Obsah (5)

§ 120§ 100§ 99§ 108§ 101

2-17-16658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16658 Tsiviilasi X

) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt

§ 120lg 1 sätestatule.

Vaidlust ei ole, et hageja on XXXe ja kostja ühine laps (tl 4). 8.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).

§ 100

lg 2 sätestab: „Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.“ Vaidlust ei ole 2 2-17-16658 selles, et hageja vanemad ei ela koos. Vastavalt TsMS § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-33-11 (p 18). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
3. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja peab maksma hagejale elatist või mitte. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2017 – 06.11.2017 eest summas 1410 eurot ja alates hagi esitamisest, s.o. 07.11.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tagasiulatuva elatise nõudmiseks annab aluse

§ 108

: „Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist“.

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-11812 (p 16) märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-37-11, p 12).

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostja juures neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni ja esmaspäevast kolmapäevani on üldjuhul hageja esindaja juures. Nimetatut kinnitas hageja esindaja ka 24.05.2018 toimunud kohtuistungil (tl 86).
2. Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuivõrd hageja elab vähemalt pool ajast kostja juures ja kostja osaleb aktiivselt lapse kasvatamisel ja tagab lapsele kõik vajaliku.
3. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-35-17 (p 23) märkinud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib.
4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldamata jätta, kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et hageja elab rohkem kui pool ajast kostja juures ja kostja on tõendanud, et kostja tagab hagejale kõik vajaliku tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (tl 21-66). Kostja on tõendanud, et ta on lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil ja osaleb aktiivselt lapse kasvatamisel. Seadusest tulenevalt on mõlemal vanemal võrdne kohustus lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Kostja on tõendanud, et ta tagab lapsele kõik igapäevaselt vajaliku ja korraldab aktiivselt lapse vaba aja lapse igakülgseks arenemiseks ja heaolu tagamiseks. Hageja esindaja poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei anna alust kostjalt elatise väljamõistmiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 3 2-17-16658 Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
6. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on hagejaks alaealine laps ning kostja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda (tl 16 pöördel), on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei esitanud kohtule ka menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinna määramine
8. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesolevas tsiviilasjas kummagi hageja hagi hinnaks 3525 eurot (9x 235 + 1410). /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4