Obsah (9)

§ 100§ 84§ 60§ 105§ 116§ 101§ 108§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13902 Tsiviilasi XXX

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 6. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXX on XXXi isa (tlk 4).

§ 84

lg 1 alusel lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

§ 84

lg 1 punktide 1-3 järgi loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kostja on isaduse omaks võtnud, mistõttu 3 on sünni tõendil hageja XXX isana märgitud kostja XXX. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hageja bioloogiline isa, mida tõendab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi välja antud ekspertiisiakt 17T-GL0060 (tlk 5 ja pöördel). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas oluline, et kostja pole hageja bioloogiline isa ja et kostja on esitanud kohtule avalduse isaduse vaidlustamiseks ja kande muutmiseks. Riigikohus on lahendi 3-2-1-164-10 punktis 16 märkinud, et Ringkonnakohus leidis õigesti, et kuigi lapse sünniakti tehtud kanne isa kohta võib olla ebaõige, ei mõjuta see elatisehagi menetluses põlvnemise kindlakstegemise kehtivust ega vanema õigusi ja kohustusi. Kolleegium jääb Riigikohtu 7. märtsi 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07 väljendatud seisukoha juurde, et kui isik oli elatisehagi menetlemise ajal lapse vanemana kantud lapse sünniakti, oli tal enne 1. juulit 2010 kehtinud

§ 60lg 1 järgi lapse vanemana kohustus anda lapsele ülalpidamist.

Isaduse omaksvõtt võib olla ebaõige, kuid see ei mõjutanud ega mõjuta elatisehagi menetluses põlvnemise kindlakstegemise kehtivust. Kolleegium juhib tähelepanu, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Eeltoodust tulenevalt kohus selgitab, et lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Seetõttu on kostja vastuväited selles osas asjakohatud ja kostjal tuleb anda vaatamata isaduse vaidlustamise menetlusest lapsele ülalpidamist. 7. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest 18.09.2017 ning elatise tagasiulatuvalt alates lapse sünnist 12.11.2016. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela enam hagejaga koos (tlk 35 pöördel). Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). Riigikohus on
3. detsembri
4. a otsuses nr 3-2-1-136-13 (p 11) leidnud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

8. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 139 järgi on
3. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest 1/2 on 250 eurot. Aastal 4 2017 oli vastav alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 oli 235 eurot ja aastal 2016 oli vastav alammäär 430 eurot, millest 1/2 oli 215 eurot.
4. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-11 p-s 18 väljendanud seisukohta, et TsMS § 369 järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Seega tuleb kohtul hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, kas kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et kostja pole tasunud lapsele elatist. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole osalenud lapse elus ja et ta ei ole nõus hagejale elatist maksma, sest kostja ei ole hageja bioloogiline isa. Seega on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust jättes tasumata elatist lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud määras.
5. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Tuvastamaks, kas elatise vähendamiseks alla miinimummmäära võib olla põhjendatud tulenevalt lapse tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile, tuleb kohtul teha kindlaks, kui suured on lapse põhjendatud ülalpidamiskulud. Kohus selgitab, et kuivõrd tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei tule miinimummääras elatise nõudmisel lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, lähtub kohus üldteada asjaoludest. Arvestades hageja poolt esitatud seisukohti ülalpidamiskulude suuruse osas (tlk 1 pöördel ja 35 pöördel) ning kostja kohtuistungil esitatud vastuväiteid (tlk 36) leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada allpool toodud kulusid. 10.
5. Hageja eluaseme, transpordi ja toidu kuludele ei ole kostja vastu vaielnud. Kohus nõustub, et hageja kulutused eluasemele (kommunaalkulud ja elekter) 50 eurot, kulutused transpordile 20 eurot ja kulutused toidule 120 eurot kuus on põhjendatud. 10.
6. Kulutused riietele ja jalanõudele Hageja ema kinnitusel on hageja igakuised kulutused riietele ja jalanõudele maksimaalselt 100 eurot kuus. Kostja vaidleb nendele kuludele vastu. Kostja leiab, et mõistlik summa riietele ja jalanõudele võiks jääda 30-50 euro vahele ühes kuus. Kohus leiab, et kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased riiete ja jalanõude ostud teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et üldteada on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti on oluline asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohus leiab, et jalanõude ja riiete põhjendatud kulu on 50 eurot kuus. 5 10.
7. Kulutused tervishoiule Tervishoiukulude osas märkis hageja ema hagiavalduses 5 eurot kuus. Kohtu hinnangul on tegu mõistliku ja põhjendatud kuluga, millisel juhul on kaetud nii vitamiinide kui ka hooajaliste haiguste ravimite kulu. 10.
8. Kulutused hügieenitarvetele Hügieenitarvete osas märkis hageja ema hagiavalduses 95 eurot kuus. Hageja ema on kohtuistungil öelnud, et mähkmeid läheb lapsele 6 korda päevas ja üks mähe maksab 25 senti tükk. Niiskeid salvrätte läheb ühes nädalas pakk ja selle pakihind on 1,50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud välja, et hagejal oleksid mingid erivajadused, mis tingivad oluliselt suuremas ulatuses hügieenitarvete soetamise vajaduse. Kohus peab hageja mõistlikuks hügieenitarvete kuluks 60 eurot kuus.
9. Kokku on eeltoodust tulenevalt hageja ülalpidamiskulu 1 kuu kohta vähemalt 305 eurot, millest kummalgi vanemal tuleb eelduslikult kanda pool (s.o 152,50 eurot). Käesoleval hetkel on töötasu alammäär 500 eurot kuus, hagi esitamise ajal 470 eurot kuus. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et lapse ülalpidamiskulu on väiksem, kui seadusjärgne alammäär ning põhjendatud oleks elatise väljamõistmine alla miinimummäära tulenevalt hageja tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise 152,50 eurot (305 eurot kuus/2) alates 18.09.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
10. Hageja on taotlenud ka tagasiulatuva elatise väljamõistmist alates lapse sünnist 12.11.2016.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi

§ 99

mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit

§ 102ja § 105 lg 3 mõttes.

Hageja soovib tagasiulatuvalt elatist alates lapse sünnist 12.11.

1. Kuivõrd hagi on esitatud 18.09.2017, on hagejal võimalik esitada tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku 12.11.201617.09.2017 eest. Kohtupraktikas on leitud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei pane elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav. Küll aga lähtub kohus tagasiulatuva elatise arvestamisel käesolevas otsuses väljamõistetud igakuisest elatise suurusest 152,50 eurost. 2016 aasta eest tuleb seega arvestada elatist 249,08 eurot (12.11.2016-30.11.2016 ajavahemiku eest 96,58 eurot ja detsembrikuu eest 152,50 eurot) ja 2017 aasta eest tuleb arvestada elatist 1306,41 eurot (jaanuar-august eest 1220 eurot ja 01.09.2017-17.09.2017 eest 86,41 eurot). Seega kokku tuleb kostjal tasuda hagejale tagasiulatuvalt elatist summas 1555,49 eurot. 6 Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hagi rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik