Obsah (7)

§ 177§ 138§ 143§ 144§ 175§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohu Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Laura Kuusk Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-114172 Tsiviilasi

) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv.

§ 143

p 1 alusel on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 1 820 eurot, riigilõivu 350 eurot ja tunnistaja tasu 10 eurot.
2. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisel 126,36 eurot (I kd, lk 1 pöördel) ja hagiavalduse esitamisel 223,64 eurot (I kd, lk 36), kokku 350 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 350 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
3. Hageja on 04.04.2017 tasunud tunnistaja tasu 10 eurot (I kd, lk 174). Nähtuvalt 04.05.2017 kohtuistungi protokollist ja toimiku materjalidest ei ole tunnistaja esitanud taotlust tunnistajakulude hüvitamiseks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tunnistaja ei ole esitanud taotlust kulude hüvitamiseks, ei kuulu tunnistaja tasu kostjalt väljamõistmisele. Kohus tagastab hagejale tunnistaja tasu 10 eurot

§ 150

lg 7 alusel, mis sätestab, et kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus VESTORIN OÜ-le tunnistaja tasu 10 eurot XXX arveldusarvele nr XXX.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esmaseks nõupidamiseks kliendiga ja hagi koostamiseks 3 tundi (I kd, lk 24-26), kostja 22.09.2016 vastusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 1 tund (I kd, lk 45-46), 10.10.2016 seisukoha ettevalmistamiseks ja kliendiga arutamiseks 2 tundi (I kd, lk 55-57), kostja 24.10.2016 seisukohaga tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 1 tund (I kd, lk 72-73), ettevalmistamiseks kohtuistungiks ja istungil osalemiseks 3 tundi (I kd, lk 178-182), 2 apellatsioonkaebuse ja kohtuotsuse analüüsimiseks, kliendiga nõupidamiseks 1 tund (I kd, lk 192-194, II kd, lk 2-4), vastuse ettevalmistamiseks ja kliendiga arutamiseks 2 tundi (II kd, lk 15-16) ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 1 tund (II kd, lk 29-30).
2. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Hageja esindaja esitatud dokumendid on olnud õiguslikult argumenteeritud ning kohtu hinnangul vastab dokumentide koostamise ajaline kulu hageja esindaja poolt märgitud ulatusele. Kohus märgib, et peab põhjendatud ajaliseks kuluks ka esindatavaga suhtlemist, kuna esindajal tuleb menetluse käigus järgida esindatava huve. Seoses kostja vastuväitega, et hageja esindajal ei oleks tohtinud kuluda apellatsioonkaebuse analüüsiks ja vastuse koostamiseks üle kahe tunni, märgib kohus, et apellatsioonkaebuse mahust ja sisust tulenevalt, on põhjendatud seisukoht, et sellega süvitsi tutvumiseks võis kuluda üks tund. Lisaks on hageja koostanud apellatsioonkaebusele vastuse, milles hageja pidi kõik apellatsioonkaebuse väited ümber lükkama ja mille koostamiseks on 2 tundi adekvaatne ajakulu. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 14 tunni ulatuses. Hageja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
3. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 14 tundi ning tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta), on õigusabikulud 1 820 eurot ilma käibemaksuta.
4. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 2 170 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 1 820 eurot ja riigilõivust summas 350 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, asjas toimunud istungeid ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 13.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 14.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. 15.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 3 Kohus selgitab, et

§ 178lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 4