Tsiviilasi nr 2-17-4588 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-4588 Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2018, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm, Kau

) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga, sest hageja nõuab apellatsioonikohtult maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist nõude rahuldamiseks, mida ei ole maakohtule esitatud ning mida ei ole seega maakohtus ka sisuliselt lahendatud.

1. 22.03.2017 maakohtule esitatud hagiavalduses on hageja esitanud kohtule nõude, milles taotles kohtul kohustada kostjat tagastama hagejale poolte vahel 11.11.2015 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud 47 000 eurot. Hageja rajas oma nõude asjaoludele, et kostja on poolte vahel 11.11.2015 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingut rikkunud, mistõttu on hageja lepingust taganenud ning tal on õigus nõuda lepingu tagasitäitmist (tl 1-3, I kd). Kohus on esitatud hagi 05.05.2017 määrusega menetlusse võtnud (tl 76, I kd).
2. Maakohus on vaidluse lähtudes hageja esitatud nõudest läbi vaadanud ja oma 03.09.2018 otsusega hageja nõude täielikult rahuldanud. Maakohtu 03.09.2018 otsuse resolutiivosa pis 2 on tuvastatud kostja kohustus tagastada hagejale 11.11.2015 sõlmitud Tallinna notar Anne Saaberi poolt tõestatud hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, korteriomandi nr XXXXXXXX müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud 47 000 eurot. Maakohus on määranud kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra, mille järgi tuleb kostjal maksta hagejale 47 000 eurot tingimusel, et hageja annab kostjale tagasi korteri omandi (kohtuotsuse 2

§-ile 445 otsuse täitmise korra.

1. Kuigi maakohus rahuldas hagi täielikult, on hageja maakohtu otsuse vaidlustanud ringkonnakohtus. Ringkonnakohtule 02.10.2018 esitatud apellatsioonkaebusest on aru saada, et hageja soovib maakohtu otsuse täielikku tühistamist ning ringkonnakohtult uue otsuse tegemist, millega kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja hoopis kahjuhüvitis 40 000 eurot. Seega võib aru saada, et hageja ei soovi enam lepingust taganemisele järgnevat tagasitäitmist st lepingu poolte poolt üksteisele lepingu alusel üleantu tagastamist, vaid nõuab kahjuna lepingu eseme puuduse kõrvaldamiseks 40 000 eurot.
2. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosaline vaidlustab maakohtu otsuse, võib ta

§ 631

lg 1 järgi tugineda apellatsioonkaebuses üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Erialakirjanduses väljendatud seisukohtade järgi tähendab see, et apellatsioonimenetluses (ega ka kassatsioonimenetluses) ei saa algatada uut vaidlust, arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. Vastavalt põhiseadusele ja

-le algab iga tsiviilasi esimese astme kohtust ning vaidluse peab alati esmalt lahendama esimese astme kohus, kui seadusest ei tulene teisiti. Teise astme kohtul ei ole põhiseadusest tulenevalt pädevust tegutseda esimese astme kohtuna, st vaadata esmakordselt läbi hagi, uut või muudetud nõuet või nõude osa, mida ei ole esmalt sisuliselt lahendanud maakohus. Määrav ei ole ainult see, et tsiviilasja toimik on korra olnud maakohtus, vaid see, kas iga konkreetset nõuet, mida palutakse ringkonnakohtul rahuldada või rahuldamata jätta, oleks maakohus menetlenud. Seega saab apellatsioonimenetluses kaevata üksnes maakohtu sisulise lahendi peale ning paluda üksnes nende nõuete rahuldamist või rahuldamata jätmist, mis esitati maakohtus, mille on maakohus menetlusse võtnud ja mille osas on maakohus teinud sisulise lõpplahendi (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik III, Kommenteeritud väljaanne, 2018, lk 1009, p 3.2).

1. Ringkonnakohus on tuvastanud, et maakohus on menetlenud ja sisuliselt lahendanud hageja nõude, mille ta praeguses asjas esitas. Kohtutoimikust ei nähtu, et hageja oleks menetluse käigus esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 40 000 eurot.
2. Isegi kui asuda seisukohale, et 25.06.2018 e-kirjas on hageja esitanud kostja vastu täiendavaid nõudeid (tl 48, II kd), on maakohus jätnud need õigustatult tähelepanuta, kuna need on esitatud pärast eelmenetluse lõppemist 21.06.2018 (tl 40 pöördel, II kd) ning puuduvad põhistused nende hilisema esitamise põhjuste kohta (vt nt RKTKo, 31.03.2011, nr 3-2-1-136-10, p 14). Lisaks ei saa 25.06.2018 e-kirjas esitatud uusi nõudeid käsitleda kahju hüvitamise nõudena, vaid hageja on soovinud kostja kohustamist teatud toimingute ja tegevuste tegemiseks. Nimetatut kinnitab ka see, et vastavasisulise kompromissettepaneku on hageja teinud 04.06.2018 kohtuistungil, kus kohus on hagejale selgitanud, millised on lepingust taganemise tagajärjed (tl 40, II kd). Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kujundusõigusena esitatud taganemisavaldus on tagasivõtmatu ning asja 3

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. 15.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsioonis lisaks ka lahendamata taotlused. XX on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et antud taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 23.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-3012 rahuldati XX taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt ning anti XX-le riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.

§ 184

lg 4 sätestab, et kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuna kolleegium on jõudnud eelnevalt järeldusele, et esitatud apellatsioonkaebuse menetlemine ei ole õigustatud selle perspektiivituse tõttu, puudub alus ka hagejale riigi õigusabi andmiseks. Seega tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna apellatsioonkaebuses väljatoodud asjaoludest tulenevalt on hageja võimalus oma õiguse kaitseks vähene. 16. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebusega seonduvad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 639lg 1 ja § 168 lg 1).

Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust kostjale vastamiseks ning kostjal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4