← Eesti

2-17-18920/18

Obsah (5)§ 101§ 108§ 97§ 99§ 100

2-17-18920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2018 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18920 Tsivi

§ 101lg 2).

Ülalpidamiskohustuse täitmist võib nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (

§ 108

). Kuivõrd laste isa vaatamata laste ema korduvatele palvetele ei maksta lastele elatist, on põhjendatud elatise välja mõistmine kostjalt tagasiulatuvalt. Kuigi hagejatega seotud kulud olid suuremad kui pool alampalga määra, esitasid hagejad igakuise ja tagasiulatuva elatise nõude miinimumsuuruses.

  1. Kuivõrd
  2. a elatise miinimum oli lapse kohta 215 eurot kuus, siis perioodi 18.12.2016 kuni 31.12.2016 eest on elatise summaks 215/31 x 13=14,33=90,2 eurot. Summa moodustub 13 päeva (detsembrikuus 31 päeva) elatise summast ühele lapsele. Kahe lapse kohta on summa 2 x 90,2 = 180,4 eurot. Kuivõrd
  3. a on elatise miinimum 235 eurot kuus, siis perioodi 01.01.2017 kuni 17.12.2017 eest on elatise summaks 2721,45 eurot ehk 11 x 235+ (235/31x17) = 2585 eurot + 136,45 eurot = 2721,45 eurot. Summa moodustub 11 kuu (jaanuar-november) ja 18 päeva (detsembrikuus 31 päeva) elatise summast. Kahe lapse kohta on summa 2 x 2721,45 = 5442,9 eurot.
  4. Seega tagasiulatuva miinimummääras elatise summa kahe lapse ülalpidamiseks on 5623,3 eurot ehk 180,4 eurot + 5442,9 eurot = 5623,3 eurot. Kuivõrd kostja ei ole arvestatud perioodil elatist tasunud, siis palusid hagejad tagasiulatuva elatisena kostjalt välja mõista 5623,3 eurot.
  5. Kuivõrd elatist makstakse iga kuu eest ette, lastega seotud kulutused katab nende ema ning kulusid on vaja planeerida, palusid hagejad kostjal tasuda igakuise elatise ja tagasiulatuva elatise võlgnevuse hagejate seadusliku esindaja A. S.i arveldusarvele XXX LHV PANK AS-s hiljemalt iga kuu
  6. kuupäevaks.
  7. Hageja A. S. palus välja mõista kostjalt igakuine elatis kehtiva miinimummäära ulatuses ehk
  8. aastal 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates hagi esitamisest 18.12.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni 18.04.
  9. Hageja A. S. palus kostjalt välja mõista igakuise elatise kehtiva miinimummäära ulatuses ehk
  10. aastal 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus alates hagi esitamisest 18.12.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni 03.01.
  11. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse.
  12. Hagiavalduse täienduses täpsustasid hagejad oma nõuet. Hageja A. S. palus kostjalt välja mõista igakuise elatise kehtiva miinimummäära ulatuses ehk summas 235 eurot kuus alates hagi esitamisest 18.12.2017, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni hageja A. S.i täisealiseks saamiseni, so 18.04.
  13. Hageja A. S. palus kostjalt välja mõista igakuise elatise kehtiva miinimummäära ulatuses ehk summas 235 eurot kuus alates hagi esitamisest 18.12.2017, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni hageja A. S.i täisealiseks saamiseni 03.01.
  14. 3 Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  15. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja A. S.i (isikukood xxxx) LHV PANK AS arvelduskontole nr XXX.
  16. Hageja A. S. palus kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 18.12.2016 kuni 17.12.2017 eest summas 2804,07 eurot. Hageja A. S. palus kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 18.12.2016 kuni 17.12.2017 eest summas 2804,07 eurot. Tagasiulatuv elatis tuleb kostjal tasuda hageja seadusliku esindaja A. S. (isikukood xxx) LHV PANK AS arvelduskontole nr XXX.
  17. Kostja vastuväidetega hagejad ei nõustunud. Pärast lahutust lepiti kokku, et kostja tasub korterilaenu ja kommunaalmaksed, kuid kostja on tasunud vaid laenumaksed. Alates augustist on kommunaalmakseid tasunud hagejate ema, sest kostja tasumata arved tekitasid võla. Lapsed õpivad tasulises erakoolis, mille eest on tasunud ainult ema. Kostja tasus esimest korda laste õppemaksu 2017/
  18. Ülejäänud kulud kA.b laste ema. Kostja on arvanud, et korterilaenu tasumine on piisav põhjus elatise maksmata jätmiseks, millega hagejad ei nõustunud. Kuna korter müüakse ühisvara jagamise käigus, ei pea kostja enam laenumakseid tasuma.
  19. Laste lahutamine üksteisest ja nende elukeskkonna ümberkujundamine ei ole võimalik. Laste ülalpidamiskohustuse täitmine ei sõltu sellest, kui palju aega kulub abielulise ühisvara realiseerimiseks. Kostja ei ole kandnud laste ülalpidamise kulusid ega seda tõendanud. Ühisvaraks oleva korteri eest pangale kantavaid laenumakseid ei saa käsitleda panustamisena laste ülalpidamisse. Hagejate ema on kandnud samuti korteriga seotud kulusid ja pidanud sealjuures ainuisikuliselt üleval kahte alaealist last. Kostja ei ole tõendanud lastele elatise vabatahtliku tasumist. Kommunaalkulusid on kostja tasunud
  20. a jooksul laste emaga võrdses ulatuses ja see A.b kostjale ainult võimaluse tasaarvestuseks tagasiulatuvalt, kuid sellist avaldust ei ole kostja esitanud. Üksnes tagasiulatuva elatise nõude vähendamine saaks olla võimalik. Kostja ei ole vabatahtlikult elatist tasunud ka alates hagi esitamise ajast.
  21. 03.04.2018 seisukohtades leidsid hagejad, et kostja on võtnud hagi õigeks igakuise elatise nõudes kehtiva miinimummäära ulatuses kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole nõustunud tagasiulatuva elatise nõudega.
  22. Kostja on toonud välja ja tõendanud, et ta tasus perioodil 17.12.
  23. kuni 18.12.2017 ehk kuni hagi esitamiseni laste koolituskulud summas 4585,25 eurot ja eluasemekulud summas 1625,65 eurot (2438,48 : 3 x 2), kokku 6210,90 eurot. Hagejate ema on samuti teinud laste ülalpidamiseks kulutusi. Ajavahemikul 01.01.2017 - 26.03.2018 on hagejate ema kandnud laste kooli- ja eluasemekulusid summas 5174 euro. Lisaks kA.b ta laste kulud toidule, riietele jm jooksvad kulud.
  24. Kostja on esitanud tõendid laste 2017/2018 a koolikulude tasumise kohta summas 4585,25 eurot. Hagejad nõustusid, et kostja on need kulud sellel õppeaasta eest kandnud, kuid eelnevad aastad on koolikulud tasunud hagejate ema (õ/a 2016/2017). Hagejate ema on teinud laste kooliga seotult lisakulutusi ka
  25. aastal. Seega on laste koolituskulusid tasutud võrdselt, arvestades perekonna võimalusi ja huve. Lapsi tasulises erakoolis hoida oli eelkõige kostja soov ja tema lubas leida lisavahendid, et katta laste tasulise kooli õpikulud, kuid hinnates tänaseid võimalusi on temagi aru saanud, et see ei ole enam võimalik ja lapsed vahetavad järgmiseks õppeaastaks kooli. Koolikulu ei saa lugeda laste ülalpidamise kulude hulka. Seda ei ole arvestanud ka hagejad.
  26. Ebaõige on kostja väide, et hagejate ema valis elamiseks 5-toalise väga kalli korteri. Korter osteti ühisel otsusel. Vajadus korter müüa ei ole seotud elatise nõudega. Kommunaalkulusid on tasutud
  27. a jooksul võrdses ulatuses. Alates lahutusest
  28. a novembrist ei ole kostja panustanud laste ülalpidamisse muul moel, kui on katnud pooles ulatuses nende
  29. a 4 eluasemekulud. Hagejad arvestavad sellega. Hagejad tegid kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt oleks kostjal tulnud kummalegi hagejale tagasiulatuva elatise eest tasuda 2000 eurot.
  30. 08.06.2018 seisukohtades selgitasid hagejad oma nõuet. Hageja A. S. palus kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 18.12.2016 kuni 17.12.2017 eest summas 2804,07 eurot. Hageja A. S. palus kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 18.12.2016 kuni 17.12.2017 eest summas 2804,07 eurot. Muus osas jäid hagejad varasemate nõuete juurde.
  31. Hagejate ema on kostja poole pöördunud korduvalt elatise tasumise nõudega, kuigi ta ei ole seda teinud kirjalikult. Hagejad on nõus, et kostja tasus laste eest viimase aasta koolirahad ja kattis osaliselt laste elukohaga seotud kommunaalkulud. Kuid ka hagejad on oma kulusid koolile ja eluasemele tõendanud ja leiavad, et need kanti võrdselt. Kommunaalkulusid kanti pooleks ja seega ei kandnud kostja neid kulusid pärast
  32. aasta novembrit ainuisikuliselt.
  33. Laste hoidmine koolis, mille maksed käisid perele üle võimete, oli kostja isekas soov. Hagejate seaduslik esindaja tegi kostjale ettepaneku juba
  34. a kevadel enne eelmise kooliaasta lõppu, et vahetada lastel kooli. Nüüdseks on kostja kooli vahetusega nõustunud. Kostja on võtnud laste koolikulud
  35. aastal enda kanda, mille tõttu on ta jätnud kandmata kõik teised laste ülalpidamise kulud. Kostja ei ole ka koolituskulusid täielikult tasunud. Hagejate muud kulud kandis ema üksinda. Hagejate seaduslik esindaja ei pea tõendama kulusid, kui elatise nõue ei ületa Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära.
  36. Edasiulatuva alammäära maksmisega on kostja nõustunud 29.03.2018 hagivastuses, tehes mõned maksed alles
  37. aasta aprillis ja mais. Hagejate ja kostja ühine eluase on tänaseks müüdud ja kooliaasta on läbi. Hagejate seaduslik esindaja on ostnud vastavalt võimalustele korteri ning kolib lastega Tartusse põhjusel, et tema väga tõsine haigus vajab põhjalikumat ravi. Seetõttu hagejate ema hetkel ei tööta, talle on määratud raske puue ja puuduv töövõime.
  38. Menetluskuludena palusid hagejad välja mõista õigusabikulud. Õigusabilepingu sõlmimisel oli lepingutasu 5 eurot. Hagejatele on osutatud õigusabiteenust 8,0 h x 40 eur/h (käibemaksuga), kokku summas 320 eurot koos käibemaksuga. Hagejad on kasutanud toetusena antavat riigiõigusabi
  39. a summas 110 eurot ja
  40. a summas 130 eurot. Summa on riigi poolt Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasutud üldarve alusel ja kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmisele (TsMS § 179 lg 1). Hagejate omaosaluse osa õigusabikuludes esindajale on
  41. a 30 eurot ja
  42. a 50 eurot. Kokku on hagejate esindaja tasunud õigusabi teenuste eest 80 eurot, lisaks
  43. aasta lepingutasu 5 eurot ja
  44. aasta lepingutasu 5 eurot.
  45. Hagiavalduse ja menetlusaegse toetuse taotluse koostamiseks kulus esindajal 3,5 tundi. 26.01.2018 kulud kostja määruskaebusele vastamiseks 1,5 tundi. Hagejate 03.04.2018 seisukohtade koostamiseks kulus 1,5 tundi. 08.06.2018 seisukohtade koostamiseks kulud 1 tundi. Menetluskulude avalduse koostamiseks kulus 0,5 tundi. Kokku osutas esindaja õigusabi 8 tundi. Lisaks tasusid hagejad hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kokku palusid hagejad kostjalt menetluskuludena välja mõista 140 eurot. Hagejad palusid kostjalt riigi tuludesse välja mõista menetluskulud 240 eurot. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. KOSTJA VASTUVÄITED
  46. Kostja vaidles hagile vastu. Ebaõige on hagejate väide, et kostja ei ole täitnud laste emaga sõlmitud kokkulepet laenumaksete tasumise kohta. Kostja on tasunud pangalaenu ja intressi, 5 mida tõendavad esitatud tõendid.
  47. aastal tasus kostja laenu põhiosa makseid summas 5015,19 eurot. Intresse on kostja tasunud vahemikus 150-200 eurot.
  48. Alates novembrist 2016 on kinnisvara aadressil Xxx 16-10 olnud kostja eksabikaasa ja nende ühiste laste valduses. Seega on kostja igakuiselt tasunud 550-600 eurot laste eluaseme eest pangalaenu koos intressidega. Hagejate seaduslik esindaja on jätnud kohut teavitamata asjaolust, et kostja tasus ühiste laste õppemaksu Audentese erakoolile 2018 õppeaasta eest. Kostja tasus A. S.i eest 2541,25 eurot ja A. S.i eest 2044 eurot. Audentese erakool esitas alguses vigase arve, kus polnud arvestatud kahe lapse soodustust. Vastav märge on maksekorralduse kviitungil. Kokku on kostja tasunud laste õppekulusid summas 4585,25 eurot.
  49. Pärast õppemaksu tasumist sõlmiti hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel uus kokkulepe, et edaspidi tasub hagejate seaduslik esindaja ise korteri kommunaalmakseid. Viimase kommunaalmakse summas 306,06 eurot tasus kostja KÜ x arvele juunis
  50. Kostja tasus kommunaalmakseid alates novembrist 2016 kuni juunini
  51. Alates juulist 2017 ei ole kostja oma e-posti aadressile kommunaalkulude arveid saanud, sest hagejate seaduslik esindaja palus need endale saata.
  52. Kokkuvõttes on kostja tasunud igas kuus 800 eurot laste elamis- ja õppekulude katteks. Seda on kaks korda rohkem kui nõutav miinimum. Kostja on teinud ka muid täiendavaid kulutusi, näiteks ostnud A. S.ile 2017 jaanuaris ja 2017 detsembris uue mobiiltelefoni (mõlemad hinnaga 139 eurot), kuna eelmine purunes.
  53. Hagejate ema ja kostja omavad ühisvarana korterit aadressil xxx. Kinnisasi on hagejate valduses. Kinnisasja ülalpidamiskulud on keskmiselt 600 eurot kuus pangalaen + intressid ja kuni 400 eurot kuus kommunaalkulud. Kinnisasja ülalpidamiskulud on pärast lahutust mõlemale poolele ülejõukäivad. Kostja on soovinud kinnisasja realiseerimist alates lahutusest
  54. Kostjal on alus eeldada, et hagejate seaduslik esindaja on kinnisasja realiseerimisega tahtlikult venitanud ja erinevad ettepanekud korduvalt tagasi lükanud. Hetkel on sõlmitud kokkulepe alustada ühisvara müüki 01.2018, millist kokkulepet on hagejate esindaja digiallkirjaga kinnitanud. Kostja on valmis hagejate esindajaga sõlmima uue (kohtuvälise) kokkuleppe mõistliku suurusega elatisraha osas, pärast ühisvara realiseerimist. Samuti on kostja nõus võtma ühe lastest enda juurde elama ja tasuma täielikult kõik temaga seotud kulud.
  55. 15.01.2018 seisukohtades kordas kostja, et ta on tasunud
  56. aastal laenu põhiosa makseid summas 5015,19 eurot. Samuti on kostja tasunud intresse. Kostja tasus laste õppekulud
  57. aasta eest summas 4585,25 eurot. Kostja on elatise maksmise kohustust vabatahtlikult täitnud.
  58. 27.03.2018 seisukohtades kinnitas kostja, et ta ei vaidlusta hagejate igakuise elatise nõuet kehtiva miinimummäära ulatuses kuni laste täisealiseks saamiseni. Samas ei nõustunud kostja tagasiulatuva elatise nõudega. Laste seaduslikud esindajad leppisid kokku, et kostja tasub poolte pangalaenu ja laenuintressid elatise tasumise arvelt. Kostja tasus kokku põhilaenu 5015,19 eurot ning intresse 1670,24 eurot, kokku 6685,43 eurot.
  59. Hagejate ema A. S. keeldus pikka aega eluasemelaenuga ostetud vara müümast. Tänaseks on vara võõrandamise eelleping sõlmitud. Seega lahenevad poolte eluasemeküsimused. Kostja mõistis, et ta peab lahendama antud küsimuse hagejate esindajaga ja see ei ole elatise nõudega tasaarveldatav. Kostja tasus vastavalt kokkuleppele laste koolituskulud summas 4585,25 eurot. Samuti tasus ta A. S.i ja laste eluasemekulud jaanuarist kuni juunini 2017 KÜ-le x kokku summas 2438,48 eurot. Ka kostja elab senini üürikorteris ning seega on tema rahalised vahendid piiratud.
  60. Kostja tasus perioodil 17.12.
  61. kuni 18.12.2017 so kuni hagi esitamise ajaks laste 6 kulutustest koolituskulud summas 4585,25 eurot + eluasemekulud summas 1625,65 eurot (2438,48 : 3 x 2), kokku 6210,90 eurot. Seega on kostja oma rahaliste võimete piires ja vastavalt laste emaga kokkuleppele tasunud kummagi lapse kulutuste eest 3105,45 eurot, so kokku 6 210,90 eurot. Kostja ei ole osalenud tagasiulatuvalt laste ülalpidamises vähem haginõudest.
  62. 15.06.2018 seisukohtades leidis kostja, et hagejate esindajal on menetluslikult tekkinud segadus. Harju Maakohus rahuldas hagejate hagi tagamise taotluse. A. S. esitas Sotsiaalkindlustusametile taotluse elatisabi saamiseks perioodil 19.12.
  63. kuni 17.05.
  64. Taotlus rahuldati kogusummas 993,56 eurot, millises osas läks sissenõudeõigus üle riigile.
  65. Tagasiulatuva elatise nõue on alusetu. Hagejad on esitanud mitte vähemtasutud elatise nõude, vaid miinimumelatise kogusummas tasumise nõude tagasiulatuvalt aasta eest. Kostja tasus sel perioodil laste emaga kokkuleppel koolituskulusid kokku summas 4585,25 eurot ja eluasemekulusid summas 2438,48 eurot. Seega kokku summas 7023,73 ehk kummagi hageja eest 3511,87 eurot. Nimetatud summad on sihtotstarbelised, tasutud laste ülalpidamiseks ja ületavad kogumis tagasiulatuva haginõude. See, millises suuruses on teinud kulusid hagejate seaduslik esindaja, ei oma asjas tähtsust.
  66. Lisaks tasus kostja alates abielu lahutamisest kuni ühise korteriomandi, mida kasutasid vaid hagejad ja hageja seaduslik esindaja, võõrandamiseni 14.04.
  67. hüpoteegipidajale laenumakseid ainuisikuliselt ning võõrandamisel ei taotlenud selles osas tasaarveldust müügist sA. arvel. Seega kindlustas kostja lastele ja laste emale eluaseme säilimise ja võimaluse seal elada. Hagejate seaduslikule esindajale laekub lastele makstav peretoetus.
  68. Alates hagi esitamisest kuni aprilli lõpuni moodustas elatis hagejatele kokku 2212,24 eurot. Kostja tasus 24.04.
  69. kogu summa, kuid vähendas seda elatisabi võrra, milline oli A. S.ile välja makstud riigi poolt.
  70. mail 2018 tasus kostja Sotsiaalkindlustusametile väljamakstud elatisabi eest 993,56 eurot. Alates maist 2018 tasub kostja igakuist elatismiinimumi summas 500 eurot. Ta ei teinud tasaarveldust hagejate esindaja poolt riigilt sA.d elatisabi osas kuni
  71. maini. Kuna lastetoetus kantakse hagejate esindajale, palus kostja kompromissina vähendada väljamõistetavat elatist kummagi lapse osas vastavalt peretoetuse osale 22,50 euro võrra.
  72. Menetluskuludena palus kostja hagejatelt välja mõista õigusabikulud. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Suhtlemiseks kliendiga, materjalidega tutvumiseks, analüüsiks ja kohtule vastuse koostamiseks 27.03.2018 kulus kokku 5 tundi ehk 500 eurot. Tutvumiseks hagejate vastusega, analüüsiks, suhtlemiseks kliendiga ja vastuse koostamiseks 15.06.2018 kulus kokku 2,5 tundi ehk 250 eurot. Kostja õigusabikulu on seega 750 eurot, millele lisandub käibemaks 150 eurot ehk kokku 900 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohuslane ning tal puudub õigus maksu tasaarvestada.
  73. Hagejate menetluskulude taotlusega kostja ei nõustunud. Alusetu hagimenetlus tõi mõlemale poolele kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi õigusabile. Samuti sattus kostja riigi ja finantsasutuste silmis elatise võlgnikuks. Kostjal puudus laste ülalpidamise osas võlgnevus ja ta oli lisaks täitnud kokkulepet tasuda pangalaenu. Hagejad ei loobunud oma alusetust tagasiulatuvast elatise nõudest ka peale kostja poolt tõendite esitamist. Samuti võttis kostja hagi õigeks alates hagi esitamisest nõutud elatist maksta ning ta ei olnud andnud põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  74. Arvestades hagejate nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. 7
  75. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejate A. S.i ja A. S.i isaks on kostja A. S.; 2) hagejate ema A. S.i ja kostja abielu lahutati 30.10.2016 ning alates
  76. aasta novembrist ei ela lapsed koos isaga; 3) hagejad elasid alates
  77. aasta novembrist kuni hagiavalduse esitamiseni koos emaga kostja ning A. S.i ühisvaraks olevas korteris xxx; 4) pärast lahutust leppisid A. S. ja kostja kokku, et viimane tasub laste elatisena korterilaenu ja korteri kommunaalkulud.
  78. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja täitis ühe aasta jooksul enne hagi esitamist kohustust maksta lastele elatist ning kas kostja on kohustatud tasuma tagasiulatuvalt elatisevõlgnevuse eest kummalegi hagejale 2804,07 eurot.
  79. Hagiavalduses palusid hagejad kostjalt lisaks varasema elatise võlgnevusele välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest 18.12.2017 summas 235 eurot kuus alates hagi esitamisest 18.12.2017, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid elatise kanda hagejate seadusliku esindaja A. S.i arvelduskontole. 27.03.2018 vastuses hagiavaldusele kinnitas kostja, et ta ei vaidlusta hagejate igakuise elatise nõuet kehtiva miinimummäära ulatuses kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja tõi samuti välja, et ta on igakuise elatise tasumise kohustuse täitnud. Kuivõrd kohus rahuldas hagejate hagi tagamise taotluse ja hagejate ema A. S. esitas Sotsiaalkindlustusametile taotluse elatisabi saamiseks, tasuti talle 993,56 eurot. Kostja on antud summa Sotsiaalkindlustusametile hüvitanud, samuti täitnud muus osas igakuise elatise maksmise kohustuse. Alates hagi esitamisest kuni aprilli lõpuni oli hagejatele makstava elatise summa 2212,24 eurot. Kostja tasus 24.04.2018 kogu summa, vähendades seda Sotsiaalkindlustusametile makstava võrra. Alates maist 2018 tasub kostja igakuist elatismiinimumi summas 500 eurot ega ole teinud uut tasaarveldust riigilt saadava elatisabi osas.
  80. Oma väidete kinnituseks esitas kostja tõendid. Kostja esitas kohtule maksekorraldused (toimiku lk 135-136), millistest nähtub, et ta on tasunud laste emale 23.04.2018 1218,68 eurot selgitusega: „A. ja A. S. – elatis alates 18.12.2017 kuni 30.04.2018 miinus elatisabi 993,56“. 17.05.2018 tasus kostja Sotsiaalkindlustusametile 993,56 eurot. 07.05.2018 tasus kostja hagejate emale 500 eurot selgitusega: „A. S. ja A. S. – elatis 05.2018“. 06.06.2018 kandis kostja hagejate emale üle 600 eurot selgitusega: „A. S. ja A. S. – elatis 06.2018 + 100 koolilõpukulud“.
  81. Kohus leiab, et järelikult on kostja igakuise elatise nõude osas hagi õigeks võtnud ja on oma kohustust täitma asunud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et vastavalt kostja 27.03.2018 menetlusdokumendile tuleb hagejate nõue igakuiselt makstava elatise osas rahuldada kostja õigeksvõtu alusel.
  82. Riigikohus on viidanud, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud elatis miinimumelatisest väiksemaks. Seetõttu tuleks lahendi resolutsioonis nimetada algne summa ja näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (RK TKo 3-2-1-174-16, p 10, 3-2-1-124-15, p 13).
  83. Eeltoodut arvestades tuleb kostja õigeksvõtu alusel rahuldada hageja A. S.i nõue mõista kostjalt välja igakuine elatis summas 235 eurot alates hagi esitamisest 18.12.2017 kuni A. S.i täisealiseks saamiseni 18.04.2025, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse 8 kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Samuti tuleb kostja õigeksvõtu alusel rahuldada hageja A. S.i nõue mõista kostjalt välja igakuine elatis summas 235 eurot alates hagi esitamisest 18.12.2017 kuni A. S.i täisealiseks saamiseni 03.01.2020, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Kostjat tuleb kohustada tasuma igakuise elatise summa hiljemalt iga kalendrikuu
  84. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja A. S.i (isikukood xxx) arvelduskontole nr XXX AS-s LHV PANK.
  85. TsMS § 386 lg 2 sätestab, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. TsMS § 386 lg 3 kohaselt võib hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsMS § 386 lõikele 5 võib kohus TsMS § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel.
  86. Kohus rahuldas hagejate hagi tagamise taotluse 19.12.2017 määrusega ning kohustas kostjat tasuma kohtumenetluse ajal igakuiselt lastele elatist miinimummäära ulatuses. Kostja taotles 15.01.2018 hagi tagamise tühistamist. Kohus leiab, et kuigi hagi kuulus kostja õigeksvõtu alusel rahuldamisele, kuulub kostja taotlus rahuldamisele ning hagi tagamise määrus tuleb tühistada. Kostja õigeksvõtu ja vabatahtliku elatise maksmise tõttu on asjaolud muutunud ja puudub vajadus hagi tagamiseks. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Eeltoodust lähtuvalt tuleb tühistada kohtu 19.12.2017 hagi tagamise määrus.
  87. Järgmisena asub kohus hindama, kas hagejate tagasiulatuva elatise nõue kuulub rahuldamisele. Hagejate esindaja väitis, et kostja ei ole toetanud lapsi rahaliselt alates
  88. aasta novembrist. Korteriga seotud kulusid kostja ei kandnud. Kostjal oleks tulnud tasuda elatist vähemalt miinimumsummas. Hagejate esindaja palus tagasiulatuvalt alates 18.12.2016 mõista kummagi hageja kasuks välja miinimummäära alusel 2804,07 eurot. Samas hagejad nõustusid, et kostja on tasunud korteriga seotud laenumaksed ja mõlema lapse õpingute kulud Audentese erakoolis 2017/2018 õppeaastal. Hagejad leidsid, et ühisvaraks oleva korteri laenukulusid ega õppekulusid ei saa pidada laste ülalpidamise kuludeks. Hagejate ema on samuti kandnud laste koolituskulusid ja tasunud korteri kommunaalkulusid.
  89. Kostja pidas ebaõigeks hagejate väidet, et ta ei ole täitnud laste emaga sõlmitud kokkulepet. Kostja on tasunud korteriga seotud pangalaenu põhiosa makseid ja intressimakseid.
  90. aastal tasus kostja laenu põhiosa maksetena 50515,19 eurot. Kostja tasus A. S.i õpingute kulud Audentese Erakoolis summas 2541,25 eurot ja A. S.i kulud summas 2044 eurot. Pärast õpingukulude tasumist leppisid kostja ja laste ema kokku, et viimane tasub ise korteri kommunaalkulud, mistõttu korteri kommunaalkulude arveid enam kostjale ei saadetud. Kostja tasus korteri kommunaalmakseid alates
  91. aasta novembrist kuni
  92. aasta juunini. Kokkuvõttes tasus kostja igas kuus laste toetamiseks enam, kui on seaduses sätestatud miinimum. Kostja tasus 17.12.
  93. kuni 18.12.2017 laste koolituskulud summas 4585,25 eurot ja eluasemekulud summas 1625,65 eurot (2438,48 eurot : 3 pereliikmega x 2 lapsega), kokku 6210,90 eurot. Seega on kostja tasunud kummagi lapse kulutuste eest 3105,45 eurot, mis ületab hagi nõuet. 9
  94. Kohus leiab, et kostja esitatud väited ja tõendid ei võimalda rahuldada hagejate tagasiulatuva elatise nõuet. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.

Kooskõlas

§ 99

lõikega 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 54. Kooskõlas

§ 100

lõikega 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatisena. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lõige 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vastavalt

§ 100

lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

  1. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kostjal oli kohustus tasuda lastele elatist. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nad sõlmisid pärast lahutust kokkuleppe, mille alusel pidi kostja igakuise elatise maksmise asemel kandma hagejate ja nendega koos elava ema ühise eluasemega seotud kulud. Tagasiulatuvalt on hagejad nõudnud kostjalt elatist miinimummäära alusel ning kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et tal tuleb lastele elatist tasuda miinimummäärale vastavas summas.
  2. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (RK TKo 3-2-1-124-15, p 13, 3-2-1-120-14, p 14, 3-2-1-78-13, p 15, 3-2-1-174-16, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale tema kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (RK TKo 3-2-1-165-13, p 12, 3-2-1-35-17, p 19).

  1. Vanemate eraldi elamise korral kA.vad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kA.vad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (RK TKo 3-2-1-165-13, p 13, 3-2-1-56-15, p 11, 3-2-1-35-17, p 23.4).
  2. Lapse põhivajadust hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Asjaolu, et üks vanem A.b enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest (RK TKo 3-2-1-69-13, p 17). Kui hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt, on võimalik mõjuval põhjusel kindlaks määrata, et elatisekohustust täideti muul viisil, kui raha maksmisega (RK TKo 3-2-1-78-13, p 13).

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Samuti võivad vanemad kokku leppida muul viisil elatise andmises (RK TKo 3-2-1-78-13, p 13). Sellise kokkuleppe olemasolu peab tõendama pool, kes kokkuleppe sõlmimisele tugineb.

  1. Kohus leiab, et kostja on tõendanud laste emaga sõlmitud kokkuleppe täitmist ehk seda, et ta 10 on tasunud laste ja nende ema ühise eluasemega seotud kulud. Lisaks on kostja kandnud mõlema lapse õpingutega seotud kulud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega asjakohane hagejate esindaja väide, et lastega seotud koolituskulusid ei saa arvestada nende ülalpidamiseks vajalike kulude hulka. Lastel tuli koolikohustust täita ning seni, kuni lapsed käisid tasulises erakoolis, tuli mõlemal vanematel sellega seotud kulud kanda. Samuti tuli mõlemal vanemal kanda laste elukohaga seotud kulud. Kui laste vanemad leppisid kokku, et üks nendest tasub laste ülalpidamisega seotud kulud sellisel viisil, et kA.b korteriga seotud kommunaalkulud ja eluaseme laenu kulud, ei ole põhjendatud väide, et kostja oleks pidanud lisaks kokku lepitule tasuma igakuist elatist miinimumsummas. Kui üks vanem tasub laste õpingutega seotud kulud, ei saa seda igakuiste ülalpidamisega seotud kulude puhul jätta arvestamata. Hagejad ei ole esitanud tagasiulatuva elatise nõuet lähtuvalt sellest, millised olid laste ülalpidamiseks vajalikud tegelikud kulud aasta jooksul enne hagi esitamist. Seetõttu ei saa hagejad nõude esitamisel tugineda sellele, et laste ülalpidamise vajadused olid tegelikult suuremad ning kostjalt tuleb välja mõista elatis, mis ületab miinimumsummat. Kostja kohustuse suuruse määratlemisel ei oma sellises olukorras tähtsust ka see, kas või millises ulatuses on eluaseme või kooliga seotud kulusid kandnud laste ema. Hagejaks käesolevas menetluses ei ole laste seadusliku esindajana nende ema.
  2. Kohus selgitas 10.05.2018 pöördumises (toimiku lk 126-127) hagejatele vajadust täiendavalt põhistada ja tõendada tagasiulatuva elatise nõuet olukorras, kus hagejad on omaks võtnud kostjaga sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja pärast
  3. aasta novembrit tasuma korterilaenu ja korteri kommunaalkulud ning laste ema pidi katma laste ülalpidamiskulud. Kohus selgitas hagejatele vajadust arvestada kostja tehtud maksetega tagasiulatuva elatise nõude esitamisel. Vaatamata kohtu selgitustele hagejad tagasiulatuva elatise nõude osas oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
  4. Hageja esitatud KÜ x arvest 12.12.2017 (toimiku lk 7) nähtub, et Xxx xxx korteri kommunaalkulude suuruseks
  5. aasta novembri eest oli 429,35 eurot. Sama arve kohaselt oli kommunaalkulude tasumisel tekkinud varasem võlgnevus summas 310,65 eurot. Arve oli esitatud kostjale. Kes või millal arve tasus, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu.
  6. Kostja esitas kohtule koostöölepingu nr 17/444, mille ta oli sõlminud A. S.i isana Audentese Erakooliga (toimiku lk 28-46). Lepingu alusel tuli tal tasuda lapse 2017/2018 õppeaasta eest aastamaks summas 2584 eurot. Kostja esitas ka koostöölepingu nr 17/445, mille ta oli sõlminud A. S.i isana Audentese Erakooliga (toimiku lk 47-65). Lepingu kohaselt tuli tal tasuda lapse 2017/2018 õppeaasta eest aastamaks summas 2541,25 eurot.
  7. Kostja esitatud maksekorraldustest (toimiku lk 66-70) nähtub, et kostja tasus A. S.i õppemaksu eest 22.05.2017 1000 eurot, 23.05.2017 1000 eurot ja 24.05.2017 541,25 eurot. A. S.i õppemaksu eest tasus kostja 27.05.2017 2044 eurot, märkides selgitusse, et võttis tasumisele kuuluvast summast maha ettemaksu. Seega on kostja tõendanud, et ta tasus A. S.i koolituskulud summas 2541,25 eurot ja A. S.i koolituskulud summas 2044 eurot.
  8. Panga väljavõttest (toimiku lk 71, terviklikum tõend lk 83) nähtub, et kostja tasus laenu põhiosa maksetena ajavahemikul 16.01.2017 kuni 18.12.2017 kokku 5015,19 eurot. AS SEB Pank kinnituse kohaselt (toimiku lk 114 pöördel) oli kostja tasunud laenulepingu alusel perioodil 01.01.2017 kuni 31.12.2017 eluasemelaenu intresse summas 1670,24 eurot. Kostja konto väljavõtte järgi perioodist 01.01.2017 kuni 31.12.2017 (toimiku lk 114) on ta tasunud KÜ-le Karl Xxx 16-10 korteri kulude eest kokku 2438,48 eurot. Seega on kostja aasta jooksul enne hagi esitamist tasunud hagejate eluasemega seotud kulusid kokku summas 5015,19 eurot + 1670,24 eurot + 2438,48 eurot = 9 123,91 eurot. Kohus leiab erinevalt hagejatest, et korteri eluasemelaenuga seotud kulud tuleb lugeda elamispinnaga seotud kuludeks ning järelikult ka laste ülalpidamiseks vajalikeks kuludeks. Ilma korterilaenu tasumiseta ei ole võimalik elamispinnaks ostetud korterit kasutada ning asjas ei oma tähtsust see, et tegemist oli hagejate 11 ema ja kostja ühisvaraks oleva korteriga. Kuivõrd kostja ise korteris ei elanud, kuid selles elas lisaks hagejatele nende ema, on kostja maksetest 2/3 ehk 6082,60 eurot kulunud laste eluasemega seotud kulude katteks. Kummagi lapse eluasemega seotud kulusid on kostja järelikult kandnud enne hagi esitamist vähemalt summas 3041,30 eurot.
  9. Lisaks esitas kostja maksekorralduse (toimiku lk 82), mille kohaselt on ta A. S.i eest tasunud MTÜ-le Sirtsucamp 170 eurot. Kuigi kostja ei esitanud makse tegemisel aluseks olnud arvet, võib maksest järeldada, et tegemist oli lapse ülalpidamiseks vajaliku kuluga.
  10. Hagejate esindaja esitas omakorda kohtule konto väljavõtte (toimiku lk 98, lk 122), mille kohaselt on A. S. tasunud AS-le Audentes arvete alusel
  11. aastal 335,11 eurot. Panga väljavõttest ei nähtu, mille eest on arved esitatud. A. S.i konto väljavõttest perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2017 (toimiku lk 99-100) nähtub, et ta on tasunud AS-le Audentes arvete alusel kokku 7 219,76 eurot. Alates 28.01.2016 kuni 23.08.2017 on A. S. tasunud KÜ-le Karl arvete alusel 2454,11 eurot (toimiku lk 101).
  12. aasta oktoobris ja
  13. aasta jaanuaris tasus A. S. KÜ-le Karl kokku 1019,40 eurot (toimiku lk 102, lk 120). 23.08.2017 tasus A. S. KÜ-le Karl arve alusel 800 eurot (toimiku lk 121).
  14. Kohus leiab, et A. S.i poolt laste koolitamiseks vajalike kulude kandmine ning korteri kommunaalmaksete osaline tasumine ei muuda hagejate tagasiulatuva elatise nõuet põhjendatuks. Hagejad ei ole tagasiulatuva elatise nõude esitamisel tuginenud tegelike kulude suurusele, vaid on elatist nõudnud miinimumsuuruses. Kostja on aasta jooksul enne hagi esitamist tasunud A. S.i ülalpidamiseks vajalikke kulusid summas 3041,30 eurot (eluaseme kulud) + 2541,25 eurot (koolituskulud) = 5582,55 eurot. Kostja on samal ajal A. S.i ülalpidamiseks vajalikke kulusid kandnud summas 3041,30 eurot (eluaseme kulud) + 2044 eurot (koolituskulud) + 170 eurot (ühekordne makse lapse eest) = 5 255,30 eurot. Seega on kostja tasunud kummagi lapse ülalpidamisega seotud kulusid enne hagi esitamist suuremas summas, kui on seaduses sätestatud miinimum ja suuremas summas, kui on kummagi hageja eest esitatud nõue 2 804,07 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud laste ülalpidamisega seotud kulusid suuremas summas, kui on seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb kummagi hageja tagasiulatuva elatise nõue summas 2 804,07 eurot jätta rahuldamata.
  15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kA.vad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hagi nõue rahuldati osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.