lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Ergo Haab (isikukood 38301130234, elukoht: xxxx, Eesti Süüdistatav Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: xxxx, karistatus: kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 11.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11251
lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta,
lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui E.Haab ei pane 1 a katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuriteo, tõkend puudub. Sven Sillar Kaitsja Juhindudes KrMS § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 238 lg 2, § 2561, § 2565 lg 2, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ergo Haab
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 4(neli) kuud vangistust. 3. Liita
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 11.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11251 mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus 1 aasta) võrra ning mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta 4(neli) kuud. 4.
lg 1,2,3,4 alusel asendada Ergo Haab’ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 5. Ergo Haab peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
lg p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: Elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx; Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. Määrata Ergo Haab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 7.
lg 1 p 1 alusel võtta Ergo Haab´ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2(kaks) kuuks.
Kuivõrd kohus lahendab kriminaalasja lühimenetluses/kiirmenetluse/ korras, võib kohus KrMS § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Istungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (tl 2), joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 6), tunnistaja Alex Semjonov´i ülekuulamise protokoll (tl 7, 10), Ergo Haab´i kahetsuskiri (tl 8), õiendid (tl 9, 17-18), karistusregistri väljatrükk (tl 11), Harju Maakohtu 11.01.2018 otsus (tl 12-13), kiirmenetluse protokoll (tl 15-16), taotlus lühimenetluse kohaldamiseks (tl 20). Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud ning vaidlus puudub selle üle, et 06.04.2018 kl 02.25 Tallinnas xxxx juures juhtis Ergo Haab mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport reg nr XXX XXX olles joobeseisundis. Alkoholijoove 0,73 mg/l tuvastati süüdistataval indikaatorvahendiga Allquantt 6020 nr A104501 (tl 2). Joobeseisundile viitavale tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt Ergo Haab´i käitumine oli normaalne, selge kõne, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, tugev alkoholi lõhn suust. Joobeseisundi mõiste on määratletud korrakaitseseaduse (KorS § 36 lg 1), mille kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise uuringuakti nr 474 T kohaselt (tl 5, 6, proovi markeeringu ja protokolli number 132/6) oli Ergo Haab´i veres etanooli 1,70 mg/g. Tunnistaja politseiametnik Alex Semjonov seletas (tunnistaja ülekuulamise protokoll tl 7, 10), et oli tööl 06.04.2018 koos juhtivpiirivalvuri Ardi Hintsiga. Kell 02:22 märkas tunnistaja Tallinnas xxxx juures seismas mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport reg märk XXX XXX. Eelnevalt oli laekunud juhtimiskeskuselt info, et antud sõiduki juht võib olla joobes. Sõiduk Land Rover Range Rover Sport reg märk XXX XXX alustas liikumist Lastekodu suunas. Autopatrull 3072 andis sõidukile peatumismärguande, sõiduk peatus kl 02:25 xxxx juures, sõiduki juht tahtis põgeneda sündmuskohalt, pidasid isiku kinni. Juht oli joobeseisundis. Ergo Haab´i ütlustest, seletuskirjast (tl 8, 15-16) selgub, et tunnistab ennast täielikult süüdi, kahetseb, tuvastamise tulemusega oli nõus. Samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil, et oli alkoholi tarvitanud. Väljatrükk juhiloa ja sõiduki kohta kinnitab, et Ergo Haab´ile on 04.04.2018 väljastatud juhiluba nr xxxxxxxx, mis kehtib kuni 09.04.2018, sõiduauto Land Rover Range Rover Sport reg märk XXX XXX omanik on XX AS, kasutaja Ergo Haab (tl 9). Kohtu hinnangul on Ergo Haab´i käitumises tuvastatud kavatsetus (
lg 2), tarbides alkoholi ning õhtul juhtides sõidukit pidi ta teadma, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava Ergo Haab´i süü omaksvõtuga, tunnistaja Alex Semjonov´i ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga tõendatud Ergo Haab´i poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (etanooli 1,70 mg/g veres). Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetluses on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enese süüditunnistamine ning lühimenetluse (kiirmenetluse) kohaldamisega nõustumine oli tema tõelise tahte avaldus.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-76-12 p 7, 3-1-1-13-11).
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. 3 Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik ning peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist.
lg 1 p 1 kehtestab, et liiklusalase kuriteo korral võib süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuni kolmeks aastaks. RKKKo on lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Ergo Haab´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks mõistnud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Ergo Haab on kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 11.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11251
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Ergo Haab´il 2017 aastanetosissetulek xxxx eurot (tl 17). Ergo Haab on avaldanud kahetsust toimepandud teo suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et arvestades Ergo Haab´i senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid tuleb Ergo Haab karistada vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 4(neli) kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 11.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11251 mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus 1 aasta) võrra ning mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta 4 kuud.
lg 1,2,3,4 alusel asendada Ergo Haab’ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses (ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd), mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Ergo Haab peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
Kohus peab võimalikuks kohaldada Ergo Haab´ile
LS § 127 alusel on Ergo Haab kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 175 lg 2 p 3 kohaselt on menetluskuludeks antud kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot (proovi markeeringu ja protokolli number 132/6, tl 45, uuringuakti number 474T, tl 46) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alamäära ehk 750 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem, kui poole võrra. Kuivõrd Ergo Haab nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha poole suurust võrra. Tsiviilhagi puudub, asitõendeid kriminaalasjas ei ole. Kohtunik Leo Kunman 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.