KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 28. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-118488

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on rahvastikuregistri väljavõttest tuvastanud, et XXXil on kaks alaealist last, kellest üks elab hageja ja teine kostja aadressil. Maxima töötasu tõendiga on tuvastatud, et XXXi keskmine töötasu oli 372 eurot (tl 57). Maksuameti andmebaasi kohaselt on XXXile tehtud Maxima Eesti OÜ-lt töötasu ülekanne viimati aprillis 2018. Eesti Töötukassa töövõimetuse määramise otsusest on näha, et kostjale on määratud puuduv töövõime 05.03.2018 – 04.03.2019 (tl 72). Samast tõendist selgub, et töövõimetuse suuruseks on määratud ühe kalendripäeva eest 11,82 eurot ehk 359,53 eurot 2

§ 102lg 1 nimetatud olukorras.

Arvestades kostja sissetuleku suurust, temale määratud puuduvat töövõimet ja kahe lapse ülalpidamise kohustust, esineb kohu hinnangul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-35-17 p 28.1 selgitanud järgmist: „Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.“ Kohus määrab elatise ulatuse juhindudes

§ 102

lg 1 kolmanda lause mõttest, mille kohaselt peab elatist kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna kostja peab tagama enda juures elava lapse, hageja ja iseenda toimetuleku, siis määrab kohus elatise ulatuseks

136 eurot kuus (410/3). Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 29.08.2017.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Arvestades kostja praegust majanduslikku olukorda ja töövõime puudumist, seaks elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu kuulub elatis väljamõistmisele alates hagi esitamisest. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 3