K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 16 oktoober2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-345 Tsiviilasi L. T. avaldus täitemenetluse täiteasjas nr

) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477

lg 2).

ei sätesta, et täitemenetluse ajatamise avalduse peab kohus läbi vaatama kohtuistungil, seega lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on 2 võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

1. Avaldaja on kohtusse pöördunud TMS § 45 alusel. See säte näeb ette võimaluse peatada täitemenetlus või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kusjuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 sätestab nn. üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (RKTKm 3-2-1-79-12 p 11).
2. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid alust täitemenetluse ajatamiseks ning sissenõudja huvid on oluliselt kaalukamad, kui võlgniku omad. Täitemenetluse peaeesmärgiks on võlausaldajate nõuete täitmine ning selles ulatuses on õigustatud ka võlgnike omandiõiguste piiramine. Sissenõudjal on õigus kohustusliku ja lõpliku kohtulahendi efektiivsele täitmisele ning sellega ei saa üleliia viivitada. Võlgnikul on üks laps (täisealine), kes temaga elab ja teised kohustused (kodulaen, autoliising, erinevad arved) - need ei ole iseenesest täitemenetluse ajatamise aluseks. Samuti ei nõustunud täitemenetluse ajatamisega sissenõudja. Võlgniku võimalikud raskused senise elukorralduse muutmisel ja ebamugavustunne ei kaalu kohtu hinnangul üle sissenõudja õigust saada võlgnikult kätte võlgnevus. Eeltoodu alusel jääb avaldus rahuldamata. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 172lg 7).

Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Olev Mihkelson Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3