Obsah (6)

§ 113§ 334§ 280§ 132§ 127§ 197

Tsiviilasi nr 2-17-108635 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-108635

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (1206,16 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest

1. oktoobril 2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 1 Tsiviilasi nr 2-17-108635 Pool saab esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2. Merle Reiman (hageja) esitas kohtusse hagi Karen Pukk (kostja) vastu üürilepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus välja mõista üürilepingu rikkumisest põhjustatud kahju hüvitise summas 2501 eurot ja 20 senti ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, arvestades viivisemääraks 0,5 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva ees. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid 06.01.2016 hageja ja kostja üürilepingu Tartus aadressil XXX asuva eluruumi suurusega 62,8 m2, kasutamiseks. Samal kuupäeval allkirjastatud üleandmise aktiga andis hageja eluruumi kostja kasutusse koristatud seisukorras ning puhta ja terve sisustusega. Üürilepingus leppisid hageja ja kostja kokku, et koos üürnikuga või ilma temata võisid eluruumi kasutada ka Bishnu Chalise (XXX), Niraj K.C (XXX) ja Ramchandra Bhandari (XXX), edaspidi siin nimetatud „seotud isikud“, kusjuures hagejale teadaolevalt seotud isikud eluruumi põhiliselt kasutasidki. 05.03.2017 läks hageja koos Ranno Reimaniga radiaatoreid kinni katma, leides eest koristamata (määrdunud ja haisva) ning mitmete kahjustustega eluruumi, mistõttu ütles hageja üürilepingu üles, määrates eelnevalt täiendava tähtaja kuni 12.03.2017 eluruumi koristamiseks. Kostja üleandmisakti ei allkirjastanud, kuid võtmed sai hageja tagasi 13.03.
3. Hageja nõuab kostjalt korterile tekitatud kahju, koristamistasu, kahjustatud esemete taastamise või asendamise kulude, võla sissenõudmiskulude ja tasumata kommunaalteenuste hüvitamist. Kostjad on tekitanud hagejale kahju 2793,21 eurot, millele lisanduvad tasumata kõrvalkulud 52,99 eurot ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Hageja on tasaarvestab oma nõudest kostja tasutud tagatisraha 370 eurot, nõude jääk 2501,20 eurot. Hageja taotles ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni lepingujärgses määras 0,5% päevas. KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei ole tõendanud endale hagis näidatud ulatuses kahju tekkimist. Kostja ei ole üürilepingut rikkunud, korteri seisukorra võimalik halvenemine on toimunud loomuliku kulumise tõttu, mille eest üürnik ei vastuta. Tõendamaks, et üürnik on üüritavat eluruumi kahjustanud, tuleks tõendada üüritud ruumide seisund nii kostjale (üürnikule) üleandmisel kui ka hagejale (üürileandjale) tagastamisel. Seda ei ole praegu tehtud. Ehkki üürilepingus oli kirjas, et üle tuleb anda puhas ja 2 Tsiviilasi nr 2-17-108635 koristatud eluruum, ei ole mõistet täpsemalt sisustatud. Koristamistasu ei saagi vastavalt poolte kokkuleppele nõuda rohkem kui 100 eurot. KOHTUISTUNGID
5. Käesolevas tsiviilasjas toimusid kohtuistungid 19.04.2018 ja 11.09.
6. 3.
7. Esimesel, 19.04.2018 kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kostja võttis omaks, et peegelkapi välised kahjustused võisid toimuda kostja tegevuse tulemusena. Mõlemad pooled kinnitasid, et kõrvalkulude nõude 52,99 ja selle tagatisraha arvelt tasaarvestuse osas vaidlust pole. Kostjas nõustus summat tasuma, kuid palus tasaarvestada tagatisraha arvelt. 3.
8. 11.09.2018 kohtuistungil tegi kohus pooltele omapoolse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, pooled arutasid kompromissi võimalikkust, kuid kompromissi ei saavutanud. Kohus kuulas ka üle tunnistajad. Hageja selgitas istungil, et on oma nõudest osaliselt loobunud. Hageja nõuab koristamise raha üksnes 100 euro ulatuses, samuti avaldas hageja, et loobub remondifondi nõudest. Kostja esindaja märkis, et kui hageja saab enda kasutatud asja asemele uue asja või hüvitatakse uue asja soetamise väärtus (nt tapeedi puhul), on hageja osaliselt kostjate arvelt alusetult rikastunud. Kostja peaks hüvitama samaväärse kasutatud asja taastamise kulud, vähemalt 2/3 ulatuses on alusetu säästmine. p 2.6 tuleb tõlgendada lepingu kontekstist, millised võimalused olid kostjal enne lepingu sõlmimist objekti üle vaadata. Puuduseid ei olnud võimalik tavavaatluse korras tuvastada – pesumasina tihend, kapihinged, kardinad, tapeet kapi taga. Tavalisel vaatlusel vaadatakse üle laed, seinad – need kahjustused ei pruukinud jääda silma. Ei saa tõendada positiivset asjaolu, et puudused olid olemas, tavaülevaatuse käigus ei olnud võimalik, neid tuvastada. Ei olnud selliseid puudusi, mis ei oleks võimaldanud korteri kasutamist sihtotstarbeliselt. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsusega kõik seni lahendamata taotlused. Hageja on menetluse kestel oma nõudest osaliselt loobunud. Käesolevaga võtab kohus vastu hageja osalise loobumine nõudest ning selgitab osalise loobumisega kaasnevaid menetluslike tagajärgi. Asja materjalidest nähtub, et hageja on loobunud 204-eurosest koristuskulude hüvitamise nõudest 100 eurot ületavas osas (II kd, lk 63), s.o summas 104 eurot. Kohus võtab hageja osalise hagist loobumise vastu ja lõpetab vähendatud nõude osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja osas, kus ta nõudest loobus, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Pärast haginõudest osalist loobumist on muutunud ka hagi hind. Hageja põhinõude suuruseks on nüüd 1939,60 eurot ning viivisenõude suuruseks 1939 eurot (II kd, tlk 64), hagi hind 3878,60 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt on nüüd tegemist lihtmenetluse asjaga. Kohus selgitab hagejale, et kui seoses hagihinna vähenemisega on ka hagi esitamise ajaga võrreldes vähenenud ka tasutava riigilõivu summa, võib hagejal olla õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivust poole tagasisaamiseks. Hageja on avaldanud kohtule, et soovib loobuda ka vaidlusest remonditasude üle ning vähendab haginõuet remonditasude summas 457,60 eurot võrra (II kd, lk 63). Hageja kasutatud väljend „remonditasud“ on mõnevõrra umbmäärane, kuid hageja avalduste sisust selgub, et hageja soovib aktsepteerida kostja enamtasutud remondifondi maksete nõuet 457,60 eurot ning on nõus 3 Tsiviilasi nr 2-17-108635 nimetatud summa võrra tasaarvestuse tõttu oma haginõuet vähendama. Kuna hageja nõustus tasaarvestusega, kuid ei loobunud ühestki oma nõudeosast, ei mõjuta see hagi hinda.
10. Järgnevalt lahendab kohus poolte vaidluse kahjuhüvitise väljamõistmise osas. Hageja on esitanud kostja vastu nõude üürilepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja leiab, et kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat ruumide heas korras tagastamise kohustust, kuna tagastatud ruumid olid puudustega ning mitmed sisustusesemed rikutud. Hageja hinnangul on kostja rikkunud üürilepingu punktidest 4.3.
11. ja 4.3.
12. tulenevat kohustust kasutada eluruumi ja selles paiknevat sisustust heaperemehelikult, hoida eluruumis puhtust ja korda ning mitte rikkuda eluruumi ning selle sisustust.

§ 334

lg 1 esimese lause järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Pooled ei ole sellest kohustusest ka lepinguga kõrvale kaldunud. Lepingu p.-i 4.3.19. teise lause järgi pidi kostja tagastama eluruumi samasugusena nagu see üle anti, sh pidanuks eluruum olema koristatud ja puhas.

§ 334

lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Riigikohus on

1. septembri 2012 lahendi punktis 10 selgitanud, et „hagi rahuldamiseks peab olema tuvastatud üüritud ruumide seisund nii kostjale (üürnikule) üleandmisel kui ka hagejale (üürileandjale) tagastamisel. Seejärel on võimalik iga hagis toodud puuduse osas hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kostja vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi.“ Sama lahendi p 12 kohaselt on tõendamiskoormus hagejal nii ruumide üürnikule üleandmiseaegse seisukorra osas kui ka selles osas, kas üürniku kasutuses olnud aja jooksul ruumidele tekkinud puudused ületavad tavapärast kulumismäära või mitte. Seega kuuluks hageja nõue rahuldamisele, kui hageja suudaks tõendada, et pärast üürilepingu ülesütlemist eluruumi valduse üürnikult tagasisaamisel ilmnesid eluruumis puudused, puudused tekkisid ajal, mil üürnik eluruumi kasutas, ning puudused ei ole tekkinud loomuliku kulumise vms asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta. Üürileandja (hageja) peab tõendama nii ruumide seisundi kostjale valduse üle andmisel kui ka kostjalt valduse tagasisaamisel, tooma välja tekkinud puudused ning tõendama, et need ei tekkinud loomuliku kulumise tagajärjel.
2. TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja on omaks võtnud järgmised kuluartiklid või kahjuhüvitise elemendid:     74,40 eurot – vannitoa peegelkapp – (omaksvõtt II kd, lk 36 pöördel); 6 eurot - magnetkaart/magnetvõti – (omaksvõtt II kd, lk 37 pöördel); 52,99 eurot – kõrvalkulude hüvitis märtsikuu 13 päeva eest – (omaksvõtt II kd, lk 37); 120 eurot - esikukummuti pealisplaat – (omaksvõtt II kd, lk 35 pöördel, plaadi vahetamise vajadust tõendab ka OÜ mööbliparandus hinnang (I kd, lk 57). Kokku on kostja omaks võtnud ja nõustunud hüvitama kahju 253,39 euro ulatuses. Kostja omaksvõtu tõttu pole kohtul vajalik nende osas muid tõendeid hinnata ning nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. 4 Tsiviilasi nr 2-17-108635
3. Järgmiste kuluartiklite või kahjuhüvitise elementide osas puudub pooltel vaidlus, et need anti kostjale üle kahjustusteta ning kostja on kinnitanud, et kahjustumine toimus ajal, mil kostja neid kasutas. Seega ei ole kohtul vaja eraldi analüüsida tõendeid nimetatud esemete seisukorrast üürnikule üleandmisel. Vaieldav on aga, kas kahjustumine on tingitud loomulikust kulumisest või peaks kostja tekkinud kahju hüvitama:   81 eurot pesumasina tihendi vahetus – (omaksvõtt II kd, lk 35); 60 eurot - sektsioonkapi hingede vahetus – (omaksvõtt II kd, lk 35 pöördel). Pesumasina luugitihendi kohta selgitas kostja, et tema hinnangul võis see kahjustuda loomuliku kulumise tagajärjel. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Korterit kasutati suhteliselt lühikest aega (jaanuar 2016 – märts 2017), tavapärase elukogemuse kohaselt niivõrd lühikese aja jooksul luugitihendit tavapärase kasutamise käigus vahetada vaja ei ole. Seda kinnitab ka OÜ Tavatronic töötaja arvamus (I kd, tlk 155-156). Kostja hinnangul hariliku kasutamise käigus pesumasinat ja luugitihendit ei hooldata (II kd, tlk 50) ning samuti ei tulene kostja selgitustest, et ta oleks luugitihendit kuidagi pesupulbri jääkidest puhastanud või kuivatanud vms. Seega on kostja jätnud täitmata

§ 280

tuleneva kohustuse tegeleda harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Seetõttu leiab kohus, et pesumasina luugitihendi puhul ei ole tegemist loomuliku kulumisega, vaid see tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kostja on vaielnud vastu ka sektsioonkapi hingede vahetusele ning märkinud, et tema hinnangul oli vaja hingi üksnes reguleerida, mitte vahetada (II kd, lk 52). Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustu. Hageja esitatud tõendist (e-kirjavahetus, I kd lk 57) nähtub, et OÜ Mööbliparanduse töötaja hinnangul on vajalik liigse koormuse tõttu väljaveninud hinged vahetada. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis annaksid alust selles kahelda Kostja väited selle kohta, et üksnes kruvikeerajaga reguleerimisest oleks piisanud, on paljasõnalised ja tõendamata.. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kui oleks tõepoolest piisanud üksnes hingede kruvikeerajaga reguleerimisest, võiks tegemist olla väikesemahulise hooldustööga, mida üürnik pidanuks

§ 280alusel ise kõrvaldama.

Seega tuleb nimetatud summad (pesumasina luugitihend ja sektsioonkapi hingede vahetus, kokku 141 eurot, kostjalt hageja kasuks välja mõista. 8. Hageja nõuab kostjalt ka remondikulude summas 1431,24 eurot hüvitamist. Remondikuludena on hageja välja toonud seinte ja lae värvimise, tapeetimise, põrandate katmise ja mööbli ümberpaigutamise. Praegu ei võta kohus seisukohta magamistubade tapeedi osas, kuna see on hiljem esitatud eraldi nõudepunktina. Tõendamaks, et enne valduse üürnikele üle andmist olid seinad ja laed heas seisukorras, on hageja esitanud üleandmisakti. Akti lõpus on kostja kinnitanud, et on ruumid detailselt üle vaadanud ja et need on lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisus (I kd, tlk 29-30).

§ 334

lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et asi anti üürnikule üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt. Üleandmisaktist nähtub, et korter (v.a rõdud) on renoveeritud. Hiljem on üksikute esemete kohta välja toodud ka nendel esinenud puudused. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et seintes ja laes olnud plekid oleksid seal olnud juba korterisse kolides. Sellisel juhul oleks kostjal tulnud teha üleandmisakti vastavad lisandused. Kuna üleandmisaktis märkused plekkide ja muude kahjustuste kohta puuduvad, eeldab kohus, et seinad ja laed olid üürnikule üleandmisel vabad plekkidest. Korteri hea seisukord üleandmisel on tõendatud ka tunnistaja ütlustega (II kd, lk 96). Korteri seisukorda valduse omanikule tagasiandmisel kirjeldab 13.03.2017 vastuvõtuakt. Aktist nähtuvalt on köögilaes must plekk, magamistubade tapeedid määrdunud ning esiku seinal mustad plekid, mis pesus ei eemaldu (I kd, lk 32). Akt ei ole küll kostja poolt allkirjastatud, kuid sellele on alla kirjutanud kolm juures viibinud isikut. Tumedate plekkide leidumist laes, seintel ja põrandal kinnitab ka maakleri kirjalik kinnitus (I kd, lk 34). See ei ole küll samastatav tunnistaja 5 Tsiviilasi nr 2-17-108635 ütlustega, kuid on käsitletav dokumentaalse tõendina. Korteri olukorra tõendamiseks on esitatud ka fotomaterjal. Kuna fotode tegemise aeg on tuvastatav üksnes 24.08.2017 seisukohaga koos esitatud fotodelt, hindab kohus eelkõige neid fotosid. Köögi laes ja seintel olevad kahjustused nähtuvad (I kd, tlk 189-191), samuti kahjustused esiku kivi- ja värvitud pindadel (II kd, lk 15-21). Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et korteri seinte ja lagede seisukord oli üürilepingu kehtivuse ajal halvenenud sedavõrd, et remondi tegemine oli põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd seintele ja laele tekkisid kahjustused üürilepingu kehtivuse ajal ning kohtule pole tõendatud, et need oleksid tekkinud mingil muul põhjusel, kui korteris elanud isikute tegevuse tulemusena, peab kostja kahjustuste kõrvaldamise kulu hagejale hüvitama. Kostja on selgitanud, et kahjustused seintel ja põrandatel on loomulik kulumine. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Arvukad tavakoristusel mitte-eemalduvad plekid ei ole niivõrd lühikese korteri kasutamise aja puhul loomulik kulumine, vaid tingitud asja hooletust kasutamisest. Kostja ei ole tõendanud, et neid kahjustusi saanuks eemaldada odavamal viisil. Kostja väited selle kohta, et poleks olnud vaja üle värvida või tapeetida tervet seina/lage on tõendamata ja eluliselt ebausutavad. Ka remonttööde hinnapakkumistest nähtub, et antud kahjustuste puhul pole kohtparandused võimalikud või otstarbekad (I kd, tlk 54-55). Põrandate katmise ja mööbli ümberpaigutamise kulud seonduvad olemuslikult värvimise ja tapeetimise töödega ning kuuluvad seetõttu hüvitamisele. Remonttööde kulust olulise osa moodustas tapeedi vahetusega seonduv kulu. Kostja väited selle kohta, et tapeeti oleks võimalik saada ka odavamalt, on tõendamata ja oletuslikud ega ole seetõttu asjakohased. Hageja on selgitanud just selle tapeedi valimist, kostja ei ole tõendanud, et tema poolt välja pakutud odavamad alternatiivid oleksid olnud samaväärsed. Samuti nähtub, et tapeeti ei pruugi saada paanide kaupa välja vahetada ning välja on toodud ka samaväärsete tapeetide hinnad (II kd lk 70-71), hageja viidatud hind sisaldab lisaks tapeedi hinnale ka töö maksumust. Remondikulude osas on toimikus ka odavam hinnapakkumine – 956,76 eurot 1431,24 euro asemel (I kd, tlk 54). Hageja põhjendused kallima hinnapakkumise valimise osas on tõendamata ja väited oletuslikud, ei ole tõendatud, et kallim hinnapakkumine oleks sisaldanud rohkem vajalikke töid, taganud tööde kõrgema kvaliteedi või olnud muul põhjusel otstarbekam. Kuna vajalikke töid oleks saanud tellida ka odavamalt, loeb kohus põhjendatud remonttööde kuluks 956,76 eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt tuleks remondikulu veelgi vähendada 2/3 võrra, kuna muidu viiks see üürileandja alusetu rikastumiseni.

§ 132

lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus leiab, et praegu pole kahjuhüvitise vähendamise eeldused täidetud. Uue asja väärtusest väiksema hüvitise maksmiseks peab

§ 132lg 1 teise lause kohaselt olema asi oluliselt kahjustunud.

Praegusel juhul ei ole kohtule olulisi kahjustusi tõendatud. Hageja selgitustest nähtub, et korter oli suhteliselt hiljuti enne üürile andmist remonditud, tapeet oli vahetatud aasta tagasi. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, mis annaksid alust hageja väidetes kahelda. Seetõttu on korteri siseviimistluse tavalist keskmist eluiga arvestades tegemist peaaegu uue asjaga, mille puhul ei ole toimunud olulist väärtuse vähenemist ning hüvitada tuleb kogu remondi kulu. Kui korteris elanud isikud ei oleks korteri siseviimistlust kahjustanud, ei oleks hagejal olnud vajadust uuesti remonti teha ega oleks tekkinud kahju. Seetõttu oleks ebaõiglane panna osa remondikuludest hageja enda kanda. Seega peab kostja hagejale hüvitama remondikulud suuruses 956,76 eurot. 6 Tsiviilasi nr 2-17-108635 9. Koristushüvitise nõuet on hageja lepingu p 4.3.1.9 juhindudes vähendanud 100 euroni.

§ 280

kohaselt peab üürnik oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Seega tuleb nimetatud seaduse sättest ja lepingu p-st 4.3.2 üürnikul kohustus eluruumi enda järelt hoida korras ja puhas ning lepingu 4.3.19 tulenes kohustus tagastada eluruum sama puhta ja koristatuna kui see üürnikule üle anti. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üürnikele anti üle koristatud korter. Seda on ka kostja kohtuistungil kinnitanud (II kd, tlk 34 pöördel). Kuna kohtule täpsemaid andmeid korteri seisundi kohta esitatud ei ole, lähtub kohus eeldusest, et üürnikule anti üle vähemalt keskmise kvaliteediga koristatud eluruum ning samuti pidi kostja hagejale tagasi andma vähemalt keskmise kvaliteediga koristatud eluruumi. Kohus ei nõustu kostja esindajaga selles, et keskmiselt koristatud eluruumis esinevad tolm ja plekid. Kohtu hinnangul tähendab keskmise kvaliteediga koristatud eluruum ruumi, millest on eemaldatud kõik tavakoristusega eemaldatav mustus, võetud tolmud, pühitud ja pestud põrandad. Tunnistajate ütlustest ja kohtule esitatud fotodest nähtuvalt ei vastanud eluruum üleandmisel keskmise kvaliteediga koristatud eluruumi omadustele. Seda tõendavad nt foto köögi põrandast (I kd, tlk 187) ja fotod vannitoast (I kd, lk 207-210 ja 214). Ka tunnistaja Ranno Reimanni ütlustest nähtub, et üle anti puhas ja remonditud korter, mis oli vahetult enne üleandmist koristatud, ning 12.03 ja 13.03 kui toimus korteri tagasiandmine, oli küll üritatud koristada, kuid paljud mustad ja määrdunud asjad olid alles (II kd, lk 96 ja 96 pöördel). Sama kinnitab ka maakleri kirjalik kinnitus (I kd, lk 34). Ka tunnistaja M. Deinekina ütlustest nähtub, et ehkki korteris mitu tundi koristati, ei saanud kõik täiesti puhtaks (II kd, lk 97). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja on rikkunud seadusest ja lepingust tulenevat üürniku kohustust anda tagasi koristatud eluruum ning koristuskulude hüvitis summas 100 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 10. Lisaks on hageja nõudnud järgmisi summasid kahjuhüvitisena üksikute esemete hävitamise või kahjustamise eest:  Valamukapp – 211,65 eurot (I kd, lk 60-62);  Segisti ja dušilift - 94,85 eurot (48,36 + 46,49 = 94,85 eurot, I kd, lk 67-70);  Diivanikatted – 8,97 (3 katet, 2,99 tk, I kd, lk 86-88);  voodikate – 39,99 (I kd, lk 90-93);  Raamaturiiul-kapp – 175 eurot (I kd, tlk 72 pöördel ja 73);  Jalanõuderest/jalatsiriiul – 41 eurot (I kd, tlk 75);  Kardinad – 29,98 (2 kardinat, 14,99 tk, I kd, lk 82-85);  Magamistubade tapeet 201,64 eurot (üks magamistuba 105 eurot, rõduga tuba 96,64 eurot, I kd, lk 94-100);  Magamistoa ukse lukuümbris – 10 (I kd, lk 76-77);  Vannitoavaip – 3,49 (I kd, lk 78-80). Kostja on kõigi kuluartiklite puhul vaidlustanud kahju tekkimise või siis nimetanud tekkinud kahjustusi asjade loomulikuks kulumiseks. Kostja on üldsõnaliselt väitnud, et osa vaidlusalustest esemetest oleks saanud parandada või saanud uued soetada odavamalt. Samas pole kostja ühegi eseme kohta kohtule selgeid tõendeid esitanud, millest nähtuks parandamise või odavamalt samaväärse eseme soetamise võimalus. Seetõttu juhindub kohus kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel hageja poolt välja toodud kuludest ja hindadest. Kostja hinnangul viib hageja rikastumiseni ka see, et hagejale jäävad alles kahjustunud asjad, mille väärtusega tuleks

§ 127lg 5 alusel ka arvestada.

Kohus ei saa käesoleva vaidluse puhul kahjustatud asjade väärtusega arvestada, kuna kostja ei ole nende väärtust kohtule tõendanud. Kostja hinnang on tõendamata, umbkaudne ja üldsõnaline. Valamukapp. Ehkki kostja on vaidlustanud valamukapi olemasolu, kohus sellega ei nõustu. Fotodelt (I kd, tlk 130 ja I kd lk 184) ja tunnistaja ütlustest (II kd, lk 96 pöördel) nähtub valamukapi olemasolu ning asjaolu, et see oli korteri üürnikule üleandmisel heas seisukorras. Kahjustused 7 Tsiviilasi nr 2-17-108635 valamukapil on tõendatud fotodega (I kd, tlk 220-222), fotodelt nähtuvalt on kapp saanud niiskuskahjustusi kattematerjal kobrutab ning kapp näeb ebaesteetiline välja. Niiskuskahjustusi on kirjeldanud ka tunnistaja (II kd, lk 96 pöördel) Sellised niiskuskahjustused niivõrd lühikese kasutusaja jooksul ei ole vannitoakapi puhul käsitletavad loomuliku kulumisena, vaid on tingitud asja hooletust kasutamisest. Seetõttu peab kostja hagejatele kapi kulu hüvitama summas 211,65 eurot. Segisti ja dušilifti puhul on kostja omaks võtnud, et see on kahjustunud üürilepingu kehtivuse ajal (II kd, lk 94 pöördel), segisti mitte töökorras olemist ja dušilifti murdmist kinnitavad ka tunnistaja ütlused (II kd, lk 96 pöördel). Kostja omaksvõtu tõttu kohus muid tõendeid, sh foto- ja videomaterjali ei käsitle. Kostja peab kahjustuse põhjuseks loomulikku kulumist ja katlakivi. Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja ise on möönnud, et korraliku hoolduse korral on kraanide eluiga 5+ aastat (II kd, tlk 94 pöördel). Ka kohtule esitatud e-kirjast nähtub, et Gustavsbergi segistid peavad reeglina igapäevasel kasutamisel vatsu 5+ aastat ning logisev nupp viitab sellele, et seda võib olla jõuga löödud või väänatud (II kd, lk 72). Kohus leiab, et katlakivi eemaldamine vastavalt vajadusele on käsitletav väiksemahulise koristus- või hooldustööna

§ 280tähenduses, mida üürnik on kohustatud ise omal kulul tegema.

Kuna kahjustus on tekkinud üürilepingu kehtivuse ajal ning kostja pole tõendanud, ega põhistanud, et kahjustus võiks olla tekkinud mingil muul põhjusel (nt paigaldus- või tootmisviga), tuleb nimetatud kahju kostjal hagejale hüvitada summas 94,85 eurot. Diivani- ja voodikatetele tekkinud kahjustused nähtuvad fotodelt (I kd, tlk 196-198 ja lk 200-204). Kostja pole eitanud voodikatte ja diivanikatete olemasolu, kuid kostja hinnangul pole piisavalt üheselt tõendatud, et nimetatud asjadel ei olnud plekke peal juba nende kostjale üleandmise hetkel (II kd, lk 53). Tõepoolest ei ole kohtule esitatud fotosid nimetatud esemete seisukorra kohta üürilepingu sõlmimisel. Plekkide olemasolu korteri tagastamisel kinnitab tunnistaja R. Reimann (II kd, lk 96 pöördel), kuid tema ütlustest ei nähtu, et katteid oleks üritatud pesta või puhastada. Samas tunnistaja M. Deinekina diivanikatteid ei mäleta ning voodikatte kohta ütlusi anda ei osanud (II kd, lk 97 pöördel). Eelneva põhjal leiab kohus, et hageja ei ole üheselt tõendanud diiva- ja voodikatete seisukorda asja üleandmisel (s.t, et üleandmisel katetel plekke polnud), samuti ei ole kohtule üheselt tõendatud, et plekke ei ole võimalik pesus eemaldada. Väited juuksevärvi kohta on oletuslikud ja tõendamata. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Raamaturiiul-kapp. Hageja on kapil esinevate kahjude tõendamiseks esitanud fotod (I kd, tlk 181 ja 183, II kd, lk 3-5). Ühelt fotolt nähtub kapi servas väike kahjustus, mis on kohtu hinnangul selgitatav loomuliku kulumisega. Piltidelt ei ole väidetava niiskus- või õlikahjustuse olemasolu ulatus ja liik piisavalt selgelt nähtav ning seda ei selgu ka tunnistajate ütlustest. Seega tuleb raamaturiiul-kapi osas kahjunõue jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Jalanõuderest/jalatsiriiul – üleandmisaktist nähtuvalt anti üürnikule üle korras jalatsiriiul, sama nähtub ka fotolt (I kd, tlk 178). Hilisemalt fotolt (I kd, tlk 165) nähtub, et jalanõude rest on märgatavalt kõveraks painutatud. Kõverus on selline, et ilmselt takistab resti ülemise korruse sihipärast kasutamist. Selline paindumine ei ole käsitletav loomuliku kulumisena, vaid on pigem asja ebasihipärase ja hooletu kasutamise tulemus. Seega tuleb kostjal hüvitada jalanõude resti masksumus 41 eurot. Kardinad. Kohtule on esitatud foto, millest nähtub kardinatel pruun plekk (I kd, tlk 195). Tagastamisel kardinal plekkide olemasolu kinnitab ka tunnistaja (II kd, lk 96 pöördel). Kostja hinnangul (II kd, lk 95) oli plekk kardinatel juba varem, mida näitab enne üleandmist tehtud foto (I kd, lk 179), plekk peaks olema radiaatori viimase ribi kohal. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus fotot vaadeldes (I kd, lk 179) plekki ei tuvasta. Järelikult on plekk tekkinud kardinale üürilepingu kehtivuse ajal. Kaudselt kinnitab kohtu veendumust ka kostja kinnitus, et ta pesi kardinaid (II kd, lk 37). Pesus mitte-eemalduv plekk ei saa aga kardina kui tavalisest 8 Tsiviilasi nr 2-17-108635 elukogemusest tulenevalt suhteliselt vähe määrduva eseme puhul olla käsitletav loomuliku kulumisena. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada kardinate kulu 29,98 eurot. Magamistubade tapeedi kohta üleandmisaktis märkused puuduvad. Seega eeldab kohus tapeet oli heas seisukorras ja ilma plekkideta. Fotodega (I kd, lk 179 ja 194) ja mõlema tunnistaja ütlustega (II kd, lk 96 pöördel ja lk 97) on tõendatud kahjustused (kollased plekid, nired) magamistubade tapeedil. Hageja on esitanud Decora ostujuhi arvamuse ja hinnapakkumise samade omadustega tapeedi kohta (I kd, tlk 158-161). Kostja ei ole tõendanud, et tema pakutud odavam tapeet oleks olnud samaväärne varem seinas olnud tapeediga. Kohus nõustub ka kostja põhjendustega kogu tapeedi vahetamise vajaduse kohta. Seega peab kostja hagejale hüvitama uute tapeetide soetamise kulud kahe magamistoa peale kokku 201,64 eurot. Magamistoa ukse lukuümbris. Magamistoa uksel lukuümbrise olemasolu on tõendatud fotoga (I kd, tlk 178). Lukuümbrise puudumise kinnitamiseks ei ole hageja esitanud ka fotot ning see ei nähtu ka tunnistaja ütlustest. Seega pole lukuümbrise kahjustamine tõendatud ja selles osas tuleb jätta haginõue rahuldamata. Vannitoavaip. Vaiba olemasolu üleandmisel ning puudumist tagasisaamisel kinnitab tunnistaja (II kd, lk 96 pöördel). Vaip on näha ka fotol (I kd, tlk 173). Kostja fotod vannitoa kohta on suhteliselt halva kvaliteediga, kuid kohus kostja fotodelt (I kd, lk 129-130) vannitoavaipa ei tuvasta. Hinnates fotosid koosmõjus tunnistaja ütlustega leiab kohus, et vannitoavaiba soetuskulu tuleb 3,49 eurot kostjal hagejale hüvitada. Võla sissenõudmiskulud – nõudekirja koostamise kulu 25 eurot tuleb kohtu hingul jätta kostjalt välja mõistmata. Arvestades, et kohus rahuldab hagi oluliselt erinevas ulatuses, samuti on hageja ise nõudest osaliselt loobunud ning nõustunud kostja tasaarvestuse vastuväitega kommunaalkulude osas, ei oleks saanud kostjalt mõistlikult eeldada nõudekirja saamise järel võlgnevuse tasumist. Kahjustatud või hävinud asjade eest hüvitisena peab kostja hagejale hüvitama kokku 582,61 eurot (211,65 + 94,85 + 41 + 29,98 + 201,64 + 3,49 = 582,61). 11. Arvestades eelnevates punktides märgitut, on hagejal kostja vastu nõue 2033,76 euro saamiseks (253,39 + 141 + 956,76 + 100 + 582,61). Hageja on nõustunud kostja tasaarvestusavaldusega. Kostja on hagejale tasunud tagatisrahana 370 eurot ning üürilepingu vältel tasunud korteriühistule remondifondi makseid, milleks üürnikul tegelikult seadusest tulenevat kohustust ei olnud summas 457,60 eurot. Seega on tasaarvestuse tulemusena

§ 197

lg 2 alusel kostja nõue hageja vastu lõppenud ning hageja nõue kostja vastu vähenenud 827,60 euro võrra. Seega on pärast tasaarvestuse teostamist hagejal kostja vastu nõue summas 1206,16 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 12. Hageja on esitanud nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks lepingu punkti 5.1 kohaselt määras 0,5% päevas. See teeb 182,5% aastas, mis ületab üle 20 korra seadusjärgset viivisemäära ning on majandustegevuses mittetegutsevate isikute puhul ilmselgelt ebamõistlikult kahjustav. Viivise eesmärgiks ei peaks olema võlausaldaja alusetu rikastamine. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, nagu oleks tegemist tüüptingimusega. Siiski leiab kohus, et viivise määr on ebaõiglaselt suur ja seda tuleb vähendada

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.

Kohtule ei ole tõendatud, milline oleks tavapärane viivisemäär ühelt eraisikult teisele korteri üürimisel ning selles osas puudub ühtne seisukoht ka kohtupraktikas. Seepärast leiab kohus, et viivist on põhjendatud vähendada seadusjärgse määrani.

§ 113

lg 1 teise lause ja § 94 kohaselt on viivise määraks kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 9 Tsiviilasi nr 2-17-108635 Hageja on taotlenud viivist alates hagi esitamisest. Perioodil 19.06.2017 kuni 30.09.2018 (hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni) on sissenõutavaks muutunud viivis 123,99 eurot. Hageja on esitanud nõude ka lisanduva viivise väljamõistmiseks kuni põhisumma täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduva viivise alates otsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses viivisemääras. Menetluskulud
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja taotles kostjalt esialgu põhivõlgnevusena 2501,20 euro väljamõistmist. Kohus rahuldas hagi põhivõlgnevusena 1206,16 euro väljamõistmise osas, seega ligikaudu pooles ulatuses. Samuti vähendas kohus hageja viivisenõuet. Kostja on osaliselt hagi õigeks võtnud ja hageja osaliselt hagist loobunud. Samuti on kostja esitanud menetluse kestel tasaarvestusavalduse, millega on hageja nõustunud. Kohus leiab, et eelnevat kogumis arvestades tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 163 lg g 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Mõningad kostja vastuväited on menetluse kestel olnud üldsõnalised ja mõnevõrra ebaselged ning kostja on avaldanud kompromissiga nõustumist menetluse hilises faasis. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 alusel täielikult või suuremas osas hageja kanda, ehkki kostja nõustus kohtu poolt pakutud kompromissiga haginõude rahuldamisele sarnases ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10