda. 7. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 425 eurot, õigusabikulud summas 165 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 5 900,05 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 6 000 eurot tasuda riigilõivu summas 425 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 425 eurot.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud summas 165 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesoleva menetluse raames osutatud õigusabiteenust kokku 1,5 h ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 110 eurot. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 h menetluskulude nimekirjas väljatoodud menetlustoimingutele on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu hinnates põhjendatud ja vajalik.

§ 144p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 610 eurot (riigilõiv summas 425 eurot + õigusabikulud 165 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus leidis eelnevalt, et

163 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskuludest 79% jätta kostja kanda ja 21% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu summas (79% x 610) 481,90 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. 5 2-17-129556 8.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 6