lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 01.03.2018 määrusega kuulutati välja V. G. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. 09.08.2018 Viru Maakohtu määrusega kinnitati jaotusettepanek. 20.09.2018 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt palus lõpetada V. G. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu
20.09.2018 aruande kohaselt:
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – puudub
lg 1 p 3 (
) massikohustused – puuduvad;
lg 1 p 4 (
) pankrotimenetluse kulud – kinnitamata Pankroti väljakuulutamisel kinnitas ja määras Viru Maakohus ajutise halduri tasu välja maksmiseks riigi vahenditest ning need on laekunud. Pankrot kuulutati välja
Pankrotimenetluses on halduril õigus saada tasu ja menetluse läbiviimiseks on haldur kasutanud bürooteenuseid. Haldur palub määrata tasu
lg 11 alusel ja anda võlgnikule menetlusabi summas 397,00 € (lisandub käibemaks) ning mõista tasu välja OÜ-le Civilex. Haldur on teinud pankroti läbiviimisel kulutusi, mis seisneb büroo ja selle tehnika kasutamises. Haldur palub kinnitada vajalikud kulutused perioodil 1.
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 6 Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et V. G. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad suutmatusest tasuda oma rahalisi kohustusi. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. V. G. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 58,44 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 3366,09 eurot, Kohtutäitur Hille Kudu nõue summas 294,60 eurot, Kohtutäitur Katrin Vellet nõue summas 558,14 eurot, DSV Transport AS esind. Julianus Inkasso nõue summas 8245,96 eurot, Kohtutäitur Toomas Saarma nõue summas 202,16 eurot, Kohtutäitur Arvi Pink nõue summas 52,95 eurot, Swedbank AS nõue summas 5743,81 eurot, Swedbank AS nõue summas 15 956,04 eurot.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes
§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 03.01.2018 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või 7 viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku V. G. võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku kandidaati võlgnik ei esitanud. Haldur tegi ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnik ise. Kohus nõustub taotlusega algatada V. G. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad V. G.´i suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku V. G.´i usaldusisikuks võlgnik ise, kuna kohus on veendunud, et V. G. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu ja kulude kinnitamine ja menetlusabi taotlus
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks summas 79,40 eurot), kokku 476,40 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega.
MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 8 TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur Tiia Kalaus esitas 20.09.2018 kohtule taotluse menetlusabi andmiseks. Haldur palub rahuldada menetlusabi taotluse summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks pankrotihalduri tasu tasumisel (397 eurot (lisandub käibemaks) kokku 476,40 eurot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus palus kinnitada halduri poolt tehtud vajalikud kulud pankrotimenetluses summas 115 eurot (sisaldab käibemaksu) ja mõista välja pankrotivara arvelt OÜ Civilex kasuks. Kohus kinnitab halduri poolt tehtud vajalikud kulud pankrotimenetluses summas 115 eurot (sisaldab käibemaksu) ja mõista välja pankrotivara arvelt OÜ Civilex kasuks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.