← Eesti

2-16-11125/37

Obsah (7)§ 238§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-11125 Tsiviilasi Aktsia

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: - 05.05.2014 sõlmis kostja I hagejaga töölepingu ja tööleping lõppes 04.04.
  2. - Kostja I töötas hageja juures raamatute projektijuhi ametikohal. - Töölepingu p 8.1 nägi ette tähtajatult peale töölepingu lõppemist kohustuse hoida saladuses tööandja tootmis- ja ärisaladusi. Punkt 8.2 nägi ette saladuse hoidmise kohustuse muuhulgas klientide kohta käiva info osas, tegevusstrateegia ja äriplaani osas. Punkt 8.3 nägi ette p 8.1 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda leppetrahvi summas 1500 eurot. - Töölepingu p 9.1 kohaselt oli töötajal keelatud töölepingu kehtivuse ajal töötada ilma tööandjat informeerimata ja tema nõusolekuta tööandja konkurentide juures, tegutseda samal majandus- või kutsealal või osutada muul viisil konkurentsi. Punkt 9.4 nägi ette p 9.1 sätestatud kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda leppetrahvi summas 3000 eurot. - 26.01.2016 omandas kostja I osaühingu, mille nimetas Kirjastus Paradiis OÜ-ks. - 21.04.2016 sõlmis kostja II XXX lepingu raamatu „XXX“ avaldamiseks. Kostja II andis välja raamatu „XXX“.
  3. Pooled vaidlevad järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: - Kas kostja I ja hageja vahel sõlmitud töölepingu punktid 8.1.-8.
  4. ja 9.1.-9.
  5. on tühised tüüptingimused. - Kas kostja I on kasutanud hageja ärisaladust (teavet hageja äripartneri kohta, hageja siseprotseduuride ning läbirääkimiste oleku osas raamatu „XXX“ kirjastamiseks). - Kas kostja I on rikkunud konkurentsikeeldu (alustas hagejaga konkureeriva tegevusega juba enne töölepingu lõpetamist: 26.01.2016 omandas kostja I osaühingu, mille nimetas Kirjastus Paradiis OÜ-ks; kostja I tegi eeltööd XXX raamatu „XXX“ väljaandmiseks; kostja I pakkus XXX raamatu kirjastamist hageja konkurendile; kostja I jättis paremad ideed raamatu väljaandmiseks enda jaoks). - Kas kostjad on kasutanud ära hageja konfidentsiaalset teavet ja saanud sellega õigusvastaselt tulu. - Kas hagejal on õigust nõuda kostjatelt kahju hüvitamist õigusabiteenuse osutamise eest. I Leppetrahvi nõue kostja I vastu
  6. Hageja leppetrahvi nõude lahendamine on võimalik lepinguõiguse alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja peab seejuures tõendama, et kostja I rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsi osutamise piirangut. 6

(14)2-16-11125
  1. Kõigepealt peab kohus lahendama küsimuse, kas töölepingus kasutatud tingimuste näol on tegemist tühiste tüüptingimustega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et töölepingu punktid 8.1.-8.
  2. ja 9.1.-9.
  3. on saanud töölepingu osaks ja tegemist on tüüptingimustega. VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele võlaõigusseaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, mh töölepingule. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes tuleb pidada ka töötajat. Pool, kes tugineb tüüptingimuse tühisusele, peab põhistama, et see tingimus võib olla talle kahjulik. Seejärel on tingimuse kasutajal vajalik tõendada, et tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava tingimusega.
  4. Kohus ei nõustu kostjatega, et tööandja on varjatult töölepingu punkti 8.
  5. kuni 8.
  6. sisse kirjutanud ka konkurentsikeelu ja ette näinud selle kehtivuse tähtajatult. Töölepingu punktis 8.
  7. on sätestatud töötaja kohustus hoida tähtajatult tööandja tootmis- ja ärisaladust, samuti tööandja ettevõtte siseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni. Järgmises punktis 8.
  8. on tööandja piiritlenud, mis on tööandja hinnangul eelkõige tööandja ärisaladus – tööandja töötajate, klientide ja äripartnerite kohta käiv info; info tööandja finantstulemuste, tegevusstrateegia, äriplaani ja eelarve kohta; tööandja ettevõtte sisemiseks kasutamiseks mõeldud info, sh tööandja töökorralduse reeglid, otsused, siseväljaanded jms. (tl 10-13). Nimetatud kohustusest ei ole võimalik kohtu hinnangul järeldada, et töötaja ei tohiks pärast töösuhte lõppu töötada endise tööandjaga samal majandustegevuse alal ega kasutada oma töökogemust. Töökogemust ei saa olla ärisaladuseks ja seda ei ole tööandja antud juhul kostjaga I sõlmitud lepingus ka märkinud. Töökogemuse kasutamine on võimalik ka varasema tööandja klientide, äripartnerite kohta käiva info kasutamiseta. Lisaks tuleb arvesse võtta, et antud juhul ei ole hageja kostjale I heitnud ette seda, et kostja I osutas hagejale konkurentsi pärast töösuhte lõppu, vaid et ta tegi seda töösuhte ajal. Pärast töösuhte lõppemist on hageja heitnud kostjale I ette kõlvatu konkurentsi osutamist, mis on keelatud seadusest tulenevalt.
  9. Kohus ei nõustu kostjatega ka selles, et töölepingu punktides 9.
  10. kuni 9.
  11. sätestatud konkurentsipiirang ei saa olla kehtiv, kuna konkurendi mõiste on sisustamata. Punktis 9.
  12. on tööandja piiritlenud tööandja konkurentidena tööandjaga samal või sarnasel tegevusalal tegutsevat ettevõtjat. Vaidluse all ei ole see, et hageja majandustegevuseks oli töölepingu kehtivuse ajal raamatute kirjastamine. Mõistlikult võttes on võimalik töölepingu punktidest 9.
  13. kuni 9.
  14. järeldada, et töötajal on keelatud töölepingu kehtivuse ajal töötada või tegutseda alal, milleks on raamatute kirjastamine.
  15. Seega eeltoodust tulenevalt ei ole töölepingu punktide 8.1.-8.
  16. ja 9.1.-9.
  17. näol tegemist tühiste tüüptingimustega.
  18. Hageja väitel kasutas kostja I teavet hageja äripartneri kohta, hageja siseprotseduuride ning läbirääkimiste oleku osas raamatu „XXX“ kirjastamiseks. Hageja märgib, et kasutades ära teadmist, mille kostja I (olles hageja töötajana selle tehingu kontaktisikuks) XXX sõlmitud eelneva lepingu kohta sai, oli tal võimalus teha XXX sobiv pakkumine nii hinna kui muude tingimuste osas. 7
(14)2-16-11125 Töölepingu p 8.1 näeb ette töötaja kohustuse töölepingu kehtivuse ajal ja tähtajatult pärast töölepingu lõppemist hoida saladuses ning ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta mitte avaldama kolmandatele isikutele ega kasutama isiklikul otstarbel talle töö tegemise käigus teatavaks saanud tööandja tootmis- ja ärisaladusi. Töölepingu p 8.2. kohaselt on ärisaladuseks eelkõige tööandja töötajate, klientide ja äripartnerite kohta käiv info; info tööandja finantstulemuste, tegevusstrateegia, äriplaani ja eelarve kohta; tööandja ettevõtte sisemiseks kasutamiseks mõeldud info, sh tööandja töökorralduse reeglid, otsused, siseväljaanded jms. (tl 10-13). Konkurentsiseaduse (KonkS) § 63 lg 1 kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, Konkurentsiameti tehtud otsus ja ettekirjutus ning Konkurentsiameti peadirektori või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) artikkel 39 punkti 2 kohaselt peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et:
  1. a)selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;
  2. b)sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;
  3. c)selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud töölepingust, KonkS § 63 lg-st 1 ja TRIPS-lepingu artikkel 39 punktist 2 saab teave ettevõtte klientide, äripartnerite, ettevõtte siseste protseduuride ja pooleliolevate läbirääkimiste kohta olla ettevõtte ärisaladuseks, kui ei ole tegemist avalikustatud teabega. Ärisaladuse avaldamiseks saab pidada selle kasutamist ärisaladuse hoidmise kohustust omava isiku poolt teises endaga seotud äriühingus. 37. Hageja leiab, et XXX raamatu „XXX“ väljaandmisega on tõendatud, et kostja I on enda osaühingule üle andnud või isiklikul otstarbel kasutanud teavet hageja äripartneri kohta, siseprotseduuride ning läbirääkimiste oleku osas raamatu kirjastamiseks. Kostjate väitel toimusid läbirääkimised kostja II poolt „XXX 2“ raamatu kirjastamiseks pärast kostja I poolt töölepingu lõppemist ning XXX esitas ise ettepanekud, millistel tingimustel on ta nõus autorilepingu sõlmima, s.t. tingimused on autori poolt ja ei sisalda seega ärisaladuse kasutamist. Lisaks märgivad kostjad, et hageja pole välja toonud, millist teavet, mille saladuse hoidmise kohustus kostjal I oli, on kostja I avalikustanud. Kohus leiab, et pelgalt asjaolust, et raamatu „XXX“ välja andmiseks sõlmiti leping XXX kostja II poolt, ei saa järeldada, et Kostja I oleks selleks avaldanud hageja ärisaladust. Teadmine sellest, et XXX kavatseb kirjutada järge raamatule „XXX“ oli avalikult teada ja tegemist ei olnud ärisaladusega. Seda asjaolu on kinnitanud ka hageja ise. Asjaolu, et XXX raamat „XXX“ anti välja hageja poolt, ei saa olla samuti ärisaladuseks. Seega teave selle kohta, et hageja äripartneriks oli raamatu „XXX“ osas XXX, oli avalikult teada. 8
(14)2-16-11125
  1. Hageja esitas kohtule e-kirjavahetuse hageja töötaja XXX ja XXX vahel. kirjutab 03.03.2016 XXX, et ta on kuulnud, et XXX on kirjanduslikul pausil, mille peale XXX vastab 03.03.2016, et ta on inile lubanud, et teine osa näeb augustis ilmavalgust. (tl 15-16). XXX järgmisest e-kirjast, mille ta saatis 21.04.2016 XXX nähtub, et XXX kirjutab, et „Tean, et in leppis mitmes küsimuses juba kokku, k.a ilmumise kuu, aga ilmselt tasuks need korra üle vaadata/arutada, et midagi ei jääks kahe silma vahele.“. XXX järgmisest e-kirjast, mille ta saatis 22.04.2016 XXX nähtub, et selles on XXX kirjutanud, et „ …kas me räägime sellestsamast inist, kes suhtles Ajakirjade Kirjastuse nimel, kes kinnitas, et Teiega kokkuleppel tuleb teine osa, kes jaanuaris selle üksikasju täpsustades kuulis Teilt, et Pilgrim oli teinud Teile pakkumise 5000 eurole ja meil tuleks üle pakkuda ja et Te sooviksite ka raha kohe kätte saada, kuna Teil on seda lihtsalt vaja; siis aga selgus, et Te olete ära ja ei kirjuta hetkel edasi ja arutelu peatub hetkeks, kindel on aga see, et raamat ilmub, in ei osanud vaid öelda, millal.“ (tl 15-16). Kohus leiab, et mida konkreetselt kostja I hageja siseprotseduuridest või läbirääkimistest kasutasid kostja I ja kostja II raamatu „XXX“ välja andmiseks XXX lepingu sõlmimiseks, ei ole hageja esile toonud ning mis konkreetselt on käsitletav sellise saladusena, mida oleks kostja I pidanud saladuses hoidma ja mille avaldamine oleks seotud kostja II poolt raamatu „XXX“ välja andmisega. Riigikohus on rõhutanud, et ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada selle sisu. Vastasel korral võib olla takistatud vaba ettevõtlus. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.12.2008 otsus tsiviilasjas nr 32-1-103-08, p 21).
  2. Hageja väitel kasutas kostja I ära talle teatavaks saanud andmeid selleks, et tekitada XXXs tema vastu usaldus, mis aitas viia selleni, et XXX sõlmis lepingu kostjaga II. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et millistest hageja poolt tehtud eeltöödest üldse sõltus XXX lepingu sõlmimine või mis aitas kaasa XXX kostja II poolt lepingu sõlmimisele. Lisaks ei ole hageja esile toonud ka seda kuidas kostja I XXXs väidetava usalduse tema vastu tekitas ega tõendanud, et XXXl väidetav usaldus tulenevalt kostja I hageja juures töötamisest võis tekkida.
  3. Lisaks leiab hageja, et ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise sisustamisel on oluline ka kostja I 17.02.2016 e-kiri XXX raamatu kirjastajale. Kohtu hinnangul ei ole selles osas hageja täpsustanud, millist konkreetset ärisaladust kostja I avaldas või kasutas.
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja I poolt hageja ärisaladuse kasutamine, mistõttu jääb hagi 1500 euro suuruse leppetrahvi nõudes rahuldamata.
  5. Hageja väitel rikkus kostja I töölepingus sätestatud konkurentsikeeldu. Hageja leiab, et kostja I alustas hagejaga konkureeriva tegevusega juba enne töölepingu lõpetamist: 26.01.2016 omandas kostja I osaühingu, mille nimetas Kirjastus Paradiis OÜ-ks; kostja I tegi eeltööd XXX raamatu „XXX“ väljaandmiseks; kostja I pakkus XXX raamatu kirjastamist hageja konkurendile; kostja I jättis paremad ideed raamatu väljaandmiseks enda jaoks. Kostjate väitel nimetas kostja I omandatud äriühingu Kirjastus Paradiis OÜ-ks alles 06.04.2016, s.o pärast töölepingu lõppemist. Kohus leiab, et äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidega on tõendatud asjaolu, et kostja I sai äriühingu Kirjastus Paradiis OÜ (registrikoodiga 12930299, varasema ärinimega NumberTen OÜ) osanikuks 21.01.
  6. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükiga on tõendatud ka asjaolu, et äriühingu tegevusalaks on märgitud spetsialiseerimata hulgikaubandus ja kanne uue ärinime kohta tehti 06.04.
  7. (tl 14 ja 52). Kohtu hinnangul ei saa äriühingu, mille tegevusalaks on 9
(14)2-16-11125 märgitud spetsialiseerimata hulgikaubandus, osa omandamisest teha järeldust samal majandusalal konkurentsi osutamise kohta. Kostja I muutis äriühingu ärinime, millest saaks teha järelduse samal majandusalal tegutsemise kohta alles töösuhte lõppemise järgselt. Ühtegi muud tõendit, et kostja I oleks osutanud hagejale konkurentsi alates 21.01.2016 kuni 06.04.2016 äriühingu NumberTen OÜ alt, ei ole kohtule esitatud.
  1. Kohus leidis eelnevalt, et tuvastatud ei ole millist eeltööd (läbirääkimiste tulemused) kostja I seoses XXX raamatu „XXX“ välja andmisega hageja juures töötades tegi, mis oli seoses hiljem kostja II poolt XXX raamatu järje väljaandmisega. Seega ei saa kohtu hinnangul ka järeldada, et eeltöö oleks seisnenud konkurentsi osutamises. Kohtu hinnangul ei tõenda XXX ja XXX kirjavahetus kostja I poolt hagejale konkurentsi osutamist. Sellest ei nähtu midagi sellist, mida kostja I oleks teinud mitte hageja huvides.
  2. Hageja esitas oma väidete, et kostja I pakkus XXX raamatu kirjastamist hageja konkurendile ning et kostja I jättis paremad ideed raamatu väljaandmiseks enda jaoks, tõendamiseks kostja I poolt hageja virtuaalserveris varukoopia kettale salvestunud e-kirjad. Kostjad on seisukohal, et hageja on kostja I isiklikke e-maile lugedes rikkunud kostja I põhiõigusi.

§ 238

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. PS § 43 sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Sõnumi avamisega, mis ei ole (veel) töötaja mõjusfääris, riivatakse sõnumi sisu lugemisega sõnumisaladust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et e-kirjad olid jõudnud kostja I mõjusfääri. Seetõttu on vajalik kaaluda, kas rikutud on kostja I eraelu puutumatust. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 1 p 4 kohaselt on isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine. Säte on kohaldatav ka töölepingus kokku lepitud töötaja kohustuste täitmise kontrollimise olukorras. Seejuures tuleb arvestada, kas kontrollimiseks valitud abinõu on vajalik ja sobiv eesmärgi saavutamiseks. Andmekaitse Inspektsioon on tulenevalt IKS § 6 p-st 2 seisukohal, et kui eesmärgiks on tööalase kirjavahetuse säilitamine, ei või koopiaid hiljem kasutada selleks, et uurida töötaja poolt kolleegile või kolmandatele isikutele saadetud eraviisilise sisuga kirju. (vt www.aki.ee, Isikuandmete töötlemine töösuhetes p 1.5, lk 22). See ei tähenda kohtu hinnangul aga seda, et tööandja ei võiks pärast töösuhte lõppu kontrollida töökohustuste rikkumise tuvastamise eesmärgil töötaja poolt saadetud või talle saadetud tööalaseid kirju. Tööalased sõnumid ei ole töötaja eraelu kaitsealas. Kohus leiab, et olukorras, kus kostjal I oli kohustus hoida ärisaladust ja tema suhtes oli kohaldatud konkurentsipiirangut, oli hagejal kui tööandjal kahtluse tekkimisel õigus tutvuda kostja kasutuses olnud tööalase e-posti aadressile saabunud ja sealt saadetud tööalaste kirjadega. Kohtu hinnangul võib tööandja eeldada, et tööülesannete kasutamiseks töötajale võimaldatud e-posti aadressi kasutatakse tööalase kirjavahetuse jaoks. Isegi kui seda aadressi kasutatakse erakirjade saatmiseks ja vastuvõtmiseks, ei välista see täielikult tööandja õigust ka 10

(14)2-16-11125 nende kirjadega tutvuda. Seda juhul kui on tegemist piisava kahtlusega töökohustuste rikkumise osas ja kirjavahetuse kontrollimine on vajalik ja sobiv sellise eesmärgi saavutamiseks. Piisava kahtluse tekkimiseks andis kohtu hinnangul aluse XXXlt 21.04.2016 XXXle saadetud e-kiri, milles XXX kinnitas, et oli lepingu raamatu „XXX“ väljaandmiseks sõlminud kostjaga II. Samuti leiab kohus, et antud juhul ei olnud töökohustuste kontrollimiseks võimalik kasutada muid abinõusid, kuna kostjaga I oli töösuhe lõppenud ning reeglina võib eeldada, et ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsipiirangu rikkumise kohta muude tõendite leidmine on raskendatud või isegi võimatu. Kohus märgib, et kostjate poolt viidatud Andmekaitse Inspektsiooni juhendi p 3.4.1.
  1. ei ole antud juhul asjakohane, kuna see käsitleb töötaja e-posti avatuna hoidmist eesmärgil lugeda sinna pärast töösuhte lõppu saabunud e-kirju.
  2. Seega leiab kohus, et hageja poolt kohtule esitatud 17.02.2016 XXXi poolt aadressile rights@idves.spb.ru saadetud e-kiri (tl 17), 05.03.2015 kirjavahetus XXX ja XXXi vahel (tl 18) ning 28.03.2016 kirjavahetus XXXi ja XXX vahel (tl 19) on lubatud tõendid.
  3. Kohus nõustub kostjatega, et töösuhte ajal raamatute autoritele või kirjastajatele ekirjade saatmine ja pakkumiste tegemine oli üks osa kostja I tööst hageja juures, mistõttu 17.02.2016 XXXi poolt aadressile rights@idves.spb.ru saadetud e-kiri (tl 17) ei tõenda kostja I poolt konkurentsipiirangu rikkumist. Nimetatud e-kirja kohaselt on XXX kirjutanud, et me oleme huvitatud XXX raamatu välja andmisest. Kohtu hinnangul ei saa hageja väitest, et nimetatud raamatu väljaandmise projektist ei teadnud hageja ettevõttes keegi midagi, seda et kostja I oleks osutanud hagejale töösuhte ajal konkurentsi. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ka selle kohta, et nimetatud raamat oleks kostja I tegevuse tulemusel välja antud hageja ettevõtte väliselt. Töölepingu p 9.
  4. nägi ette piirangu mitte töötada ilma tööandjat informeerimata ja tema nõusolekuta tööandja konkurentide juures, tegutseda samal majandus- või kutsealal või osutada muul viisil konkurentsi. Konkurentsipiirangu rikkumisena ei saa olla seega käsitletav pakkumise tegemine, vaid konkreetne tööandja majandushuve kahjustav tegevus.
  5. Samuti ei ole tõenda kohtu hinnangul 05.03.2015 kirjavahetus XXX ja in Kivirandi vahel (tl 18) ning 28.03.2016 kirjavahetus XXXi ja XXXvahel (tl 19) kostja I poolt konkurentsipiirangu rikkumist. 05.03.2015 e-kirjas märgib XXX, et „oma kirjastuse teen ühel päeval kindlasti./…/ Praegu ongi mul vahel dilemma, et mis head raamatu ideed endale jätta ja mida siin välja anda.“ (tl 18). 28.03.2016 e-kirjas kirjutab XXX, et „Jah, mul plaanis täitsa ise kirjastama hakata, ja on ka 34 raamatu ideed juba, mida tahaks see aasta välja anda.“ (tl 19). Kohus nõustub kostjatega, et tulevikuplaanid ja ideed ei ole käsitletavad konkurentsipiirangu rikkumisena. Kohtu hinnangul ei saa ka 17.02.2016 XXXi poolt aadressile rights@idves.spb.ru saadetud ekirjast (tl 17), 05.03.2015 kirjavahetusest XXX ja XXXi vahel (tl 18) ning 28.03.2016 kirjavahetusest XXXi ja XXXvahel (tl 19) teha järeldust, et nendest kirjadest tulenevalt on tõendatud asjaolu, et kostja I plaanis juba oma hageja juures tööl oleku ajal enda loodava ettevõtte alt välja anda XXX raamatu „XXX“. Ainuke järeldus, mida 05.03.2015 ja 28.03.2016 kirjavahetusest saab teha on see, et kostja I plaanis tulevikus luua oma ettevõtte, mis tegeleks kirjastamisega.
  6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja I poolt konkurentsipiirangu rikkumine, mistõttu jääb hagi 3000 euro suuruse leppetrahvi nõudes rahuldamata. 11
(14)2-16-11125 II Kahju hüvitamise nõue kostjate vastu
  1. Hageja väitel on kostja I kasutanud konkurendi huvides ära hageja konfidentsiaalset teavet. Kostja I on kasutanud ära hageja projektijuhina töötades talle teatavaks saanud teavet XXX varem sõlmitud tehingu kohta selleks, et võimaldada samaaegselt ning hiljem konkurendil teha XXX sobiv pakkumine XXXi raamatu väljaandmiseks. Hageja väitel kostja II, olles teadlik, et raamat „XXX“ baseerub hageja konfidentsiaalsel teabel ning selle on osaühingu kasutusse andnud kostja I õigusvastaselt, asus vaatamata sellele tootma ja müüma raamatut „XXX“. Kõlvatu konkurentsi osutamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude lahendamine on võimalik VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja KonkS § 50 sätete alusel. KonkS § 50 lg 1 kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. KonkS § 52 lg 1 kohaselt on konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.
  2. Kohus leidis eelnevalt, et tuvastatud ei ole kostja I poolt konkurentsipiirangu rikkumine ehk konkurentsi osutamine hagejaga sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal. Lisaks ei ole tõendatud, et kostja I oleks avaldanud hageja ärisaladust. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud ka see, et kostja I oleks pärast töösuhte lõppu kasutanud ära hagejalt saadud konfidentsiaalset infot XXX lepingu sõlmimisel. Asjaolu, et kostja II sõlmis XXX lepingu 21.04.2016, s.o 15 päeva pärast kostja I töösuhte lõppu hageja juures, ei ole kohtu hinnangul määravaks järeldamaks seda, et kindlasti oli sellisel juhul lepingu sõlmimine võimalik ainult konfidentsiaalset infot kasutades. Samuti ei saa järeldada, et kostja II tegi XXX parema pakkumise, kuna käesolevas asjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja oleks XXX üldse raamatu „XXX“ osas mingit pakkumist teinud. Samuti ei saa järeldada, et konfidentsiaalse teabe õigustamatu kasutamine saanuks seisneda selles, et kostja II tegi parema pakkumise võrreldes varasema raamatu „XXX“ osas tehtud pakkumisega. Tegemist on eraldiseisvate projektidega ja kohtu hinnangul ei saa ühe raamatu välja andmise tingimused olla automaatselt kohaldatavad järgmisele. Kostjal I ei olnud töölepingu kohaselt keelatud tegutseda peale töösuhte lõppu hageja konkurendina. Kohtu hinnangul oleks põhjendamatu eeldada, et konkurendina tegutsedes toimuks igal juhul varasemalt saadud konfidentsiaalse teabe ärakasutamine. Asjaolu, et XXX plaanib kirjutada oma raamatule järge, oli avalikult teada. Kohus nõustub kostjatega, et olukorras, kus ilmunud raamatu järje kirjastab teine kirjastus, võib tegemist olla tavalise äririskina.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et XXX raamatu „XXX“ välja andmine sai võimalikuks kas osaliselt või täielikult hageja konfidentsiaalse teabe abil. Seega ei ole kõlvatu konkurentsi osutamine kostjate poolt tõendatud, mistõttu jääb hagi ka selles osas rahuldamata.
  4. Kuna hageja õiguste rikkumine ei ole käesolevas asjas tuvastatud, ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada ka VÕS § 1037 ja 1039 alusel rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks ja rikkumise teel saadud tulu hüvitamiseks.
  5. Hageja esitas hagi kostjate vastu ka kohtumenetluse eelselt kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus tõendatud ei ole hageja õiguste 12
(14)2-16-11125 rikkumine, ei ole võimalik hageja nõuet õigusabikulude hüvitamiseks rahuldada, mistõttu jääb hagi ka selles osas rahuldamata.
  1. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata tõendeid, mis on esitatud kahju suuruse tõendamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda kooskõlas

§ 162lg 1.

Hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda. 56. Kostja I esitas menetluskuludena õigusabikulud summas 2436 eurot (koos käibemaksuga). Kostja II esitas menetluskuludena õigusabikulud summas 1015 eurot (käibemaksuta). 57.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

58.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et kostja I poolt 21.12.2017 menetluskulude nimekirjas osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Samuti leiab kohus, et kostja II poolt 21.12.2017 menetluskulude nimekirjas osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. 59. Küll aga leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud nende toimingute tegemiseks kulutatud aeg. Kostjatel on ühine esindaja. Lisaks on kostja II seaduslik esindaja ühtlasi ka kostja I. Kostjate poolt kohtule esitatud seisukohad on ühtivad. Seega vaatleb kohus kostjate poolt märgitud 12.12.2017 menetlustoiminguid ja kohtukõne teeside koostamist ühiste toimingutena. Kohus ei pea seega põhjendatuks 12.12.2017 kohtuistungi ettevalmistamiseks kokku 3 tunni kulutamist, vaid 2 tunni kulutamist. Samuti ei pea kohus põhjendatuks 12.12.2017 kohtuistungil osalemist 4 tunni ulatuses, kuna kohtuistung tegelikult kestis 2 tundi ja 20 minutit. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kõne teeside koostamist kokku 10 tunni ulatuses, kuna tegemist on seitsme leheküljelise dokumendiga, mis kokkuvõtlikult käsitleb juba varasemalt esitatud seisukohti. Kohus leiab, et teeside osas on mõistlikuks ajakuluks 5 tundi.

§ 162

lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega saavad kostjad nõuda hagejalt üksnes vajalike kulude hüvitamist. VÕS § 69 lg 1 valguses saab sellisteks vajalikeks kuludeks pidada üksnes kaaskostjate vahel võrdselt jaotunud kulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul menetluskulu 12.12.2017 menetlustoimingute ja kohtukõne teeside koostamise osas jaotada kostjate vahel võrdselt ja selliselt need hagejalt välja mõista. 60. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11). Kohus leiab, et kostjate märgitud menetlustoimingud on olnud sellised, millega vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav. 13

(14)2-16-11125 61. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kostjate lepinguline esindaja on märkinud tunnitasu suuruseks 70 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja märgitud tunnitasu suurust 70 eurot võib pidada põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks. 62. Kostja I osas moodustab menetluskulu 12.12.2017 menetlustoimingute ja kohtukõne teeside koostamise osas eelnevalt märgitud ajakulu arvestades 391,98 euro suuruse summa (arvestades ka käibemaksu lisandumist) ja kostja II osas 326,65 euro suuruse summa. 63. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja I menetluskuludena kindlaks 2113,98 eurot (1722+391,98) ja kostja II menetluskuludena kindlaks 746,65 eurot (420+326,65), mistõttu tuleb hagejalt välja mõista kostja I menetluskulude katteks 2113,98 eurot ja kostja II menetluskulude katteks 746,65 eurot. 64.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on kostjad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.