2-17-122265/9

Tsiviilasi nr 2-17-122265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2018, Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-122265 Tsiviilasi Borister OÜ hagi Liblik Consult OÜ (end Kroodi Ehitus OÜ) ja Heiki Tiit vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 1 303 eurot 13 senti hageja Borister OÜ, rk 12597084; asukoht Turu 30, 51014 Tartu; lepinguline esindaja Aivar Keskpaik, e-post aivar.keskpaik@gmail.com; kostja I Liblik Consult OÜ (end Kroodi Ehitus OÜ), rk 12854670; asukoht Anijärve põik 4, Lubja küla, Viimsi vald; 74010 Harjumaa; seaduslik esindaja Elar Liblik, e-post elar@e-raamatupidaja.ee;

Menetlusosalised ja nende esindajad kostja II Heiki Tiit, ik XXX; elukoht XXX . kirjalik menetlus, lihtmenetlus Menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Borister OÜ hagi Heiki Tiidu (Tiit) vastu.

2.Välja mõista Heiki Tiidult Borister OÜ kasuks Kroodi Ehitus OÜ ja Borister OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud ostu-müügilepingu XXX ning Heiki Tiidu ja Borister OÜ vahel sõlmitud käenduslepingu alusel võlgnevus 866 (kaheksasada kuuskümmend kuus) eurot 23 senti, millest põhivõlgnevus moodustab 798 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 68.23 eurot.

3.Välja mõista Heiki Tiidult Borister OÜ kasuks alates 21.11.2017 viivis põhivõlalt 798 eurolt 0,15% päevas kuni põhivõla täitmiseni.

4.Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale II.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Jätta menetluskulud Heiki Tiidu kanda.

6.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-122265 Borister OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 700 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 500 eurot lepingulise esindaja kulud.

7.Välja mõista Heiki Tiidult Borister OÜ kasuks menetluskulude katteks 700 eurot.

Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad 1. Borister OÜ esitas 06.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 928.47 euro saamiseks. Kohus tegi 11.10.2017 võlgnikele makseettepaneku.

Seoses võlgnike vastuväidetega lõpetas kohtunikuabi 24.10.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Tartu Maakohus jättis 01.11.2017 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

3.Borister OÜ (hageja) esitas kohtule hagi Liblik Consult OÜ (end Kroodi Ehitus OÜ) (kostja I) ja Heiki Tiit (kostja II) vastu, paludes välja mõista kostjatelt hageja kasuks põhivõlgnevuse 798 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 68.23 eurot, lisaks viivise alates 21.11.2017 kuni põhinõude 798 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I XX.XX.XXXX ostu-müügilepingu XXX.

Lepingu esemeks oli kaheksa välisukse valmistamine ja nende paigaldamine. Lepingu üldtingimuste p 3.4 alusel andis kostja II lepingust tulenevate kostja I kohustuste nõuetekohase täitmise eest käenduse. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on lepingu kohaselt 7718.40 eurot. Kostja I võttis töö vastu 19.09.2017 akti allkirjastamisega, samuti on kostja I kinnitanud uste korrektset paigaldamist.

4.Kostja II oma 09.04.2018 vastuses hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

Vastuse kohaselt saabusid aknad ja uksed objektile õigeaegselt, kuid probleemid tekkisid paigaldusega. Osad aknad purunesid, mistõttu hilines akende ja uste paigaldus ning see omakorda põhjustas lisakulutusi. Samuti esitas hageja vale sertifikaadi, mistõttu ehitusjärelevalve määras trahvi 1000 eurot.

5.Hageja leidis, et kostja vastuväited on tõendamata ja alusetud. Uste hilinemist ei ole kostja II millegagi tõendanud. Kostja I trahvimine ei ole põhjustatud hagejast. Hageja on müünud kostjale I uksed vastavalt lepingule, kostja I on uste lepingule vastavust kinnitanud. Hageja on viivist arvestanud pärast akti allkirjastamist, alates 25.09.2017.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2 Hageja ja kostja I sõlmisid XX.XX.XXXX ostu-müügilepingu XXX (tl 69). Lepingu kohaselt müüs hageja kostjale I kaheksa välisust, samuti teostas hageja müüdavate uste paigaldustööd. Lepingu üldtingimuste punkt 3.4 alusel andis kostja II lepingust tulenevate kostja I poolsete kohustuste nõuetekohase täitmise eest käenduse. Lepingu samas punktis on määratletud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma (7 718.40 eurot) (tl 73).

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et uste üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati hageja ja kostja I poolt 19.09.2017 (tl 77). Kohus leiab, et akti allkirjastamisega kostja I kinnitas, et tal puuduvad pretensioonid ustele ja nende paigaldusele. Kostja II väide uste hilinemise kohta ning samuti trahvi kohta on paljasõnalised, kostja II ei ole nimetatud väiteid tõendanud.

Kostja II ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et hageja teavitas kostjat II põhivõlgniku kohustuste mittetäitmisest. Hageja on esitanud kohtule kaks kostjale II saadetud meeldetuletuskirjad (tl 81, 83) ja teate käendajale kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmise kohta (tl 79).

VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja (kostja II) kolmanda isiku ehk põhivõlgniku (kostja I) võlausaldaja (hageja) ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Käesoleval juhul ei ole ette nähtud, et käendaja vastutaks üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, mistõttu vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja VÕS § 125 lg 2 alusel siis, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja on selle võimaluse kostjale II oma kirjadega andnud.

Akt allkirjastati 19.09.2017, mistõttu makse tasumise tähtaeg oli 24.09.2017. Kuna akti allkirjastamisest tulenev maksetähtaeg saabus hiljem kui arvest tulenev tähtaeg, siis on hageja kohtu hinnangul põhjendatult arvestanud viivist alates 25.09.2017.

7.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt II hageja kasuks põhivõla 798 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 68.23 eurot, kokku 866.23 eurot ning jooksva viivise.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja II kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 600 eurot ilma käibemaksuta. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu on vajalik ja põhjendatud viie tunni ulatuses ehk summas 500 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 700 eurot, mis tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.