Obsah (5)
§ 52§ 56§ 115§ 128§ 562KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2018, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja
§ 52
järgi osamaksetega vara müügilepingu, sest see sõlmiti nende vahel kulleri vahendusel. Samuti leiab kohus, et kostja on lepingust taganenud seaduses sätestatud tähtaja (sidevahendi abil sõlmitud leping) ehk 14 päeva jooksul, vastavalt 25.11.2015. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on seadet kasutanud muul viisil kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks ning kas kostja on seadet kahjustanud. 16.
§ 56² sätestab tarbija kohustused lepingust taganemisel.
Nimelt sätestab
§ 56
² lg 4, et taganemise korral tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks.
§ 115
lg 1, § 127 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist.
§ 128
lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks või hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
132 lg 3 järgi hõlmab kahju hüvitis asja kahjustamise korral vara asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemine. 17. Hageja esitatud seadme tagastuse aktis (lk 11) ei ole märkeid selle kohta, millises seisundis kostja seadme hagejale tagastas, st kas seade oli terve, kas too vaadati üle, kas pakend oli või ei, kas see oli korras, samuti ei ole andmeid kilede kohta jmt. Hageja esitatud hoolduskeskuse M-servi väljavõttest nähtub, et 02.12.2015 on tehtud kanne (edaspidi ka sissekanne või memo) selle kohta, et „müügipakend ok, lisavarustus-ok, telefon tehniliselt korras, kuid 4
(6)visuaalsel vaatlusel puuteklaasilt leitud üksikud mikrokriimud“ ning lisaks on märge „et telefoni taastada 100% müügikõlblikuks, siis oleks vaja vahetada puuteklaas hinnaga 64 €“. Kes on selle sissekande teinud, kandest ei nähtu, samas kui eelmiste kannete juurde on tegija nimed märgitud (vt lk 13, näit kanne 4). Hageja esitatud TSC volitatud hooldusekeskuse ekspertiisiaktist 09.09.16 nr 2.2.-3457/2016 (lk 18) nähtub, et seade on tehniliselt korras, visuaalsel vaatlusel on leitud puuteklaasilt üksikud mikrokriimud (lk 18). Mainitud ekspertiisakt paberkandjal on koostatud 9 kuud pärast seadme tagastamist ja selle väidetavat ülevaatust ning on esitatud koos fotodega alles tarbijakomisjoni menetluses, nagu hageja väitis. Akti kohaselt vaadati telefon üle 02.12.15, st 7 päeva pärast tagastamist, kuid hageja väidetel tehti ekspertiis 01.12.15, mida hageja selgitas hiljem menetluses kirjaveana (lk 152p, p 6). Samas ei nähtu ei aktist ega memodest, kes vaatas seadme üle ja tegi ekspertiisi ning kuidas (viis, meede, vahendid) väidetavad seadme puudused kindlaks tehti. Kandest ega aktist ei nähtu ka seda, et seadme puudustest oleks tehtud fotod ega ka seda, kas fotod lisati kande ja/või akti juurde. Kohtule on esitatud fotod kriimudest, mis on näha visuaalsel vaatlusel ja seda, et tegemist on kriimudega, on võimalik lugeda ka sissekande ja akti märgitud tekstist, ent ei nähtu kuskilt, et tegemist oleks just vaidlusaluse seadme/telefoni ekraanikriimudega (lk 19-20). Hageja esitas kohtule menetluse käigus nn elektroonilise väljavõtte teistest kannetest, konkreetselt teise seadme kohta tehtud kande 03.02.17 (lk 163,175-176 kanne memo 4, vt protokoll, lk 166). Sellest nähtuvalt on tehtud siis järgmine kanne „ekraanikile ok“, mis tähendab hageja arvates seda, et just siis, kui tagastatud seadmel on ekraanikile olemas, tehakse kanne„ ok“. Samas on kohtu arvates 03.02.17 tehtud kande puhul tegemist situatsiooniga, mis on aset leidnud alles 2017.a. mitte vaidlusalune juhtumiga samal või lähedasemal ajal. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et käesolevale (2015.a) juhtumile järgnenud 2017.a. juhtumite kohta tehtud kanded ja nende sisu ei tõenda usaldusväärselt seda, et kui kostja 25.11.15 tagastas seadme, et siis kilede olemasolu/puudumist ja nende seisundi kohta kandes andmete puudumine tähendabki, et kiled puudusid või et need polnud korras. Samuti ei tõenda vaidlusealuse juhtumi korral nn kilede kohta kande puudumine hageja väidet, et kostja kasutas seadet muul viisil kui oli vaja seadme olemuse, omanduste ja toimimises veendumiseks. 18. Kostja seletustest nähtub, et kaitsekile oli telefonile peale kleebitud, mida ta ei võtnud maha. Kostja seletas, et ta ei jõudnud telefoni kasutada, oli välja võtnud vaid kõrvaklapid. Veel seletas ta, et teine sideoperaator tegi pärast seda, kui ta oli Elisalt seadme just saanud, parema pakkumise, mille tõttu pani ta asjad karpi tagasi ning läks Elisasse telefoni tagastama. Kostja seletas, et telefoni tagastamisel vaatas Elisas teenindaja selle üle ja nägi, et kõik on olemas. Kostja seletas, et ta ei lülitanud telefoni sisse, võttis vaid kätte, vaatas üle ja nägi, et kile on olemas ja pani tagasi. Hageja tunnistaja XXX´i ütluste kohaselt tuuakse telefonid hooldusesse kulleriga, logistikud avavad pakendid, vaatavad visuaalselt (silmaga) seadmed üle, siis vaadatakse üle müügikarp. Lisaks vaatavad tehnikud seadme mikroskoobi all üle ja kontrollivad seadet tehniliselt. Andmed märgitakse üles ja tehakse fotosid. Mikroskoobi all vaadatakse üle, et tuvastada mikrokriime, mida palja silmaga ei saa tuvastada. Vaidlusaluse ekspertiisiakti kohta ütles tunnistaja, et selles on mõeldud mikroskoobi all olevat kriimu, mida ei ole palja silmaga näha, kuid ta ei teadnud, millise võimendusega need mikroskoobid on. 5
(6)- Hinnates kogumis 1) hageja tunnistaja ütlusi, et vaidlusalune tehniline ekspertiisiakt kajastab neid kriime, mis on kindlaks tehtud mikroskoobiga, mis pole silmaga näha, 2) ekspertiisiakti ja kande sisu selle kohta, et kriimud on näha visuaalselt ehk kohtu hinnangul tavalise peale vaatamisega, 3) seda, et kandes ja aktis puuduvad igasugused andmed selle kohta, et vaidlusaluse seadme konkreetseid puudusi (kriime) oleks fotografeeritud, 4) seda, et samas on fotode järgi kriimud silmaga nähtavad, 5) seda, et fotodest ei nähtu, et tegemist on üldse vaidlusaluse seadme ja selle kriimudega, 6) kostja seletusi, et tema kilesid telefonilt ära ei võtnud, telefoni ei kasutanud, sisse ei lülitanud ning kui ta telefoni tagastas, siis tuvastas ülevaatuse käigus töötaja, et kõik on korras, 7) seda, et ekspertiis ja seadme nn ülevaatus tehti 02.12.15 ehk mitu päeva hiljem kui kostja seadme tagastas 25.11.15, 8) paberkandjal ekspertiisiakt on koostatud mitu kuud hiljem ja esitatud koos fotodega alles tarbijakomisjoni menetluses, leiab kohus, et asjas pole tõendatud hageja väide, et vaidlusaluse seadme puuteklaasi kriimud on tekitatud just kostja poolt ja seda just vaidlusalust seadet valesti kasutades või seadet muul viisil kui oli vaja seadme olemuses, omandustes ja toimimises veendumiseks.
- Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja pole rikkunud
§ 56
² lg 4 tulenevat kohustust ning seega ei vastuta ta ka hagejal tekkinud seadme kahju eest
§ 562lg 4, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 2,3 järgi.
Samal põhjusel ei vastuta kostja ekspertiiskulude hüvitamise eest, kuna
§ 128
lg 2 kohaselt on kahjustatud asja/seadme ekspertiiskulud kahju kindlakstegemise kulud ehk samuti kahju.
- Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata hageja hagi kostja vastu asja väärtuse vähenemise eest hüvitise saamiseks 64 € või alternatiivselt remondikulude hüvitamiseks 64 € ning ekspertiisikulude hüvitamiseks 24,90 € ja viivise 38,67 € väljamõistmiseks.
- Seetõttu ei anna kohus sisulist hinnangut kahju ulatusele, selle kohta esitatud tõenditele, viivisele, sh selle määra suurusele ning vähendamise taotlusele. Ka ei anna hinnangut kohus tarbijavaidluste komisjoni 23.09.16 otsusele nr 6-1-002490-363-16 (lk 21), kuna märgitud otsus ei ole kohtule siduv. Samuti ei ole vaja anda hinnangut hageja esitatud lepingule, teeninduse hinnakirjale, infolehele, e-poe väljavõttele (lk 134-137).
- Lihtmenetluse otsus on viivitamatult täidetav TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi. Menetluskulude jaotus
- Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 6
(6)