) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 11.04.2018 kohtumäärusega. Kohus toimetas hagiavalduse koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte isiklikult 12.06.2018. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus
lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist määraga 45,23 % ja 46,14 % aastas, mis tulenes laenusaaja laenutingimustest, mis on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline 2 viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seega ületab laenutingimuste järgne viivisemäär seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seadusjärgne viivis (leping 31002221496) on summalt 826,78 eurot perioodil 26.05.2017 – 19.06.2017 4,53 eurot; summalt 776,78 eurot perioodil 20.06.2017 – 20.06.2017 0,17 eurot, summalt 676,78 perioodil 21.06.2017- 25.07.2017 5,19 eurot, summalt 576,78 perioodil 26.07.2017 – 26.07.2017 0,13 eurot, summalt 476,78 eurot perioodil 27.07.2017 – 04.04.2018 26,33 eurot, so kokku 36,35 eurot. Seadusjärgne viivis (leping Sr545007) on summalt 928,15 eurot perioodil 15.06.2017 – 04.04.2018 59,81 eurot. Kohus mõistab E. M.lt Aktiva Finants OÜ kasuks välja kokku 1 697,27 eurot, so põhivõlgnevus 1 404,93 eurot, intressid 196,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 96,16 eurot ja viivise alates 05.04.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 1 404,93 eurot). Kohus jätab rahuldamata viivisenõude summas 454,75 eurot.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 970 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulud on mõistlikud summas 200 eurot ja mõistab kostjalt välja seega kulud kokku summas 450 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse
lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.