KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht
- oktoober 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-7208 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Kohtuasi Viru Vangla materjalid Priit Linnase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu PRIIT LINNAS, isikukood 36810280285, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 13.06.2014 ja lõpp 08.12.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 01.10.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Vabastada PRIIT LINNAS tingimisi enne tähtaega temale Soome Vabariigi Vaasa II astme kohtu 15.10.2015 otsusega nr 15/143152 mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni so kuni 08.12.2022 ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel kahekümne neljal
(24)kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Priit Linnase suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 4 ja 9 alusel järgmise kohustuse: - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Priit Linnasele elektroonilise valve tähtajaks 12 (kaksteist) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Priit Linnas vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Priit Linnase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 18.06.2014 määrusega loovutati Priit Linnas Euroopa vahistamismääruse alusel Soome Vabariigi ametivõimudele kriminaalmenetluse edasiseks jätkamiseks tingimusel, et mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Priit Linnas on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Vaasa II astme kohtu 15.10.2015 otsusega nr 15/143152 Soome kriminaalseadustiku (Rikoslaki 3/1889) 50 ptk § 1 (374/2008; narkootikumide ja nende salakaubaveoga seotud süütegu) ja 2 (1304/1993) järgi ning karistuseks mõistis kohus talle 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 13.06.2014. Alates 10.08.2016 kannab Priit Linnas karistust Eesti Vabariigis. Priit Linnas on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Isiku kuritegelik karjaäär algas 18aastaselt avaliku varguse, kelmuse ja dokumentide võltsimisega, järgmised kuriteod on seotud narkootikumide valmistamise ja müümisega. Eesmärgiks on olnud alati hõlptulu saamine. Käesolev kuritegu on narkokuritegu raskendavatel asjaoludel. Seega on kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja riigipiire ületavaks. Soodusteguriks on halb majanduslik olukord ja grupi mõju. Tulenevalt Priit Linnase ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustustuste määramisega. Kohtuistung Priit Linnas taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav selgitas, et naine vajab abi laste kasvatamisel, lapsed on xxxx ja xxxx aastat vanad. Pere elab xxxx, kuid tema läheb elama xxxx, kuna xxxx on tegemist üürikorteriga ja naine ei taha minna omanikuga rääkima vanglast saabuvast mehest. Töökoht on olemas, ka naine töötab, on riigiteenistuja, seega majanduslik toimetulek on tagatud. Naisega on koos elanud juba 17 aastat, lähedasteks on veel ema, ärinaisest õde ja muusikust vend. Kõigi 2 lähedastega on suhted head, kuid arvas end olevat pere must lammas. Selgitas, et tema huvide ring on väga lai ja ei ole olemas ametit, mis ta nälga jätaks. Kinnitas, et on varem kriminaalhooldusel olnud ja probleeme polnud. Samuti väitis, et on aru saanud, et on oma elu valesti elanud, kuid tahab seda muuta ja kohus võiks teda usaldada. Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab Priit Linnase ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Priit Linnase saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Priit Linnase käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on see tingimus täidetud. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama elukaaslasele kuuluvasse majja xxxx. 2-kordne elamu, milles elavad elukaaslase vanemad, on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning omanik ja elanikud on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on Priit Linnasel olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgse töökoha on isikule garanteerinud Xxxx OÜ. Tegemist on ehitusettevõttega, mille objektid asuvad nii xxxx kui xxxx ääres. Juhatuse esimehe sõnul ei ole elektrooniline valve ettevõttes töötamisel takistuseks. Äärmiselt positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetaval on erinevaid oskusi paljudelt elualadelt: isik on erialalt koorijuht ning mängib klaverit, õe firmas on õppinud ehete valmistamist ja juvelliiri tööd, Kuopio vanglas omandas puutöö ja keraamika alased oskused ning tegeles puidutööga. Ka oskab kinnipeetav itaalia keelt, Soome vanglas õppis soome keelt, on osutanud firmadele tõlketeenust. Isik on töötanud ka transporttöölisena/kullerina. Enesetäiendamisse suhtub Priit Linnas positiivselt. Eeltoodu tõstab kindlasti isiku konkurentsivõimet tööjõuturul juhul, kui isikul peaks olema vajadus vahetada töökohta. Ka on eeltoodu valguses isiku majandusliku toimetuleku perspektiiv positiivne. Samas ei saa jätta märkimata, et isik võib stabiilsest töökohast ja sissetulekust hoolimata olla mõjutatav juhul, kui talle pakutakse kiiresti suurt raha teenida võimaldavat tehingut, et finantseerida oma hedonismi kalduvat elustiili. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema, õde ja vend, peresuhted on tugevad. Pikaajaline suhe on elukaaslasega, kellega tal on 2 alaealist last, ka eelmisest kooselust on täisealine poeg, kellega kinnipeetav samuti suhtleb. Seega on Priit Linnast vabaduses ootamas positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik. 3 Samas tuleb märkida, et kuna kuriteod on toime pandud grupis, siis see asjaolu viitab kontaktide omamisele kuritegelikes ringkondades ning isiku mõjutatavusele. Seega tutvusringkonnast lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel koristajana, puidutsehhis ning metallitsehhis abitöölisena ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Kuna isik ei suuda öelda „ei“ ning ei oska jagada oma muresid teistega, siis programmi läbimise tulemusena suurenes kinnipeetava enesekindlus ning avatus – julgus jagada muresid. Ka on positiivne see, et Priit Linnasel puuduvad probleemid seoses alkoholi tarvitamisega, isik ei ole alates 2003.aastast praktiliselt alkoholi tarvitanud. Kinnipeetav ei tarvita ka narkootikume, mis on samuti äärmiselt positiivne. Priit Linnas tunnistab ise, et ta on impulsiivne ja on tegutsenud tagajärgedele mõtlemata, probleemide lahendamiseks on valinud vale strateegia ja et tal on realistlikud tulevikuplaanid, mida toetavad oskused ja loovus, aga raskusi valmistab prioriteetide seadmine ja valikute tegemine ning keskendumine pikaajalisele tegevusele tulemuse saavutamiseks. Ametnikesse suhtub positiivselt. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid) ja seetõttu leiab kohus, et Priit Linnas kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on kinnipeetavale ilmselgelt oluline abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab V V üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 4 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendab võimalik soov teenida kiirelt ja kergelt suurt materiaalset kasu. Ka leiab kohus, et Priit Linnase tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Igapäevaeluga kohanemiseks vabaduses peab kohus otstarbekaks määrata elektroonilise valve pikkuseks 12 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Priit Linnas lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Priit Linnas suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4