lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas Harju Maakohtule 31.12.2015 hagi XXX´i (pankrotis) vastu, milles palub tunnustada hageja nõuet kostja pankrotimenetluses summas 243 168 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 09.08.2013 OÜ-ga Art Turbo faktooringlepingu nr 469FAL
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. PankrS § 104 lg 2 kohaselt kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub tunnustada oma nõuet kostja pankrotimenetluses summas 243 168 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt on kostja tekitanud hagejale kahju, sõlmides hagejaga OÜ Art Turbo juhatuse liikmena faktooringlepingu nr 469FAL1300012 ja esitades hagejale 25.09.2013 faktoorimiseks arve nr 218 ja rahvusvahelise autotranspordi saatelehe CMR-i, millega kinnitas kauba saatmist. 01.10.2013 kandis hageja OÜ4 2-15-19651 le Art Turbo faktooringlepingu alusel üle 493 168 eurot. Hiljem sai hagejale teatavaks, et kostja kui OÜ Art Turbo seaduslik esindaja on esitanud valeandmeid ja tegelikult ei olnud kaupa ostjale saadetud ning seega puudus kostjal alus hagejalt faktooringlepingu alusel väljamakstud summade saamiseks. Kriminaalasjas nr 13230113690 sõlmitud kokkuleppega (tl 50 – 53) on kostja tunnistanud, et pani toime kelmuse, mille tagajärjel sai ta hagejalt 493 168 eurot, mis kanti OÜ Art Turbo arvelduskontole. Samast kokkuleppest nähtuvalt ei ole kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatud, kuna 14.08.2014 kuulutas Harju Maakohus välja kostja pankroti ja 24.11.2014 OÜ Art Turbo pankroti. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hageja ja OÜ Art Turbo sõlmisid faktooringlepingu nr 469FAL1300012 (tl 10 – 11), mille alusel on hageja kandnud OÜ Art Turbo arveldusarvele kokku 493 168 eurot. Samuti pole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu nr KÄ-469FAL1300012, millega kostja kohustus vastutama hageja ees hageja ja OÜ ART Turbo vahel sõlmitud faktooringlepingu nr 469FAL1300012 nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli kokku lepitud 250 000 eurot (tl 32 – 33). Harju Maakohtu 17.02.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-53578 (tl 34 – 40) on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud eespool nimetatud käenduslepingust tulenev võlgnevus 250 000 eurot. XXX (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (tl 65 – 68) nähtub, et hageja on kostja pankrotimenetluses lisaks käenduslepingust tulenevale võlgnevusele 250 000 eurot esitanud täiendava nõudeavalduse summas 243 168 eurot. Eelnimetatud protokolli kohaselt palus hageja ennistada võlausaldaja nõudeavalduse esitamise tähtaeg ja lugeda võlausaldaja nõue tähtaegselt esitatuks. XXX (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek otsustas hageja nõudeavalduse esitamise tähtaega mitte ennistada ja mitte lugeda kõnealust nõuet tähtaegselt esitatuks. Samast protokollist nähtuvalt on hageja nõuet summas 243 168 eurot tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. PankrS § 103 lg 2 sätestab, et nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Eeltoodust tuleneb, et hageja nõue on XXX (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud, kuna võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja on pankrotihaldur Kauri Rattus´ele esitanud avalduse (tl 63), millest nähtuvalt ei nõustu ta hageja poolt esitatud nõudega summas 243 168 eurot. Nimetatust nähtub, et võlgnik on hageja nõudele esitanud võlgniku vastuväite. PankrS § 104 lg 1 kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Võlausaldaja on esitanud hagi PankrS § 104 lg 2 alusel. Kostja on vastuses hagiavaldusele hageja nõudele vastu vaielnud, kuna leiab, et käenduslepinguga on kokku lepitud tema vastutuse maksimaalmäär. Kostja leiab, et hageja viitamine pettusele ei ole õige, kuna kostja on selle eest juba karistuse saanud. Kohus leiab kostjale, et kuigi käenduslepingu nr KÄ-469FAL1300012 punkti 1.2 kohaselt on kostja faktooringlepingust tuleneva vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 250 000 eurot, ei vabasta see kostjat hagejale tekitatud kahju hüvitamisest ülejäänud osas. Kriminaalasjas nr 13230113690 on tuvastatud, et kostja, kes on ühtlasi OÜ Art Turbo juhatuse liige ja ainuosanik, sai hagejalt faktooringlepingu nr 469FAL1300012 alusel kelmuse teel (fiktiivse arve esitamisel) 5 2-15-19651 493 168 eurot. Nimetatud summast on 250 000 euro suurune osa kaetud käenduslepingust tuleneva vastutuse määraga. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et hagiavalduses esitatud nõue summas 243 168 eurot ei tulene käenduslepingust, vaid asjaolust, et kostja pani toime kelmuse, mille tagajärjel kandis hageja OÜ Art Turbo arveldusarvele 493 168 eurot ja millest tulenevalt on tekkis hagejale kostja õigusvastase tegevuse tulemusel kahju. Hageja nõue 243 168 euro ulatuses kujutab kahju hüvitamise nõuet osas, mida ei kata käenduslepingust tulenev vastutuse määr (493 168 – 250 000 = 243 168). Kriminaalasjas nr 13230113690 sõlmitud kokkuleppest (tl 50) nähtuvalt on kostja tunnistanud enda süüd selles, et olles OÜ Art Turbo ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks, sõlmis 09.08.2013 hagejaga faktooringlepingu 469FAL1300012. Vastavalt sõlmitud faktooringlepingule esitas kostja 25.09.2013 hagejale faktooringuavansi saamiseks arve nr 218 summale 547 965 eurot, mis oli väljastatud Eurocarparts LTD-le (Inglismaal). Kindlustamaks, et esitatud arve eest laekuks OÜ Art Turbo kontole Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt ka faktooringuavanss, esitas XXX 25.09.2013 elektronpostiga Danske Bank A/S Eesti filiaalile CMR saatelehe (tl 21), millise kohaselt olevat FIE XXX asunud transportima kaupa – sõidukite ja veokite mootorite turbolaadureid Inglismaale. Seejuures oli XXX teadlik, et kaupa OÜ Art Turbo ei väljastanud ja transporti ei ole toimunud, sest tegemist oli vaid eeltäidetud ja elektroonselt saadetud rahvusvahelise CMR saatelehega ja sellega XXX jätkas vale ettekujutuse loomist Danske Bank A/S Eesti filiaali töötajates. Vastavalt lepingule pidi kostja toimetama kauba Inglismaale ja selleks sõlmis ta transpordi lepingu ACE Logistics Estonia AS-iga, kes omakorda tellis transpordi Olbtar AS-ist. Olbtar AS töötajates tekitas kauba päritolu kahtlust ja kontrollimisel selgus, et kaubaks on sõidukite ja veokite mootorite turbolaadurite asemel ehituspraht (tl 44). Kokku tahtis kostja saada hagejalt kelmuse teel raha summas 547 965 eurot. Hageja väljastas 90% sellest summast ehk 493 168 eurot OÜ Art Turbo kontole. Kohus leiab, et asjaolu, et kriminaalasjas nr 13230113690 on kostjat karistatud vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui kostja ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, ei tähenda, et kostjal ei oleks kohustust hagejale tekitatud rahalist kahju hüvitada. Eelnimetatud kriminaalasjas ei esitanud hageja tsiviilhagi seetõttu, et Harju Maakohus kuulutas 14.08.2014 välja kostja pankroti ja 24.11.2014 OÜ Art Turbo pankrot välja kuulutatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 ja 8 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 1045 lg 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja kandis raha kostjale kuuluva äriühingu arvelduskontole, kuna kostja lõi hagejale teadlikult ebaõige ettekujutuse, esitades fiktiivse arve. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et põhjuslikuks seoseks VÕS § 127 lg 4 mõttes on asjaolu, et ilma kostja õigusvastase tegevuseta ei oleks hageja ülekannet teostanud. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Vastavalt VÕS § 104 lg 5 tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kriminaalasjas nr 13230113690 sõlmitud kokkuleppest nähtub, et kostja on omaks võtnud, et lõi teadvalt hagejale vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest suures ulatuses varalise kasu saamise eesmärgil, millega on tõendatud kostja tahtlus õigusvastase tagajärje saabumisel. 6 2-15-19651 Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuivõrd käenduslepingus kokku lepitud kostja vastutuse määr (250 000 eurot) ei kata kogu kostja poolt hagejale tekitatud kahju suurust, siis on põhjendatud hageja nõue kostjalt õigusvastase kahju hüvitamiseks 243 168 euro saamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja tunnustada hageja nõuet kostja pankrotimenetluses summas 243 168 eurot PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. PankrS § 104 lg 4 sätestab, et kulusid, mida võlgnik seoses PankrS § 104 lõikes 3 nimetatud kaebuse esitamisega kannab, ei kaeta pankrotivara arvel. Juriidilisest isikust võlgniku puhul vastutab kulude eest solidaarselt võlgnikuga ka juhatuse või seda asendava organi liige. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb kõik menetluskulud
S § 104 lg 4 kohaselt ei kanta menetluskulusid pankrotivara arvelt. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 489.92 eurot, mis koosnevad hageja õigusabikuludest. Menetluskulude nimekirja ja hageja esindaja 28.08.2017 e-kirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust kokku 9,4 tundi, tunnitasumääraga 128 eurot/tund (käibemaksuta). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.
lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot ning kohtu hinnangul on riigilõivu näol tegemist põhjendatud menetluskuluga, siis tuleb kõnealune menetluskulu kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja tunnitasu hind 128 eurot/tund mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud otsuses märkinud, et mõistlikuks saab pidada 7 2-15-19651 tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse näol tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega. Samuti pole tegemist keskmisest ajamahukama tsiviilasjaga. Eelnevat arvesse võttes peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Kohus leiab, et hageja ajakulu 9,4 tundi on põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud 1 128 euro ulatuses. Kokku kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud 1 428 eurot (300 + 1 128).
lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.