← Eesti

2-17-5959/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-5959 Tsiviilasi XX, YY, CC ja LL hagi EE vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  2. juuni 2018 otsus Kaebuse esitaja ja liik XX, YY, CC ja LL apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hagejad (apellandid): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXXX), CC (isikukood XXXXXXXXXXX) ja LL (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja RR ja lepinguline esindaja Jüri Kutõrev Kostja (vastustaja): EE (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Asja läbivaatamine Kohtuistungil
  3. oktoobril 2018, millel osalesid hagejate seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja ning kostja ja tema lepinguline esindaja RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. juuni 2018 otsus ja kinnitada EE (edaspidi „kostja“) ning XX, YY, CC ja LL (igaüks eraldi „hageja“, koos „hagejad“) kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  6. kostja tasub iga hageja ülalpidamiseks alates
  7. novembrist 2018 elatist 60 eurot kuus (kokku 240 eurot); 1.
  8. kui XX saab täisealiseks, siis jätkab kostja elatise maksmist ülejäänud hagejate ülalpidamiseks igaühele 80 eurot kuus (kokku 240 eurot); 1.
  9. kui YY saab täisealiseks, siis jätkab kostja elatise maksmist Johanna ja LL-le kummalegi 120 eurot kuus (kokku 240 eurot); 1.
  10. kui CC saab täisealiseks, siis jätkab kostja LL-le elatise maksmist kuni LL täisealiseks saamiseni summas 240 eurot kuus; 1.
  11. elatis tuleb maksta hagejate ema RR arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu viimaseks kuupäevaks; 1.
  12. pooled on kokku leppinud, et enne
  13. novembrit 2018 tekkinud elatise võlg on 900 eurot iga hageja kohta, mis tuleb tasuda alates
  14. novembrist 2019 kuue kuu jooksul iga kuu jooksul igale hagejale 150 euro suuruste osamaksetega.
  15. Tsiviilasja nr 2-17-5959 menetlus lõpetada.
  16. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja
  17. novembri 2017 määruskaebuselt tasutud riigilõiv kokku 100 eurot samale saajale ja arveldusarvele, nagu lõiv viimati tasuti.
  18. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. MENETLUSE KÄIK
  19. XX (hageja I), YY (hageja II), CC (hageja III) ja LL (hageja IV, kõik koos „hagejad“ või „lapsed“) esitasid
  20. aprillil 2017 Harju Maakohtule hagi EE (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad palusid välja mõista kostjalt iga hageja kasuks elatise nelja kuu (alates
  21. jaanuar 2017 kuni
  22. aprill 2017) eest 705 eurot ja alates
  23. aprillist 2017 igakuise elatise miinimumsummas, st pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejad tõid esile, et nende igakuised vajadused on vastavalt 420, 400, 380 (hagiavalduses ekslikult summeeritud 390-ks) ja 320 eurot. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja oli nõus maksma kuni
  24. juunini 2017 hagejate I, II ja IV ülalpidamiseks 33% elatise miinimumsummast, aga hageja III ülalpidamiseks samal perioodil 22%. Alates
  25. juulist 2017 nimetas kostja vastavate määradena hagejate I, II ja IV osas 22% ning hageja III osas 11%. Kostja hinnangul olid laste vajadused hagejate I–III osas 197 eurot + 2,8% ja hagejal IV 247 eurot + 2,8%. Ta tugines perehüvitistele (enne
  26. juulit 2017 kõigi laste peale kokku 300 eurot, edaspidi 600 eurot), oma vähesele sissetulekule ja asjaolule, et peab praegu üksi täitma laste mõlema vanema laenukohustust. Lisaks märkis kostja, et soovib lastele anda ülalpidamist vahetult. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et vanemad peavad täitma laste ülalpidamiskohustust võrdselt.
  27. Maakohus rahuldas
  28. juuni 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt: - hageja I kasuks elatise 852,73 eurot ning alates
  29. jaanuarist 2018 kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuise elatise 61,24 eurot kuus; hageja II kasuks elatise 800,90 eurot ning alates
  30. jaanuarist 2018 kuni hageja II täisealiseks saamiseni igakuise elatise 57,09 eurot kuus; hageja III kasuks elatise 645,43 eurot ning alates
  31. jaanuarist 2018 kuni hageja III täisealiseks saamiseni igakuise elatise 44,63 eurot kuus; hageja IV kasuks elatise 760,49 eurot ning alates
  32. jaanuarist 2018 kuni hageja IV täisealiseks saamiseni igakuise elatise 22% miinimumelatisest kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud ja sellele vastavas osas tunnistas ta otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  33. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega välja mõista elatise alates
  34. jaanuarist 2017 iga hageja kasuks miinimummääras. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
  35. Pooled esitasid
  36. oktoobri 2018 kohtuistungil ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hagejate taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel ja
  37. novembri 2017 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. 2

(3)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
  2. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.
  3. Kompromissi sõlmimisel võtsid pooled arvesse, et kostjal on piiratud võimalused hagejatele ülalpidamise andmiseks tulenevalt vähesest sissetulekust. Kostja netotöötasu on nüüd küll ca 1 000 eurot, aga kulutused töölkäimisele on ka suuremad ja tulemusena ei jää talle vaba raha rohkem kui maakohtu tuvastatu. Ka ema töötasu on veidi suurenenud ja perehütiviste summa on nüüd 629,18 eurot. Laste vajadused poolte hinnangul muutunud ei ole ja vanemad peavad endiselt panustama laste ülalpidamisse võrdselt.
  4. Hagejad palusid tagastada apellatsioonkaebuselt ja
  5. novembri 2017 määruskaebuselt tasutud riigilõiv, selle taotluse saab ringkonnakohus riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Nii apellatsioonkaebuselt kui ka määruskaebuselt tasuti lõivu 50 eurot, seega kuulub tagastamisele 100 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda samale arveldusarvele, millelt lõiv tasuti.
  6. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
  7. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga
  8. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.