Obsah (7)

§ 217§ 218§ 220§ 222§ 114§ 115§ 221

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.10.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 217

lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

1. Selleks, et hinnata kostja vastutust tuleb välja selgitada, kas müüdud asi vastas lepingutingimustele ning kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse osas. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada ka sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-23-10 p 12).
2. Sõlmitud ostu-müügilepingus ei ole pooled välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele sõiduk vastama peab. Hageja ostis endale teadaolevalt töökorras auto ning soovis sõidukit kasutada tavalisel otstarbel, s.o sõitmiseks. Kuivõrd pooled ei ole leppinud kokku auto tehnilistes tingimustest, tuleb kohtu hinnangul lähtuda Liiklusseaduses ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses 13.06.2011 nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ esitatud nõuetest. Hageja ei ole väljatoonud ega 4 põhistanud nimetatud nõuetele mittevastavust. Hagejal oli võimalus auto enne ostmist üle vaadata ning samuti tegi hageja proovisõitu enne auto ostmist (lk 139 pöördel). 23.02.2016.a. on vaidlusaluse sõidukiga läbinud tehnoülevaatus, mis oli kehtiv kuni 04.2017 (tl 170-171). Kohus on seisukohal, et juhul kui sõiduk ei oleks olnud tehniliselt korras, siis ei oleks sõiduk läbinud ka tehnoülevaatust. Kohtu hinnangul ei ole hageja seega tõendanud, et müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele.
3. Samuti ei ole hageja välja toonud, et ostetud sõiduk ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on küll hagiavalduses välja toonud, et sõidukil tuli aja jooksul remontida mootori kütuse süsteemi, generaatorit, pihusteid, vahetada mootori gaasijaotuse süsteemiga seotud ketti ja veepumpa, vahetada tihendkarp, mootoriõli ja õlifiltrid, gabariittuled, juhi ukselinki ning puhastada kütusepaaki. Hageja ei ole põhistanud iga puuduse puhul asja keskmisele kvaliteedile mittevastavust (

§ 217

lg 2 p 2).

§ 218

lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises seisus oli auto ostu-müügi hetkel. Kohtule ei ole teada, kas tekkinud puudused ilmnesid juba ostu-müügilepingu ajal või hiljem. Kohtule ei ole teada, kuidas hageja on ise autoga ümber käinud. Hageja on esitanud kohtule Rahvusvahelise Autoveo Expert OÜ poolt esitatud tõendi (tl 160-162), kus nähtuvad sõidukile tehtud parendused perioodil 14.04.2016-17.04.

1. Tõendis on välja toodud asjaolu, et mootoris ei olnud õigeaegselt vahetatud ketti ning seda tuleb teha õigeaegselt, selliste sõiduke puhul läbisõidul 150 000 km. Hageja ei ole tõendanud, milline oli sõiduki kilometraaž ostu-müügi hetkel, mistõttu ei ole hageja põhistanud veenvalt, et ketti oli vaja vahetada juba enne ostu-müügi lepingu sõlmimist või selle ajal.
2. Samuti on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud

§ 220

lg 1 ning

§ 222

lg 1 tingimused.

§ 220

lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 222

lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Hageja on hagiavalduses märkinud, et on üritanud kostjat teavitada sõidukil lasuvatest puudustest, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud sõidukil lasuvatest puudustest. Hageja on esitanud kohtule tõendina täiendava tähtaja andmise avalduse (tl 37), milles annab kostjale täiendava tähtaja, tasumaks sõidukile tehtud kulutuste eest. Kohtu hinnangul ei saa aga nimetatud avaldust pidada tähtaja andmiseks asja puuduste kõrvaldamiseks

§ 222lg 1 mõttes.

Hagejal oli kohustus anda kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (

§ 114

), antud juhul andis 5 hageja kostjale tähtaja kõrvaldatud puuduste eest tasumiseks (

§ 115), võimaluseta kostjal ise sõidukil lasuvaid puuduseid kõrvaldada.

Hageja ei ole seega tõendanud, et on andnud kostjale tähtaja sõidukil lasuvate puuduste kõrvaldamiseks.

§ 222

lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

§ 221

lg 1 sätestab, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Antud juhul ei ole hageja põhistanud, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavus oleks tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oli teadlik sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus on andud selles osas hagejale ka täiendava tähtaja, tõendamaks et kostja oli sõidukil lasuvatest puudustest teadlik (tl 141). Hageja ei esitanud selles osas ühtegi täiendavad tõendit ega põhistanud omapoolseid väiteid. 8. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt sõiduki remontimisele kulunud 2319,25 euro välja nõudmiseks ei ole põhjendatud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele ning samuti et kostja oleks olnud teadlik võimalikest puudustest, siis ei ole põhjendatud ka rentimise kulude summas 1860 eurot väljamõistmine kostjalt. Kohus selgitab täiendavalt, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

§-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud, kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Käesoleval juhul ei ole hageja nimetatud asjaolusid tõendanud.

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele.
2. 06.02.2017 seisukohas on hageja märkinud, et on nõus auto sõltumatu ekspertiisi tegemisega (tl 117). 20.03.2017 eelistungil on kohus andnud hagejale võimaluse täpsustada nimetatud taotlust (tl 140, 141). Kuna hageja ei ole kohtule korrektset taotlust esitanud, siis jätab kohus nõusoleku ekspertiisi tegemiseks tähelepanuta. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 6
4. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 800 eurot (tl 188). Kostja esindaja tunnihind on 100 eurot. Kostja esindajal kulus aega: - Esmane konsultatsioon ja dokumentide analüüs, 1 tund; - 26.01.20017.a. vastus hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine, 3 tundi; - 16.03.2017 vastuväide koostamine ja kohtule esitamine, 1,5 tundi; - 20.03.2017 kohtuistung, 1 tund; - 18.04.2017 vastus kohtunõudele ja kohtule esitamine, 0,5 tundi; - 02.05.2017 kostja seisukoht koostamine ja kohtule esitamine, 0,5 tundi; - 07.08.2017 kostja lõplik seisukoht koostamine ja kohtule esitamine, 0,5 tundi. Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja hinnangul on hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu ülepaisutatud. Samuti on ülepaisutatud vastuväite koostamise ajakulu. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud vajalikud ning vastavuses märgitud ajakuluga. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama asjaga) ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kohtu hinnangul ei ole ka hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu ülepaisutatud. Tegemist oli kostja esmase menetlusdokumendiga menetluses, mille tõttu võib ka dokumendi koostamine olla ajakulukam. Samuti on kostja vastuväite koostamine 16.03.2017 1,5 tunni ulatuses mõistlik ja usutav. Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et dokumendi koostamise ajakulu ei saa hinnata üksnes dokumendi lehekülgede arvu järgi. Kohus, arvestades tõendeid, menetluse mahtu ja keerukust asub seisukohale, et kostja poolt esitatud menetluskulud on seega mõistlikud ja põhjendatud 8 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks oli 100 eurot tund. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on esindaja tasu põhjendatud 800 euro ulatuses. Seega on XXXv menetluskulud põhjendatud kokku 800 eurot ulatuses ning XXX tuleb välja mõista XXXv kasuks menetluskulud summas 800 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7 Kohus selgitab, et kostja on küll viidanud nimetatud §-le, kuid vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole. Seega ei tule hagejal tasuda viivist hüvitatavatelt menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8