KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 09.01.2018, Tallinn Tsiviilasja numb

§ 128lg 3 tähenduses.

Uue Aircraft Flight Manuali soetamine maksumusega 1050,63 eurot ja uue Aircraft Operating Manuali soetamine maksumusega 601,65 eurot oli vajalik, sest ilma nendeta õhusõiduki pardal on lendamine keelatud. VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostja palus jätta hagi dokumentide üleandmise nõude osas läbi vaatamata ja kulude hüvitamise nõude osas rahuldamata või hagi täies ulatuses rahuldamata.
2. Kostja tagastas hagejale kõik dokumendid, mille Nextant kostjale koos õhusõidukiga üle oli andnud, ja tööde kohta, mis tehti õhusõiduki opereerimise ajal kostja poolt. Ülejäänud dokumendid, mis kostjale kättesaadavad olid, on hagejale kättesaadavad digitaalsel kujul CAMP süsteemis. Muid dokumente ei ole kostja valduses olnud. Hageja jättis kasutamata kostja pakutud võimaluse, et FA Maintenance, kes teostab õhusõiduki hooldust, võtaks õhusõiduki oma CAMP kasutajakontole üle. 3

§ 110

alusel õigustatud oma kohustuse täitmisest keelduma, s.o õhusõiduki dokumente ja võtit kinni pidama, sest hageja solidaarvõlgnikuna ei täitnud kostjale võlgnetavaid rahalisi kohustusi (tsiviilasi nr 2-16-15532). Kostja kinnitas soovi päraldised üle anda, kui tsiviilasjas nr 2-16-15532 jääb tema nõude tagatisena püsima kohtulik hüpoteek lennukile. Ringkonnakohtu 21.03.2017 määrusega jäi hagi tagamine kehtima, mille järel kostja oma lubaduse täitis ja päraldised hagejale 11.04.2017 loovutas. Kulud ei ole mõistlikud ja vajalikud kahju ärahoidmiseks

§ 128lg 3 tähenduses.

Õhusõiduki võti oli olemas hooldamisteenuseid osutanud FA Maintenance AS-l. Kostja ei ole õhusõidukisse sissepääsu ning tehniliste tööde teostamist takistanud. Hagejal oli võimalik õhusõiduki välisust avada ja õhusõidukisse pääseda. Luku vahetus oli ebavajalik ja kahju hüvitist tuleb vähendada nullini

§ 139või § 140 alusel.

Testlennu kohustust ei olnud. Hageja ei ole tõendanud, et Lennuamet oleks kohustanud teda

1. aasta märtsis testlendu sooritama. Hageja tekitas kulusid ennatlikult, tellides Aircraft Flight Manuali juba veebruari alguses. Ei ole selge, millal telliti Pilot Checklist, s.o kas enne õhusõiduki päraldiste üleandmist. Lennuamet survestas kostjat dokumente üle andma hiljemalt 12.04.
2. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 ja võlaõigusseaduse (

) § 115 alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.

1. Komisjoni 26.11.2014 määruse (EL) 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (uuesti sõnastatud) punkti M.A.307 (a) kohaselt tagab omanik või käitaja oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule või käitajale, et punkti M.A.305 kohased jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ning vajaduse korral punkti M.A.306 kohane käitaja tehniline päevik antakse samuti üle.
2. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega; nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. 11.

§ 115

kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele; kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. 12.

§ 127

kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju 4

§ 128

kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 13.

§ 139

kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

§ 140

kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu; seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

1. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
2. Pooled ei ole esile toonud, et nad oleksid sõlminud kohaldatava õiguse kokkulepet, ega muid asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada välisriigi õigust. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 22 lg 1 kohaselt kohaldatakse õhu-, vee- ja raudteesõidukile selle päritoluriigi õigust; päritoluriik on õhusõidukite puhul riikkondsuse riik.
3. Registreerimissertifikaadiga (tl 7), omandi võõrandamist kinnitava aktiga (tl 22) ja ostukinnitusaktiga (tl 24) on tõendatud, et hageja omandas Karver Investments Ltd-lt õhusõiduki 20.10.2016 ja et Diamond Sky OÜ on õhusõiduki käitaja. Hageja ei ole esile toonud, et hagejal oleks olnud nõutud originaaldokumentide ja võtmete omand. AÕS § 92 lg 1 ja 93 järgi oleks hageja omand vallasasjadele saanud tekkida asjade valduse üleandmise korral või valduse väljanõudeõiguse loovutamise korral. Hageja on tuginenud kahele alusele, millest dokumentide ja võtmete väljaandmise kohustus kostjal hageja arvates tulenes.
4. Komisjoni 26.11.2014 määruse (EL) 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (uuesti sõnastatud) punktis M.A.307 (a) on sätestatud, et omanik või käitaja tagab oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule või käitajale, et punkti M.A.305 kohased jätkuva 5

§ 76

lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Toodud sätte järgi saaks eeldada, et nimetatud esemete hagejale üleandmise ajal võlgnes kostja hagejale nimetatud esemete väljaandmist, kuid ei saa eeldada, et kostjal oli selline kohustus juba ajal, mil hageja soetas nimetatud esemete asemele uued esemed. 21. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. 22. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine otsuses takistaks otsuse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik 7