Obsah (13)

§ 132§ 29§ 87§ 74§ 123§ 133§ 150§ 68§ 69§ 70§ 19§ 2§ 23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2018.a, Tallinn Väärteoasja number 4-18-2985 Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi

§ 132p 3 kohus otsustas: 1.

N S kaebus rahuldada, tühistada PPA sisekontrollibüroo III talituse 17.05.2018.a otsus väärteoasjas nr 2100,18,000008 ning menetlus nimetatud väärteoasjas

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

2.

§ alusel hüvitada riigieelarve vahenditest N Sle tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (

) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud

1. 11.04.2018 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1518801 kohaselt esitas Tallinnas, Pärnu mnt 139 Politsei- ja Piirivalveametile xxxxu kulude hüvitamise taotlused 01.12.2017 – 05.12.2017 ajavahemikul, 02.01.2018 – 03.01.2018 ajavahemikul ja 05.03.2018 – 06.03.2018 ajavahemikul, kus esitas andmed 22.11.2017, 25.11.2017, 26.11.2017, 15.12.2017, 22.12.2017 ja 09.02.2018 kohta, mis ei vasta tõele, mille tõttu on saanud ebaõigete andmete esitamise tõttu varalist kasu. Sellise tegevusega rikkus N S KarS § 209 lg 1 nõudeid, pannes toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. 20.04.2018 koostatud täiendava väärteoprotokolli kohaselt esitas N S Tallinnas, Pärnu mnt 139 varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikul 01.12.2017 – 05.12.2017 kuupäevade 22.11.2017, 25.11.2017, 26.11.2017, ajavahemikul 02.01.2018 – 03.01.2018 kuupäevade 15.12.2017, 22.12.2017 ning ajavahemikul 05.03.2018 – 06.03.2018 kuupäeva 09.02.2018 kohta Politsei- ja Piirivalveametile xxxxu kuluhüvituse taotlustel andmed isikliku sõiduki xxxx xxxx kasutamise kohta sõitmisel xxxx Tallinnasse Rahumäe tee 6 politseijaoskonda, kuid tegelikult nendel kuupäevadel (välja arvatud 25.11.2017 tagasisõiduks Rahumäe teelt xxxx) isikliku sõidukiga ei sõitnud, seega lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse kulude kandmisest. Politsei- ja Piirivalveamet maksis taotluste alusel alusetult hüvitised välja ja seetõttu on Politsei- ja Piirivalveametile tekitatud varaline kahju summas 68,75 eurot. Sellise tegevusega rikkus N S KarS § 209 lg 1 nõudeid, pannes toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
3. PPA sisekontrollibüroo III talituse 17.05.2018 otsusega väärteoasjas nr 2100,18,000008 karistati N St KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt esitas N S Tallinnas, Pärnu mnt 139 varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikul
4. – 05.12.2017 kuupäevade 22.11.2017, 25.11.2017, 26.11.2017, ajavahemikul
5. – 03.01.2018 kuupäevade 15.12.2017, 22.12.2017 ning ajavahemikul
6. – 06.03.2018 kuupäeva 09.02.2018 kohta Politsei- ja Piirivalveametile xxxxu kuluhüvituse taotlustel andmed isikliku sõiduki xxxx xxxx kasutamise kohta sõitmisel xxxx Tallinnasse Rahumäe tee 6/1 politseijaoskonda, kuid tegelikult nendel kuupäevadel isikliku sõidukiga ei sõitnud (välja arvatud 25.11.2017 tagasisõiduks Rahumäe teelt xxxx), seega lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse kulude kandmisest. PPA maksis N. S taotluste alusel alusetult hüvitised välja ja seetõttu on PPA-le tekitatud varaline kahju summas 68,75 eurot. Sellise tegevusega rikkus N S KarS § 209 lg 1 nõudeid, pannes toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu
7. 05.06.2018 esitas N S kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub kohtul otsus väärteoasjas nr 2100,18,000008 tühistada ning lõpetada väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

4.1. Kaitsja on seisukohal, et otsuse koostamisel on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mille tulemusel on koostanud ebaõige väärteootsuse. Kaebuses on välja toodud, et

§ 87kohaselt on väärteoasja arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu.

Kohtuväline menetleja ei ole otsuses märkinud otsuse aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäeva, mille märkimise kohustus tuleneb

§ 74lg 1 punktist 7.

Otsuse tõendite loetelus on nimetatud nii väärteomenetluse protokoll kui ka täiendav protokoll, millel puudub märge kuupäeva kohta. Ainuüksi asjaolu, et isik ei saa aru, milline väärteoprotokoll on tema karistamise otsuse aluseks, on niivõrd oluline isiku kaitseõiguse rikkumine, mis peaks kaasa tooma otsuse tühistamise. Väärteoprotokolli AB 1518801 väärteo lühikirjelduses puudub isiku nimi, kes esitas kulude hüvitamise taotluse. 4.

1. Väärteoprotokolli kohaselt on rikutud sätteks KarS § 209 lg 1, mille eest näeb vastutuse ette KarS § 218 lg
2. Karistades isikut väärteo korras KarS § 218 lg 1 sätestatud süüteo eest KarS § 209 kaudu lasub menetlejal KarS § 2 lg-st 2 tulenev kohustus teha muuhulgas kindlaks ka see, kas isikule etteheidetav tegu vastab KarS § 209 lg 1 kirjeldatud kelmuse koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. KarS § 209 lg 1 nõuete rikkumise puhul on kohustuslik esitada väärteoprotokollis teo vastavus subjektiivsetele tunnustele, kaebealuses väärteoprotokollis on 2 nimetatud tingimus täitmata. Nii süüdistuses kui otsuses tuleb ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus (RKL 3-1-1-98-09 p 13). Käesoleval juhul vastav selgitus puudub. 4.
3. Lisaks sellele on otsuses hindamata, mida menetleja on tõendanud XY-monitori logidega, uksekaardilogidega, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, delta väljavõttega, asitõendi vaatlusprotokolliga, millel puudub viide koostamise kuupäevale ning menetlusaluse isiku ütlustega, millel puudub kuupäev. Puudub menetlusaluse isiku ütluste analüüs, tõendite loetelus on ka täiendav väärteomenetluse protokoll, kuid sellel puudub kuupäev, number ning edaspidine viide otsuses. 4.
4. Puudub selge arusaam, miks ei arvesta menetleja, et tegemist võis olla inimliku eksitusega, N. S ei ole tegutsenud otsese tahtlusega ja puudub alus KarS § 209 lg 1 kohaldamiseks. Hüvitise väljamaksjal lasub kohustus kontrollida, kas esitatud andmed on õiged. PPA peadirektori 02.01.2017 käskkirjaga nr 1.1-1.2 on kinnitatud „Xxxxu kulude hüvitamise kord“, mille punkt 5 sätestab taotluse läbivaatamise korra ning hüvitise maksmisest keeldumise korra. Otsusele lisatud tõendite loetelust saab järeldada, et PPA-l on võimalik kontrollida taotluse põhjendatust erinevate andmebaaside kontrollimisega ning on äärmiselt ebaõiglane jätta vastutus ainuisikuliselt taotluse esitaja kanda. Kohtumenetlus
5. 22.08.2018.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris kohtule esitatud ja väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid.
6. Kaebuse esitaja ja kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Kaitsja leidis, et väärteomenetluses on rikutud isiku õigusi, kuna otsuses ei ole aru saada, milline väärteoprotokoll otsuse aluseks võeti. N. S käitumises ei ole täidetud subjektiivne koosseis, kuna tahtlus on tuvastamata. Otsuses ei ole lahti kirjutatud tõendeid ning väärteoprotokollist ei nähtu konkreetselt subjektiivseid ja objektiivseid tunnuseid, süütegu ei ole võimalik tuvastada. Otsuses märgitud teo toimepanemise aeg ja väärteoprotokollis märgitud toimepanemise aeg ei kattu.
7. Kaebuse esitaja selgitas, et on olnud 11 aastat xxxx, sooviks ka edasi olla, tahaks kandideerida politseinikuks. On taotlenud sõidukulude hüvitamist ebaregulaarselt. On olnud olukordi, kus ta ei ole taotlenud sõidukulude hüvitamist, ei ole teinud sellest probleemi, see ei ole raha, mille pärast vabatahtlikuna käia. Ei oska öelda, mitu korda enne detsembrit 2017 on taotlenud sõidukulude hüvitamist, mõnikord makstakse 6 korda, mõnikord 4 korda kuus, vahest ei makstagi. Taotlust soovitatakse saata interneti kaudu, aga saab viia rühmajuhile ka paberkandjal, tema on teinud mõlemat moodi. Täidab blanketi tööarvutis Rahumäel või Xxxx jaoskonnas, kirjutab blanketile kuupäevad ja sõidukiandmed, ei pea kviitungeid lisama, märgib ära kuupäevad, mil ta sõidukit kasutas, kilometraaži ja sihtpunkti. Väljendas esimesel ülekuulamisel soovi, et on koheselt nõus enammakstud summa tagasi kandma. Kui ta on eksinud, siis ta ei ole teinud seda tahtlikult. Sai ka jaoskonnasiseselt juba karistada, ei saanud xxxxu võistlustele sellepärast minna, kuna juht keelas selle ära. Ei mäleta, mis aastal hakkas sõidukulude hüvitamist taotlema, võib-olla 2017, väga pikalt ei ole esitanud, see ei ole tema jaoks raha. Kohe, kui sai rekvisiidid, kohe hüvitas. Paraku ei olnud otsus veel jõustunud, aga juba tahtis jaoskonna juht ta välja arvata, mis näitab, et tal ei jäänud muud üle, kui pöörduda kohtu poole. Olenevalt kuust võib tegelikke sõite olla rohkem, kui need, mis hüvitamisele kuuluvad. Esitas esimesele väärteoprotokollile vastulause, teine kord, kui menetlejaga kohtus, vormistati uus protokoll. Sai täiendavast protokollist koopia, esitas sellele vastulause. 25.11.2017 kuupäeva kohta pandi kirja „välja arvatud 25.11.2017 tagasisõiduks“, aga kuidagi pidi ta autoga ju tööle ka saama kui tagasisõiduks autot kasutas. Ei mäleta, mida tegi pool aastat tagasi, kui eksis, siis eksis, ta ei ole midagi ümber lükanud ega eitanud, usaldas menetlejat. Kui kodust stardib, paneb odomeetri näidu kirja. Kui ta kodust sõidab, läheb Xxxx jaoskonda, seal toimub vastavalt vajadusele ümberistumine. Odomeetri näidu kirjutab üles oma märkmikusse või telefoni, võtab ette alustatud kilometraažinäidu ja paneb 50 km otsa. Kui sõidab kodust ära, paneb näidu kirja, alati ei ole olnud meeles kirja panna. Neile ei maksta kõike välja, ei saagi aru, kuidas seda makstakse. Vahepeal helistab rühmajuht ja ütleb, et sul on liiga palju sõite, et nii palju ei maksta ja tuleb taotlus ümber teha. Ei mäleta, mitu korda ta veebruaris tööl käis, ei ole seda väljavõtet vaadanud. Taotluses 3 on õigesti märkinud need päevad, mil ta tööl käis. Kasutab oma kaarti, aga on laenanud ka kellegi kaarte, kui on unustanud ja tema kaarti on ka teised kasutanud. Kui sõidab Rahumäe teele, pargib vahepeal ka maja ees, kus ei pea minema läbi tõkkepuu. Sellepärast ongi kirjas, et „välja arvatud tagasi sõites“, aga kuidagi pidi ju sõidukiga sisse ka saama. Rahumäe parklasse saab sisse/välja sõita ka kaarti kasutamata, kui sõita teise auto järgi. Ise ei ole ta omaalgatuslikult politseisõidukit võtnud, on teinud seda käsu alusel, kuigi algselt kavatses oma autoga Rahumäele sõita.
8. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ei kuulu, kuna N. S on esitanud teadlikult valeandmeid kuluhüvitise taotlustes. Iga ametnik vastutab selle eest, mida ta märgib dokumentidele, seda teab ka N. S. N. S teod on tõendatud detailse asitõendi vaatlusprotokolliga, kuhu on koondatud kõik tõendid. Selline käitumine on avalikke ülesandeid täitva isiku poolt lubamatu. Täiendava väärteoprotokolli koostamine on lubatud, kui on vaja muuta süüdistust ja täpsustada andmeid, tagades N. Sle kõik tema õigused. N. S sai aru, et talle koostati täiendav väärteoprotokoll, see oli ka otsuse aluseks. Need puudused, mis on toodud kaebuses väärteoprotokolli kohta, ei ole kohased, kuna täiendavas väärteoprotokollis on toodud väärteokirjeldus nõuetekohaselt. Möönas, et kohtuväline menetleja on elektroonilises süsteemis otsuses kogemata kustutanud ära väärteoprotokolli kuupäeva ja koostaja nime. Toimepanemise ajana on ekslikult märgitud topelt kuupäevade vahemik, edasi väärteokirjeldus on korrektselt kirjas. Kohatu on väide, et PPA peab sekkuma iga kord, kui talle laekub taotlus kuluhüvitiseks. Iga isik, kes pöördub avaliku asutuse poole, taotledes hüvitist või soodustust, peab esitama õigeid andmeid. K.Ta ülesandeks on kinnitada, et xxxx oli nendel päevadel tööl, ta ei kontrolli odomeetri näitu. N. S on usaldust kuritarvitanud ja kolme kuu jooksul teeninud põhjendamatult tulu, mis on küll tema poolt PPA-le tagasi makstud. Kui tekib küsimus, miks ei ole pikemat ajaperioodi vaadeldud, siis ei oleks selle kohta videosalvestust olnud. Kohtuliku arutamise järeldused 9.

§ 87

kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt

§-le 123 lg 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus peab lahendama

§ 133loetletud küsimused.

1. Esmalt annab kohus hinnangu kaebuse esitaja kaitsja antud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse koostamisel on rikutud väärteomenetlusõigust, kuna kohtuväline menetleja ei ole otsuses märkinud otsuse aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäeva. Kaitsja hinnangul ainuüksi asjaolu, et isik ei saa aru, milline väärteoprotokoll on tema karistamise aluseks, on niivõrd oluline kaitseõiguse rikkumine, mis peaks tooma kaasa otsuse tühistamise. 10.
2. Otsuses väärteoasjas nr 2100,18,000008 ei ole tõepoolest märgitud otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäeva ja koostaja nime, milline kohustus tuleneb

§-st 74 lg 1 p 7.

§ 74

lg 1 p 7 järgimine on antud asjas oluline juba seetõttu, et koostati kaks väärteoprotokolli – esialgu 11.04.2018, seejärel täiendav protokoll 20.04.2018.a. ning otsuses oleks pidanud märkima, millise väärteoprotokolli alusel otsus koostati. Tegemist on sellise veaga, kus isiku kaitseõigust on rikutud, kohus peab seda rikkumist oluliseks

§ 150lg 2 mõistes.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-23-17 p-s 12 märkinud, et iseenesest ei ole väärteomenetluses välistatud

§ 68

lg 2 alusel väärteoprotokollis sisalduva tõendusteabe täiendamise või kvalifikatsiooni muutmise asemel ka uue väärteoprotokolli koostamine. Seda eeskätt juhul, kui menetleja peab vajalikuks muuta menetlusalusele isikule tehtava etteheite sisu. Muu hulgas ei näe väärteomenetluse seadustik ette, et väärteoprotokolli koostamine peab toimuma mingi ajavahemiku jooksul pärast teo toimepanemist (v.a aegumine), ega keela uue väärteoprotokolli koostamist. Väärteoprotokolli ülesanne on sarnaselt süüdistusaktiga teavitada isikut talle esitatavast süüdistusest. Kui enne väärteoasjas otsuse koostamist (näiteks vastulause esitamise järel) leiab menetleja, et süüdistuse sisu vajab täiendamist või muutmist, koostab ta uue väärteoprotokolli, mis peab vastama kõigile 4

§ 69nõuetele.

Sellisel juhul tuleb isikule tutvustada uut protokolli

§ 70ettenähtud korras ja järgnev menetlus lähtubki sellest väärteoprotokollist.

Seega ei ole

§ 68lg 2 mõttega vastuolus ka täiendava protokolli koostamine.

Küll aga tuleb tagada isikule tema kaitseõigus, võimaldades tal tehtud muudatustega tutvuda ning esitada neile enne otsuse tegemist vastuväiteid. N S on kätte saanud nii 11.04.2018 kui ka 20.04.2018 koostatud väärteoprotokollid, mida N. S on kinnitanud enda allkirjaga. Kaevatav otsus sisaldab sarnast teokirjeldust 20.04.2018.a koostatud väärteoprotokolliga ning uue väärteoprotokolli koostamisel on järgitud

§ 69ja 70 nõudeid.

Teokirjeldusega oli N. S tutvunud ning täiendatud väärteo kirjelduse osas on N. S esitanud kohtuvälises menetluses ka vastulause. 20.04.2018 koostatud väärteoprotokollis märgitud eksitavat väärteo toimepanemise aega, kus kahel korral on kajastatud ajavahemik 02.01.2018, ei pea kohus oluliseks rikkumiseks. Õiged ajavahemikud kajastuvad sama protokolli väärteo kirjelduses ning nimetatud kuupäevad ei ole menetluse kestel muutunud.

1. Vastuseks kaitsja seisukohale, et väärteoprotokollis ei ole märgitud KarS § 209 lg 1 nõuete rikkumise subjektiivseid tunnuseid ning otsuses on hindamata, mida menetleja on tõendanud otsuses loetletud tõenditega, samuti puudub menetlusaluse isiku ütluste analüüs, märgib kohus järgmist. 11.
2. Kaebuse esitaja kaitsja on õigesti viidanud Riigikohtus väljendatud seisukohtadele, mille kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Näiteks on Riigikohus lahendi 3-1-1-45-11 punktis 9 märkinud, et seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. 11.2. Järelikult peavad väärteoprotokolli teokirjelduses kajastuma kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata väärteokoosseisu täitmiseks vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Kohtu hinnangul on 20.04.2018.a koostatud väärteoprotokollis N. Sle inkrimineeritud väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav. Põhjendus väärteoprotokollis kirjeldatud faktiliste asjaolude tõendatuse kohta peab aga nähtuma otsuses. 20.04.2018 koostatud väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses loetletud tõendid on üldsõnalised ning võivad tekitada küsimusi tõendi eesmärgipärasuse kohta, kuid

§ 69

lg 2 p 7 kohustab kohtuvälist menetlejat märkima väärteoprotokolli üksnes muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks ning seda ilma tõendi pikema analüüsita. Kuivõrd menetlusalusel isikul oli õigus tutvuda väärteotoimikuga juba kohtuvälises menetluses ning ka maakohtus vaadatakse väärteoasi läbi täies ulatuses ja uuritakse kõiki kohtuvälises menetluses esitatud tõendeid, on väärteomenetluses aset leidnud toimingud, sealhulgas kogutud tõendid N. Sle teada ning selles osas ei ole N. S kaitseõigust rikutud.

1. 17.05.2018.a väärteootsuse kohaselt rikkus N. S KarS § 209 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 209 lg 1 sätestab vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega KarS § 209 lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks peab olema toimunud petmine varalise kasu saamise eesmärgil, mille tulemusena saab varakäsutuse tegija varalise kahju. 12.
2. Süüdistuse kohaselt N. S esitas xxxxu kulude hüvitamise taotlused isikliku sõiduki kasutamise kohta kuupäevade eest, mil ta tegelikult isikliku sõidukiga ei sõitnud, lõi seega ebaõige ettekujutuse kulude kandmisest, millega tekitas PPA-le varalise kahju summas 68,
3. Väärteotoimikus on kogutud järgmised kirjalikud tõendid: - 08.02.2018 on sisekontrollibüroo juhtivsüüteomenetleja teinud ettekande selle kohta, et N. S esitab igakuiselt xxxxu kulude hüvitamise taotlusi, millega hüvitatakse talle sõiduki xxxx xxxx sõidukulud 5 Xxxx-Tallinn-Xxxx (kokku 50 km). Hüvitatava kilomeetri hind on 0,25 eurot. Kontrollides turvakaamerate abil N. S liikumist Rahumäe territooriumile enne vahetuse algust ja sealt väljumist pärast vahetuse lõppu on tõusetunud kahtlus, et N. S ei ole kõikidel kulude hüvitamise taotluses märgitud kuupäevadel sõitnud teenistusse talle kuuluva sõidukiga xxxx xxxx. Vaidlusalustel kuupäevadel on märgitud järgmist: 22.11.2017 kell 15.49 saabub N. S Rahumäe territooriumile A. L poolt juhitud sõidukis xxxx ja kell 20.10 lahkub A. L poolt juhitud sõidukis; 25.11.2017 kell 11.06 saabub N. S Rahumäe territooriumile koos patrulliga ning kell 21.
4. väljub N. S jaoskonna peauksest, tundub, et istub sõidukisse xxxx; 26.11.2017 kell 07.29 saabub N.S Rahumäe territooriumile koos patrulliga ja kell 20.23 paiku lahkub patrulliga. 15.12.2017 kell 19.28 saabub N. S Rahumäe territooriumile patrullsõidukis ja 16.12.2017 kell 08.22 lahkub patrullsõidukis; 22.12.2017 kell 19.15 saabub N. S Rahumäe territooriumile koos A Lga viimase isiklikus sõidukis ja 23.12.2017 kell 08.27 lahkub N. S koos isikuga (toimik lk 11-12). - 01.12.2017.a N. S poolt digitaalselt allkirjastatud xxxxu kulude hüvitamise taotlus, millest nähtub, et isikliku sõiduauto reg. märgiga xxxx kasutamise kuludena on märgitud 10 päeva kulud, muuhulgas ka kuupäevad 22.11.2017 (selgitus Xxxx – Rahumäe tee 6 – Xxxx, /50 km/), 25.11.2017 ja 26.11.2017 (selgitus Patrull. Xxxx – Rahumäe tee 6 – Xxxx, /50 km/). Taotlus on esitatud lähtudes xxxxe kulude hüvitamise korrast p 3.1.4 (toimik lk 13-15), väljatrükk deltast, millest nähtub, et 05.12.2017 on taotlus edastatud täitmiseks (toimik lk 16), taotluse kinnitas 05.12.2017 K.T (märgitud lisajana); - 02.01.2018.a on N. S esitanud xxxxu kulude hüvitamise taotluse, millest nähtub, et isikliku sõiduauto reg. märgiga xxxx kasutamise kuludena on märgitud 9 päeva kulud, muuhulgas ka kuupäevad 15.12.2017 (selgitus Patrull. Xxxx– Rahumäe tee 6 – Xxxx, /50 km/) ja 22.12.2017 (selgitus Patrull. Xxxx– Rahumäe tee 6 – Xxxx, /50 km/). Taotlus on esitatud lähtudes xxxxe kulude hüvitamise korrast p 3.1.4 (toimik lk 17-18), selle kinnitas 03.01.2018 K.T, kirjutades omakäeliselt peale „isikliku sõiduauto kasutamise kulud on põhjendatud kuuluvad hüvitamiseks summas 112,50 eurot“, väljatrükk deltast, millest nähtub, et 03.01.2018 on taotlus edastatud täitmiseks (toimik lk 19); - 05.03.2018.a on N. S poolt digitaalselt allkirjastatud xxxxu kulude hüvitamise taotlus, millest nähtub, et isikliku sõiduauto reg. märgiga xxxx kasutamise kuludena on märgitud 4 päeva kulud, muuhulgas ka kuupäev 09.02.2018 (selgitus Patrull. Xxxx– Rahumäe tee 6 – Xxxx, /50 km/). Taotlus on esitatud lähtudes xxxxe kulude hüvitamise korrast p 3.1.4 (toimik lk 20-22), väljatrükk deltast, millest nähtub, et 06.03.2018 on taotlus edastatud täitmiseks (toimik lk 23), taotluse kinnitas 06.03.2018 K.T (märgitud lisajana); - Väljatrükist uksekaardi kasutuse kohta Rahumäe 6 väravas nähtub, et vaidlusalustel kuupäevadel ei ole N. S uksekaardiga Tallinnas, Rahumäe tee 6 olevat peatõkkepuud avatud (toimik lk 25); - Väljatrükist Rahumäe 6 värava sõiduki tuvastusest nähtub, et vaidlusalustel kuupäevadel ei ole N. S poolt näidatud sõiduk xxxx Rahumäe 6 väravas tuvastatud (toimik lk 26); - Väljatrükk uksekaardilogist kuupäevade 22.11.2017, 25.11.2017 ja 26.11.2017 kohta näitab, et N. S on 22.11.2017 ja 26.11.2017 viibinud nimetatud kuupäevadel nii Xxxx, Xxxx kui ka Tallinn, Rahumäe tee 6 ning 25.11.2017 viibinud Tallinn, Rahumäe tee 6 ja Tallinn, Kolde 65 (Kesklinna PO), kuid autovärava on N. S avanud ainult 26.11.2017 Xxxxs, Xxxx kell 6:38 ja kell 20:50 (toimik lk 27); - Väljatrükk uksekaardilogist 22.11.2017, 26.11.2017, 15.12.2017, 16.12.2017 ja 23.12.2017 kuupäevade kohta näitab nimetatud kuupäevadel N. S liikumist Xxxx, Xxxx ning autovärava on N. S avanud 26.11.2017 kell 6:38 ja kell 20:50 ning 15.12.2017 kell 18:43 ja 16.12.2017 kell 8:49 (toimik lk 28); - Väljatrükk uksekaardi logist 15.12.2017, 16.12.2017, 22.12.2017, 23.12.2017 ja 29.12.2017 kuupäevade kohta näitab, et 15.12.2017 on N. S viibinud Xxxx, Xxxx, avades kell 18:43 autovärava ning 15.12.2017 ja 22.12.2017 on N. S viibinud ka Tallinn, Rahumäe tee 6 ning puuduvad andmed autovärava avamise kohta (toimik lk 29); 6 - Väljatrükk uksekaardi kasutuse logist 04.02.2018, 09.02.2018, 22.02.2018, 23.02.2018 kuupäevade kohta, millest nähtub, et 09.02.2018 ei ole N. S uksekaardiga peatõkkepuud Rahumäe tee 6 avatud, esimese märge on antud peamaja sissepääsuna (riietus – mehed) ning viimane peamaja trepikotta (toimik lk 30); - Väljatrükiga uksekaardi kasutuse logist 09.02.2018 kuupäeva kohta nähtub, et N. S uksekaardiga ei ole Tallinn, Rahumäe tee 6 peatõkkepuud avatud, on avatud tõkkepuu teiste kaartidega, sh A L kaardiga kell 19.05, mõnede tõkkepuu avamiste juures ei ole märgitud kaarti ega sõiduauto numbrit (toimik lk 31); - XY monitori logidest nähtub politseipatrulli sõidukite (kutsungiga 3481 ja 3474) liikumise marsruut 25.11.2017, 26.11.2017, 15.12.2017, 16.12.2017 (toimik lk 32-36); - e-kirja teel edastatud päringust selle kohta, kes ja millal osales 2017.a novembri ja detsembri patrullides ning edastatud töögraafikutest nähtub, et novembris 2017 oli N. S politseitööl kokku 109 tundi (sh 22,25,26.11), detsembris 2017 oli tööl 116 tundi (sh 15 ja 22.12) ning veebruaris 2018 kokku 48 tundi, sh 09.02 (toimik lk 37-41); - Väljatrükkidest maanteeameti registrist nähtuvad sõidukite omanikud ja kasutajad ning N S on sõiduki xxxx reg. märgiga xxxx kasutaja (toimik lk 42-44); - Asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektideks on DVD-R kaks plaati, uksekaardilogid ja sõidukite terminalilogid ning lisatud fotod, milledest nähtuvad N. S liikumised Rahumäe teel 22.11.2017, 25.11.2017, 26.11.2017, 15.12.2017, 22.12.2017 ja 09.02.2018.a (toimik lk 45-114). Esitatud andmete põhjal ei ole tuvastatud, et N. S eelnimetatud kuupäevadel Rahumäe teele enda sõidukiga: 22.11.2017 kell 15.49.26 sõidab väravakaamera poole sõiduauto xxxx, pärast mida saabuvad 2 meest, üks on heleda mütsi ja tumeda jopega, mille kapuutsi vooder on heleroheline ning kell 15.56 kasutati ukse avamiseks N. Sle väljastatud uksekaarti, samuti kasutati uksekaarti kell 20:03; 25.11.2017 kell 11.06.10 sõidab Rahumäe tee 6/1 väravast sisse politseisõiduk, sõiduki parema külje tagant tuleb sõiduki taha heleda mütsi ja tumeda jopega meesterahvas, kell 11.
5. avas ukse N. Sle väljastatud uksekaart; 26.11.2017 kell 07.29.44 sõidab Rahumäe 6/1 väravast sisse politseisõiduk, kell 07.31.50 saabuvad kaamera vaatevälja kaks meesterahvast, kellel ühel on hele müts ja tume helerohelise voodriga kapuutsiga jope, kell 07.37 avas ukse N. Sle väljastatud uksekaart, kell 20.21.08 suundub heleda mütsiga meesterahvas parkla poole, kell 20.23.33 väljub patrullauto väravast, sõites Xxxxsse, kell 20.
6. kasutatakse N. S uksekaarti Xxxx; 15.12.2017 kell 19:28.57 sõidab Rahumäe 6/1 väravast sisse politseisõiduk (mis oli enne Xxxxs), kell 19.31 saabub kaamera vaatevälja heleda mütsi ja tumeda jopega meesterahvas, kell 19.36 kasutati N. S uksekaarti, 16.12.2017 kell 08.20.25 liigub sama meesterahvas hoovikaamera vaateväljast vasakule ning kell 08.22.15 väljub Rahumäe väravast politseisõiduk; 22.12.2017 kell 19.15.54 sõidab väravast sisse sõiduk reg.nr. xxxx, sõidukist väljuvad meesterahvad, kellest ühel on tume jope ja hele müts, kell 19.35 kasutati N. S uksekaarti, 23.12.2017 kell 08.17 kasutati N. S uksekaarti, kell 08.26.08 istuvad politseivormis ja heleda mütsiga mees tumedasse sõidukisse ja lahkuvad parkimiskohalt; 09.02.2018 kell 19.05.51 avaneb värav ning sisse sõidab sõiduk reg.nr.xxxx, sõidukist väljub kolm inimest, kell 19.
7. kasutati N. S uksekaarti; - Riigi Tugiteenuste Keskuse raamatupidaja 28.03.2018 e-kiri selle kohta, kui palju on N. Sle välja makstud xxxxe kulusid – november 2017 - 125 eurot; detsember 2017 – 112,50 eurot ning veebruar 2018 – 50 eurot (toimik lk 115); - Siseriiklikud maksekorraldused selle kohta, et N. Sle on Siseministeeriumi poolt hüvitatud teenistussõitude eest detsembris 2017 – 125 eurot, jaanuaris 2018 – 112,50 eurot ja märtsis 2018 – 50 eurot (toimik lk 116-118); - Võimaliku rikkumise kohta on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi ka N. S, selgitades, et on kaua olnud xxxx ja ei ole kunagi tahtlikult pettusega tegelenud. Paar korda on teda naine ära visanud, on ka patrullautoga sõitnud Xxxxst Rahumäele. Läheb enda autoga Xxxxsse ja kui välijuht ütleb, et on vaja auto Xxxxst ära tuua, siis on seda teinud. Patrulliajad paneb kirja kalendrisse, lööb kuu lõpus 7 kokku ja siis paneb näidud kirja. Ei pööranud tähelepanu nendele andmetele, mille ta aruandesse kirjutas, on lohakas olnud, ei teeni sellega raha. Tunnistab süüd, et on valeandmeid esitanud, aga see ei ole olnud tahtlik, see on lohakus. On mõelnud, et võiks kohe kirjutada üles, mis on näidud ja millise autoga sõitis, aga ei ole seda teinud. Ei mäleta, kas vaidlusalustel kuupäevadel on sõitnud enda autoga Rahumäele. On juhtunud, et paarimees on oma kaardi unustanud ja on tema oma laenanud, et kuskilt uksest sisse minna, sellist asja ei saa olla, et tema on Rahumäel ja tema kaart on Xxxxs. Tal on must jakk, millel on kollase voodriga kapuuts, müts on hall, fotol on tema. Oleks oodanud, et keegi pöörab tähelepanu, et midagi on taotlustes valesti, tema eesmärk ei ole saada tulu ega kelmust toime panna (toimik lk 4); - Samuti on N. S esitanud kohtuvälises menetluses 15.04.2018 ja 20.04.2018 vastulaused, milles kinnitab, et tal ei ole kunagi olnud otsest ega kaudset tahtlust antud tegu toime panna. Kuna elab Xxxx lähedal, siis tavaliselt enne patrullvahetuse algust liigub oma isikliku autoga sealt läbi ja enamjaolt liigub sealt hiljem oma isikliku autoga edasi Rahumäe tee 6/
8. Kahetsusväärselt on jäänud mõned korrad kiiruga märkimata, et on alates Xxxx tööle tulnud ootamatult hoopis kas politseisõidukiga või mõne kolleegiga. Olles olnud xxxxuna teenistuses alates xxxx (aastas töötunde ca 900-1100), sh olnud korduvalt oma teenistuskäigu jooksul esile tõstetud kui usaldusväärset kolleegi ja mitmel korral tunnustatud prefekti kingitusega, kinnitas, et tegu ei olnud tahtlik ja selline rahaline summa ei mõjuta tema igapäevast sissetulekut. Siiralt kahetseb, et antud olukord on tekkinud, möönab oma viga, kinnitas, et see ei olnud tahtlik ning on nõus kahju hüvitama (toimiku lk 7,10). 12.
9. Seega väärteomenetluses on kogutud tõendeid selle kohta, et 22.11.2017, 25.11.2017, 26.11.2017, 15.12.2017, 22.12.2017 ja 09.02.2018 kuupäevadel ei sõitnud N.S oma sõidukiga peaväravast Rahumäe teele. Kas ta kasutas sõidukit xxxx reg. märgiga xxxx Xxxxst Tallinnasse Rahumäe tee 6/1 politseijaoskonda sõitmiseks, on jäänud kindlalt tuvastamata. Ei ole pööratud tähelepanu tema ütlustele, et peaväravast saavad mitu sõidukit korraga sõita, et ta on parkinud sõiduki ka maja ette, jättes peaväravast sisse sõitmata ja et on võimalik kasutada teiste isikute kaarte. Kohtule esitatud tõendite kohaselt kandis Siseministeerium vaidlusaluste kuupäevade eest N. Sle kokku 287,50 eurot, selles ainult väike osa oli süüdistuse kohaselt põhjendamatu (68,75 eurot), kuivõrd ülejäänud osas olid kulutused põhjendatud. Ka N. S ise ei välista talle etteheidetava teo toimepanemist, rõhutades samas, et tal puudus igasugune tahtlus petta ning tegu sai aset leida üksnes seetõttu, et ta ei olnud tähelepanelik, oli lohakas. Ei ole N.S sõiduautot vaadeldud, kas odomeetri näit vastab (kasvõi umbkaudu) taotluses märgitule, S oleks võinud oma märkmiku ja/või fotod odomeetrist esitada; ei ole K.Ta küsitletud, väärteomenetlus ongi selleks vajalik, et välistada kõik vastuolud ja kahtlused ning võimalik rikkumise koosseis ühemõtteliselt tuvastada. Arusaamatuks jääb kohtuvälise menetleja seisukoht 25.11.2017 kuupäeva kohta: „..välja arvatud tagasisõit 25.11.2017..“. Kohtuväline menetleja on justkui tuvastanud, et tagasisõidu eest 25.11.2017 oli kulude hüvitamine põhjendatud, aga kuidagi pidi N.S ju tööle saama sellel päeval, ei ole välistatud, et tuligi oma autoga tööle, kuid autoga peaväravast sissesõitmine jäi fikseerimata. Antud olukorras asub kohus seisukohale, et tõendeid on kogutud valikuliselt ja ei ole välistatud, et teokirjelduses märgitud kuupäevadel N.S siiski sõitis tööle oma sõiduautoga, mis aga jäi nõuetekohaselt fikseerimata. Antud juhul on kogutud ainult süüstavaid tõendeid, menetlusaluse isiku käitumist õigustavaid tõendeid KrMS § 211 lg 2 kohaselt kogutud ei ole.
10. 17.05.2018.a väärteootsuses on märgitud, et N. S on pannud teod toime otsuse tahtlusega. Kuigi kelmuse objektiivset koosseisu on võimalik realiseerida ka kaudse tahtlusega, siis varalise kasu saamise eesmärk on realiseeritav ainult kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Riigikohus on märkinud, et kavatsetus tähendab süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise 8 eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks (RKL 1-1510119 p 38). 13.
11. Lähtudes N. S nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus antud ütlustest ning kohtule esitatud tõenditest, ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada N. S eesmärgipärast tegevust varalise kasu saamiseks, mistõttu puudub N. S käitumises kelmuse subjektiivne koosseis. 13.
12. N. S on põhjalikult selgitanud, millised asjaolud võisid olla valede andmete esitamise põhjuseks. Kohus peab usutavaks, et isik, kes on töötanud aastaid xxxx ning on valmis täitma talle pandud ülesandeid mistahes kuupäeval ning mistahes kellaajal, keskendub tööle minnes just enda ülesannete täitmisele ning peab sellest saadavaid hüvesid vähetähtsaks. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et isik on olnud kaasatud politseitöösse muuhulgas nii riigipühadele eelneval päeval kui ka öösel. Nii näiteks nähtub väärteotoimikus olevast uksekaardi logist (toimik lk 29), et N. S on liikunud Rahumäe teel 22.12.2017 alates kell 8:00 kuni 20:13, samuti on fikseeritud tema uksekaardi kasutamine 23.12.2017 alates kell 1:18 kuni hommikul kell 8:
13. N. S on järelikult isik, kelle abi on politseis vajalik ja oodatud ning keda hinnatakse. Olles valmis osutama politseitööle kaasabi, seejuures tasu saamata, on järelikult isiku jaoks oluline pühendumus, kolleegide ja ühiskonna tunnustus ning enda antud panus tehtusse, mitte sellest saadav varaline kasu. Kohtu hinnangul ei saa kuidagi välistada, et isik, kes lähtub töö sisust, mitte sellega kaasnevatest hüvedest, võib eksida tema jaoks väheolulistes asjades, antud juhul kulutaotluste esitamisel. Seda enam, et taotlus kompensatsiooni saamiseks esitatakse taotlusele eelnenud kuu kohta järgmise kuu alguses ja siis võetakse taotluse esitamise aluseks eelmise kuu töögraafik, kusjuures taotlusi võis ka muuta, kui rühmajuht teatas, et see kuu nii palju ei maksta. Kohus peab siinjuures eluliselt usutavaks ka kaebuses toodud väidet, et Politsei- ja Piirivalveametile esitatav taotlus ei pruugi isikul olla ainus kontrollitav kohustus ning ka märkmikku kandmisel võivad mõned faktid ununeda. Taotluse esitamisel kinnitas andmeid rühmajuht, kelle kohustus oleks olnud esitatud taotluse põhjendatust kontrollida. 13.
14. Kohtuväline menetleja ei ole pööranud tähelepanu ka N. S ütlustele, et on olnud olukordi, kus N. S ei ole taotlenud sõidukulude hüvitamist, kuna ei ole teinud sellest probleemi, see ei ole raha, mille pärast vabatahtlikuna käia. Samuti selgitas N. S, et olenevast kuust võib tegelikke sõite olla rohkem, kui need, mis hüvitamisele kuuluvad. Ka nendele ütlustele ei ole kohtuväline menetleja vastuväiteid esitatud. Järelikult ei ole välistatud, et isik on sõitnud või on valmis sõitma tööle isikliku sõiduautoga sellest mingit tasu saamata, kuna see ei ole tema eesmärk. Kohtu hinnangul näitavad kogutud tõendid, et N. S eesmärk on täita xxxxu kohustusi parimal võimalikul viisil ning ilmselgelt ei ole tema liikumapanevaks jõuks selle juures võimalik kuluhüvitis, mis ei ole summa poolest märkimisväärne. 13.
15. Kohus nõustub, et kuluhüvitisi taotledes oleks N. S pidanud olema tähelepanelikum ja hoolsam ehk et tema tegevuses võib olla tuvastatav ettevaatamatus hooletuse vormis, st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Taolist seisukohta toetab ka kohtule esitatud xxxxu kulude hüvitamise kord (kohtutoimik lk 11-12), mille punkt 5 reguleerib taotluse läbivaatamise korda. Punkt 5.1 sätestab selgelt, et rühmajuht kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust, korra nõuetel vastavust, kulude põhjendatust ja taotlusele lisatavate dokumentide olemasolu, puuduste ilmnemisel teavitab sellest koheselt xxxxku ning vajadusel tagastab taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Punkt 5.5.2 võimaldab kuluhüvitise taotluse jätta rahuldamata, kui kulud ei ole põhjendatud. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei järgitud N. S taotluste läbivaatamisel ja kulude hüvitamisel eelnimetatud korda ning ei juhitud isiku tähelepanu valesti esitatud taotlustele varasemalt või miks ei jäetud taotlus rahuldamata. Korra järgimata jätmisega on kohtuväline menetleja andnud ise N. Sle selge signaali, et tema poolt esitatud taotlused on korras ning N. Sl puudus teadmine, et ta peaks taotluste esitamisel olema hoolsam. Kohus küll nõustub kohtuvälise menetlejaga, et iga isik, kes pöördub avaliku asutuse poole, taotledes hüvitist või soodustust, peab esitama õigeid andmeid, kuid andmete kontrollimise kohustus on taotluse saajal, vastasel juhul jääks korras sätestatu sisutühjaks. Kohtu hinnangul ei kinnita N. S tahtlikku ja eesmärgipärast tegevust süüteo toimepanemisel ka N. S enda käitumine nii 9 kohtuvälises menetluses kui kohtus. N. S ütlustest saab järeldada, et ta on toimunust tõsiselt häiritud, ta on püüdnud mõista, mil viisil on taoline eksitus võimalikuks saanud ning kuidas taolist viga edaspidi vältida. Süüdimõistvat kohtuotsust saab teha ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tekkinud kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada ning kahtluste püsimajäämisel tuleb need tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks.

§ 2

kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. 14. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes

§-st 132 p 3 tühistab kohus PPA sisekontrollibüroo III talituse 17.05.2018.a otsuse väärteoasjas nr 2100,18,000008 ning lõpetab menetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna N.

S käitumises puuduvad väärteotunnused. Menetluskulud 15.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab N. S suhtes alustatud väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel, tuleb N.

Sle hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. 15.

1. Kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabiteenuse tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetlusaluse isiku menetluskulud antud asjas on järgnevad: juriidiline konsultatisoon 1 tund, kaebuse koostamine ja esitamine 3 tundi, väärteoasja toimikuga tutvumine 1 tund, istungiks ettevalmistamine 1 tund, istungil osalemine 3 tundi, kokku 9 tundi, seega tuleb summaks koos käibemaksuga 864 eurot. Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsja korral tuleb menetlusalusele isikule hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel mängib kahtlemata olulist rolli arutatava väärteoasja mahukus ja keerukus (RKL 3-1-1-99-11). 15.
2. Kohus leiab, arvestades väärteotoimikus olevate tõendite rohkust ning esitatud kaebuse vajalikkust, et esitatud kaitsjatasu saab pidada mõistlikuks ning tuleb N. Sle hüvitada. Kaebus on koostatud pärast väärteotoimikuga igakülgset tutvumist ning kohtu hinnangul on menetluskulude taotluses näidatud erinevatele toimingutele kulunud ajad usutavad. Kaitsja osutatud teenus on olnud tõhus ning kaebuse esitaja õigusi tagav. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10