) § 113 lg 1 sätestatud määras.
lg 5 kohaselt, ei ole kostjal ka sama sätte kohaselt kulutuste hüvitamise nõuet hageja vastu. Kostja kulutuste hüvitamise ja kahju hüvitamise nõue on tõendamata. Kostja väide, et tal jäi saamata tulu summas 1 467,20 eurot ei ole tõendatud. Kostja on esitanud lõpptellijale väljastatud arved ja tasumata arvete väljavõtte. Viidatust nähtub, et tellijal on tasumata kostjale väljastatud arvetest 1 467,20 eurot koos käibemaksuga. Samas ei ole kostja teinud kreeditarvet ega muud tahteavaldust, millest nähtuks, et tellija on nimetatud kohustusest vabastatud. Samuti ei nähtu, et tasumata jätmine oleks seotud just hageja poolt tehtud töödega ning kostja ei ole esile toonud, et arve tasumata jätmiseks oleks tellijal üldse õiguslik alus. 2 KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE 6. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja poolt teostatud tööd olid osaliselt teostamata ning puudustega. 23.03.2016 esitati hagejale pretensioon, et töö on puudustega ning kooskõlas
§-ga 111, keeldus kostja hagejale tasu maksmisest. 10.04.2016 vaatas kostja lepingupartner hageja poolt teostatud tööd üle ning leidis töös hulgaliselt puudusi. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei tulnud hageja töid parandama ega lõpetama. Hageja poolt teostatud töödel olid puudused nii katusetöödel kui ka vihmaveesüsteemi paigaldamisel. Samuti ei lõpetanud hageja terrassi ehitamise töid. Kuna lepinguliste tööde tähtaeg oli 25.05.2016 ning hageja keeldus õigustamatult töid teostamast ning parandamast, oli kostja sunnitud tööd tellima kolmandalt isikult – Elva SW Grupp OÜ.
Sellele vaatamata on kostja heas usus hagejale tasunud tasu summas 4 000 eurot. Hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ja osaliselt teostamata. Samuti olid hageja poolt teostatud tööd ebakvaliteetsed
lg 2 p 2 ja
Seega on hageja ka lepingut rikkunud. Hagejale pidi olema ettenähtav, et tema poolse lepingu rikkumisega jääb kostjal saamata võimalik tulu tellijalt. Eeltoodule tuginedes, soovib kostja teostada hageja nõude osas protsessuaalse tasaarvestuse.
§-ga 638 andnud kostjale täiendavat tähtaega tööde vastuvõtmiseks, mistõttu ei saa töid lugeda kostja poolt ka vastuvõetuks. Kostja teostab protsessuaalset tasaarvestust tingimuslikult juhul kui kohus leiab, et hageja tasunõue hagiavalduses märgitud ulatuses on sissenõutav. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
) § 635 lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks
lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. 14. Kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist summas 4 565,96 eurot, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks
lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kindlaks tuleb ka teha, kas kostja on esitanud nõudele vastuväited, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 16). Seda, kas kostjal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 14). 15. Pooled võtsid 25.09.2017 toimunud kohtuistungil omaks faktiväite, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping katusetööde ja terassi paigaldamiseks summas 8 536,80 eurot ning lisatööna vihmaveesüsteemi paigaldamiseks summas 566,76 eurot (tl 74 pöördel). Vastavalt 24.11.2016 hinnapakkumisele kohustus hageja teostama kostjale katuse paigalduse objektil Elva linnas ning teostama seoses katuse paigaldusega järgmised tööd: roovituse paigalduse, kivi paigalduse, harjakivi ja otsakivi paigalduse, neelulõikuse, katuseastme ja käigutee paigalduse, lumetõkke paigalduse, tuulekasti ehitustellingu, seina ja voodrilaua paigalduse (tl 19). Tööde valmimise tähtajas pooled kokku ei leppinud. Kostja vastuväiteks hageja tasunõudele on läbivalt kogu menetluses olnud asjaolu, et tehtud töö on puudustega, mistõttu on tal õigus keelduda hagejale töö eest tasumast. 16.
Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue
lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on
järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja poolt kohtumenetluses esitatud protsessuaalse tasaarvestamisega on kostja hageja poolt teostatud tööd vastuvõetuks lugenud. Kostja tasaarvestusnõue on esitatud tingimuslikult. Sellest tulenevalt tuleb analüüsida, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks. Kohtupraktika kohaselt vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning, et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 21). 17. Töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest
lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib
lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste 4 korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 31 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja tõendama tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi).
lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 2 kohaselt peab oma majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. 20. Kostja leiab vastuses hagile, et 23.03.2016 e-kirjast nähtuvalt esitati hagejale pretensioon puuduste kohta ja kostja keeldus kooskõlas
§-ga 111 tasu maksmisest (tl 47). Kohus leiab, et nimetatud e-kiri ei tõenda millised puudused hageja töös esinesid. Samuti ei tõenda kostja 01.02.2017 vastusega kohtule esitatud e-kirjad konkreetseid puudusi hageja töös (tl 4446). Peatellija edastas kostjale 14.02.2016 puudused e-kirjaga (tl 63) ning 18.03.2016 e-kirja kohaselt edastas kostja hagejale 18.03.2016 pretensiooni, millest nähtuvalt oli 16.03.2016 objektil ülevaatus ning endiselt on tööd lõpetamata/puudused kõrvaldamata (tl 63 pöördel). Millised konkreetsed puudused olid hageja poolt kõrvaldamata, nimetatud e-kirjast ei nähtu. Hageja 22.03.2017 e-kirja kohaselt on hageja kõrvaldanud vaegtööd ja ootab arvete tasumist (tl 64). 23.03.2016 e-kirjast nähtuvalt on antud objekt olnud paljude puudusetega ning kostja lubas tellida ehitusekspertiisi (tl 59 pöördel). Ehitusekspertiisi kohtule esitatud ei ole. Peatellija XXX 10.04.2016 e-kirjast nähtuvalt oli ainukeseks kostja töölõiku puudutavaks etteheiteks, et üks kivi turritab natuke. Sademeveesüsteemi kalded ja äravooluavad olid korda tehtud (tl 45 pöördel).
Hageja pakkus kostjale teostatud tööde üleandmist 22.03.2016 e-kirjaga. Vastuseks hageja kirjale lubas kostja tellida võimalike puuduste väljaselgitamiseks ehitusekspertiisi ning edastada seejärel ülevaatuse akt. Ehitusekspertiisi hagejale ega kohtule esitatud ei ole. Kostja ei ole pärast nimetatud kirjavahetust teatanud hagejale, et hageja teostatud töödel on endiselt kõrvaldamata puuduseid, ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, mis võiks anda alust keelduda
23. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, millised konkreetsed hagejale etteheidetavad puudused esinesid peale 23.03.206, ega puudusi neis töödes tõendanud. Hinnapakkumise kohaselt oli kokku lepitud töö maksumuseks 8 536,80 eurot. Mõlemad pooled kinnitasid kohtule eelistungil, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping katusetööde ja terassi paigaldamiseks summas 8 536,80 eurot. Täiendavalt leppisid pooled kokku vihmaveesüsteemi paigaldamises summas 566,76 eurot. Seega oli tööde hind kokku 9 103,50 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja tasus hagejale 4 000 eurot ja nõuab 4 565,96 euro tasumist. Seega ei nõua hageja terassi eest tasumist. Vaidlust ei ole selles, et hageja terassi ei paigaldanud. Hageja ei ole tõendanud, et terasssi paigaldus jäi kokkuleppel kostjaga teostamata. Seega on tõendatud, et terass jäi hageja poolt paigaldamata. Kohtu hinnangul ei ole terassi paigaldamata jätmine oluline puudus. Tellija võib
lg 1 kohaselt keelduda töö vastuvõtmisest üksnes siis, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Kohtupraktika kohaselt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 22, 3-21-145-14, p 21). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tööd olid arvetel märgitud osas tehtud ning tööd olid tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Tegemata oli terass, kuid terassi eest tasumist hageja kostjalt ei nõua ja hageja poolt tehtud tööd saab tööd saab ilma terassita vastuvõetuks lugeda. 24. Riigikohus on ka märkinud, et
lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul ka õiguse nõuda töö parandamist, kui ta ei esita nõuet õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö parandamist, ei saa ta kolleegiumi hinnangul ka enam
Küll aga saab tellija kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja tasunõude (tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude või hinna alandamise nõude tööandja tasunõudega) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-16, p 16).
§-st 115.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt
lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sellest tuleneval tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (4 565,96 eurot) alates 21.12.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni
MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodus tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 31. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus 7 kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.