Obsah (9)

§ 330§ 238§ 230§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3293 Tsiviil

) § 429 lg 1 alusel. Hageja nõue kostja vastu on 25 173,34 eurot.

1. Kohus on pooltele selgitanud nõude kvalifikatsiooni, hageja nõude eeldusi, tõendamiskohustuse jaotust ning teinud ettepaneku tõendite esitamiseks (tl 86-88, 133-134). 2
2. Kohtu hinnangul on poolte vahel töövõtulepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt pidi kostja teostama töid Moskva linnas asuvas korteris. Puudub vaidlus, et kostja töid ei lõpetanud. Tööde sisuks oli KNX-süsteemi (e. Tark Maja) paigaldamine. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis tööde teostamiseks vajalikud detailid ja seadmed Embedded Systems SIA-lt ja SIA-lt Misura ja hageja maksis nende eest kokku 42 767,93 eurot (tl 5-6, 7-10, tõlge tl 94-95). Pooled ei vaidle, et kostja võttis eeltoodud arvetes tellitud detailid ja seadmed vastu (vt 15.06.2017 eelistungi protokoll, tl 86). Kohus märgib, et kuni 02.03.2018 kohtuistungini tugines kostja esindaja asjaolule, et võlasuhe on hageja ja kostja vahel. Kostja avaldas vande alla antud seletuses, et hagejale kui tellijale tegi tööde teostamiseks pakkumise i Building System OÜ (tl 189). Eeltoodud kogutud tõendist tuleneb uus kostja vastuväide, et töövõtuleping oli sõlmitud hageja ja i Building System OÜ vahel. Tegemist on uue vastuväitega, mis on esitatud hilinenult ja mida kohus ei arvesta (

§ 330lg 1, § 331 lg 1).

Ei esine asjaolusid, et uue vastuväite esitamist lubada. Kohus jätab arvestamata hageja poolt esitatud lepingute projektid, kuna need ei oma asjas tähtsust (

§ 238lg 1 p 1, lg 5).

8. Hageja väidab, et vastuvõetud detaile ja seadmeid summas 25 173,34 eurot ei ole kostja objektile paigaldanud ega hagejale üle andnud. Nimetatu kohta on hageja koostanud Exceli tabeli, milles on kajastatud: kui palju oli projekti järgi objektile detaile ja seadmeid ette nähtud; tellitud osad; objektile paigaldatud või hageja seaduslikule esindajale üle antud osad; ning nn tarnimata osad (tl 93). Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitisena tarnimata detailide ja seadmete eest 25 173,34 eurot. Hageja nõue ei sisalda hageja või objekti omaniku poolt ostetud täiendavate detailide ja seadmete maksumust, mistõttu ei oma need väited ja nende väidete kohta esitatud tõendid asjas tähtsust (

§ 238lg 1 p 1, lg 5, tl 96-118).

9. Kohtupraktikast tulenevalt võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-12, p 15):  võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);  võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);  võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);  kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja leiab, et kostjapoolne lepingu rikkumine seisnes selles, et ta tellis objekti jaoks asju topelt, võttis asjad vastu, kuid jättis need objektile paigaldamata. Kostja leiab, et hageja väide on tõendamata. Seega tuli hagejal oma väidet tõendada, et kostja jättis detailid ja seadmed objektile paigaldamata ning kasutas neid teistel objektidel (

§ 230lg 1).

Hageja on väite tõendamiseks esitanud omapoolselt koostatud Exceli tabeli, mida kohus ei saa hinnata dokumentaalse tõendina (tl 93). Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada tõendid, mille alusel on Exceli tabel koostatud. Osaliselt tulenevad andmed hageja poolt koostatud tabelist ja aktist nr 1, mis detailid ja seadmed on objektil olemas (tl 64-65, tõlge tl 66-67, tl 157, tõlge tl 158). Kuigi tabeli on esitanud kostja, siis kostja leiab, et see ei tõenda nõude aluseks olevaid asjaolusid (vt 02.10.2017 kohtuistungi protokoll, tl 133). 3 Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt esitas kostja projekti, kus oli detailide ja seadmete loetelu (tl 187-188). Hageja seaduslik esindaja märkis, et projektiks on nimekiri, mis on saadetud 15.12.2015 tema poolt kostjale (tl 64-65, tõlge tl 66-67). Hageja seaduslik esindaja on vande all antud seletuses avaldanud, et kõiki tellitud detaile ja seadmeid ei ole objektile paigaldatud ning aktis nr 1 on kajastatud, mis on objektile paigaldatud (tl 157, tõlge tl 158). Kostja vande all antud seletuse kohaselt võttis ta objektile tellitud detailid ja seadmed vastu ning viis Moskva objektile. Kostja seletab, et asjade paigaldamise käigus projekti korrigeeriti ja see tingis osade komponentide välja vahetamise. Need asjad, mis on tabelis märgitud kui „tarnimata“, on tegelikult tagastatud Misura lattu (tl 189-190). Kostja vaidlustab aktis nr 1 toodud andmeid ning vande all antud seletuses selgitab, et akt ei ole koostatud seda valdkonda tundva spetsialisti poolt, mistõttu ei kajasta akt kõiki paigaldatud detaile. Näiteks pole märgitud akti detaile, mis on plokkidesse monteeritud (kostja viide fotole tl 74). Kostja on vande all kinnitanud, et kõiki tellitud asju oli objektile esialgse projekti järgi vaja. Kuna objektile lisati seinu ja valgustuse gruppe, muutus ka projekt. Kohus on pooli vastastanud ning hageja seaduslik esindaja jääb selle juurde, et projekt ei muutunud ning kostja väidab, et tööde käigus projekt muutus ja see tingis ka detailide ja seadmete muudatused (tl 190). Poolte vande alla antud seletustest tulenes uusi asjaolusid, mida varem polnud menetlusdokumentides kajastatud. Näiteks ei olnud kostja varem välja toonud, et vahetas tellitud detailid Misura laos välja. Kohus ei saa sisulisel arutamisel esitatud uusi asjaolusid ja nende kohta kogutud tõendeid arvestada (

§ 330lg 1, § 331 lg 1).

10. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõendid oluliste asjaolude tuvastamiseks piisavad ja vaatamata kohtu ettepanekule ei ole rohkem tõendeid esitatud. Sellises olukorras tuleb lähtuda tõendamiskohustuse jaotusest, mis tulenevalt

§ 230

lg 1 esimesest lausest tähendab üldjuhul seda, et kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millele soovib tugineda. Kui pool ei tõenda asjaolu, millele ta soovib tugineda, tuleb asi lahendada tema kahjuks. Kohus on teinud ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2).

Hageja tõendada on ennekõike asjaolu, et kostja on lepingut rikkunud ning jätnud tellitud detailid ja seadmed objektile paigaldamata. Kohtu hinnangul pidi hageja selleks tõendama, milliseid detaile ja seadmeid projekti järgi objektile paigaldati (kohtu selgitus 02.10.2017 kohtuistungi protokoll, tl 134). Pärast selle asjaolu tuvastamist on võimalik teha kindlaks, kas kostja on lepingut rikkunud. Mõlema poole vande all antud seletused on üksteisele vastukäivad. Kostja vaidlustab asjaolu, et hageja poolt saadetud tabeli näol on tegemist kostja hinnapakkumisega (tl 64-65). Hageja väidab, et kostja pole talle projekti saatnud. Kostja on vaidlustanud, et töid teostati esialgse projekti järgi. Samuti on kostja vande all antud seletuses seadnud kahtluse alla akti nr 1 usaldusväärsuse. Kohtu hinnangul ei ole hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus piisav, et lugeda tõendatuks, et kostja pole hageja poolt makstud detaile ja seadmeid objektile paigaldanud ning tekitanud sellega hagejale kahju. Seega tuleks kohtul lähtuda teistest objektiivsetest tõenditest, mis haakuvad poole seletusega. Kohtu hinnangul hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega haakuvad tõendid puuduvad, et lugeda nõude eeldused täidetuks. Menetluskulud 11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad hageja kanda. 4 12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja menetluskuludeks on tõlgikulud 52 eurot ja lepingulise esindaja kulud 750 eurot käibemaksuta, millele lisandub kohtuistungi kulu (tl 185). Tegemist on menetluskuludega

§ 138lg 1 mõttes.

13. Kohus analüüsib kostja lepingulise esindaja kulusid (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13).

1. Kostja esindaja tunnihinnaks on 100 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tunnitasu määraga.
2. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu ja menetluse keerukust, loeb põhjendatuks lepingulise esindaja ajakuluks: hagiavaldusega tutvumine ja kostja vastuse koostamine 3 tundi; eelistungil osalemine ja ettevalmistamine 1 tund; hageja 03.07.2017 menetlusdokumendiga tutvumine ja 21.08.2017 seisukoha koostamine 1,5 tundi; istungil osalemine ja ettevalmistamine 1 tund; kohtuistungil osalemine ja ettevalmistamine 2,5 tundi, kokku 9 tundi. Tunnitasu 100 eurot arvestades tähendab see 900 eurot. Koos tõlgikuludega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 952 eurot. 16.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 5