KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2017.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7193 Tsiviilasi XXX hagi

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 139 järgi on
3. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot ja alates
4. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
5. Kohus loeb dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et hageja ja kostja ühine laps XXX (hageja) on sündinud 11.11.2013 (lk 7). Lapse vanemad elavad eraldi. Hageja elab ema juures. Pooltel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle, samuti elatise võlgnevuse nõudes.
6. Hageja leiab, et tema ülalpidamiseks kulub 827,50 eurot ühes kalendrikuus, millest kostja kohustus on 413,75 eurot.
7. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib perekonnaseadus (

) § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus

1. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
5. Hageja väite kohaselt oli hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud suuline kokkulepe, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks igakuiselt 350 eurot. Kostja vastuväite kohaselt täidab kostja vabatahtlikult ja igakuiselt hageja ülalpidamiseks piisavas ulatuses ehk summas 235 eurot, mida kinnitavad kosta pangakonto väljavõtted (II kd, lk 34-37). Perekonnaseaduse (

) § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Riigikohus on asunud seisukohale 26.11.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, et vanemate 3 kokkulepet lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta tuleb lapse elatisenõude lahendamisel arvestada ka juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud kohtumenetluses ja kinnitatud kohtumäärusega (punkt 13). Kohtule sellist kokkulepet esitatud ei ole. Seega tuleb käesoleval juhul lähtuda elatise vaidluse lahendamisel lapse põhjendatud vajadustest ja vanemate võimalustest lapse kulusid katta. 14. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub elatise välja mõista suuremas summas kui on

§ 101

lg 1 sätestatud minimaalne elatis ehk 235 eurot ja kostja vaidleb vastu hagetava elatise suurusele, tuleb kohtul hinnata kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-37-11 punkt 12).

1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on hageja põhjendatud kulud ühes kalendrikuus. Kohus asub seisukohale, et seda, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, samuti riideid ja jalanõusid, mis tulenevalt lapse kasvamisest vajavad sagedast uuendamist, on üldtuntud asjaolud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.
2. Toidukulu. Arvestades toidukaupade maksumust jaevõrgus Tallinnas ning jaekaupade hindu kaubandusvõrgus, peab kohus põhjendatuks 4 aastase (sünd 11.11.2013) tütarlapse toidurahaks kuus 150 eurot. Kohus on seisukohal, et 150 euro eest kuus on võimalik pakkuda lapsele täisväärtuslikku toitu, mida kasvav organism vajab, s.h. juurvilju, puuvilju, mahlu ning ka maiustusi.
3. Riided, jalatsid. Hageja vajalike riietega ja jalanõudega varustamise kuluks kalendrikuus on kohtu arvates piisav summa 50 eurot. Hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja elab kliimavööndis, kus igal aastaajal kantakse erineva paksusega riideesemeid ja jalanõusid, on 50 euroga kuus võimalik tagada lapsele vajalike eelpoolnimetatud esemete soetamine.
4. Ravimid. Kohtule esitatud AS Ida-Tallinna ambulatoorsetest epikriisidest selgub (I kd, lk 22-24), et hageja põeb sagedast bronhiiti, lisaks on lapsel diagnoositud segatüüpi astma ja dermatiit ehk nahapõletik. Tulenevalt lapse haigusest peab ta püsivalt tarvitama ravimeid, mida tõendavad lapsele määratud ravimite retseptid (lk 80-84). Üldteada on asjaolu, et laste immuunsus ei ole veel piisavalt välja arenenud, haigestuvad lapsed sageli, hageja elab kliimavööndis, kus esinevad sagedased viirus- ja külmetushaigused, milliste ravimisega kaasnevad kulud, mistõttu kohus loeb põhjendatud kuluks nimetatud kuluartiklile 25 eurot kuus.
5. Eluasemekulud
6. Igakuine keskmine kommunaalarve. Arvestades kohtule esitatud kommunaalarveid (lk 11-13), mis tõendavad, kui palju on hageja tasunud kommunaalkulusid, siis igakuine keskmine kommunaalarve on 115 eurot (100 suvel ja talvel 130 eurot). Kuna eluruumi ja sellega seotud hüvesid tarbivad hageja ja tema ema, siis on hageja kommunaalarvete kuludeks 57,50 eurot kuus (115:2=57,50 eurot).
7. Elekter. Kulunimekirja kohaselt kulub elektrit igakuiselt 20 eurot kuus. Hagile lisatud Eesti Energia arvetest nähtub, et elektri eest on tasunud kolmas isik. Kohtu päringule selgitas hageja, et hageja emal oli võimalus vahetada endine väiksem korter aadressil XXX, Tallinn suurema korteri vastu praeguses elukohas Kuldnoka tn 12-37, Tallinn. Korteri vahetus toimus XXX, kes on hageja emapoolne vanaema ja kes asus elama 4 väiksemasse korterisse XXX, Tallinn. Kuigi Eesti Energia arved tulid XXX nimele, tasus tegelikult arvete eest hageja esindaja. Kohtule esitatud Eesti Energia arved ja hageja esindaja pangakonto andmed (I kd, lk 14-15, lk 26) tõendavad kui palju on hageja tasunud elektri eest ning arvestades, et eluruumi ja sellega seotud hüvesid tarbivad hageja ja tema ema, siis on elektri eest kulu 20 eurot kuus tõendatud ja põhjendatud, millest hageja kulu on 10 eurot.
8. Laenumaksed. Hageja põhjenduste kohaselt oli hageja seaduslik esindaja sunnitud enda ja lapse elu korraldamiseks sõlmima laenulepingu. Laenulepingu igakuine makse on 230 eurot, millest kostja kanda jääb 115 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja nõue veenev, on ebaselge, kas korteri soetamine ja kasutamine on seotud lapse huvidega või mitte. Kohus tuvastas, et XXXsai 23.03.2016 Nordea pangast laenu (lk 16 jj) korteriomandi ostmiseks aadressil XXX, Tallinn, kuid korter jäi perele väikseks ja vahetati suurema vastu asukohaga XXX, Tallinn. Hagiavalduses on hageja märkinud enda ja hageja seadusliku esindaja elukohaks XXX, Tallinn. Asjaolu, et hageja elukoht asub Kuldnoka tn 12 korteris ja hageja tarbib eeltoodud eluruumiga seotud hüvesid, siis kohus jätab arvestamata laenumaksed 230 eurot, kuna need ei ole seotud hageja elukohaga. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud ja tõendatud lapse eluasemekulud kogusummas 67,50 eurot kuus.
9. TV ja internetikulud. Kohtule esitatud Telia arved (lk 91-92) tõendavad kui palju on hageja TV ja interneti eest tasunud (38/2=19 eurot). Eeltoodu tõttu saab põhjendatud sidekuluks lugeda hagejale 19 eurot kuus.
10. Lasteaiakulu. Hageja käib Tallinna Kullerkupu lasteaias. Kohus leiab, et hageja kantud lasteaiakulud 85 eurot kuus on tõendatud ja põhjendatud (lk 93-94).
11. Lapsehoidjakulud. Kulunimekirja kohaselt tasub hageja igakuiselt lapsehoidjakulu 200 eurot. Kostja nimetatud kuluga ei nõustu. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo 3-2-1-165-13). Kusjuures kohus ei ole seotud asjas poolte esitatud seisukohtadega ning ta võib ka omal algatusel tõendeid koguda (RKTKo 3-2-1-21-15). Kohtule esitatud lapsehoidja kinnitus ei tõenda kulude kandmist (I kd, lk 95-96). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti, mille põhjal võib kohus järeldada, et hageja ema on lapsehoidjale ka reaalselt lapsehoidmise eest raha maksnud. Hageja ema on töölepingu alusel töötav isik ja emal on õigus viibida lapse haigestumise ajal haiguslehel ning saada lapse põetamise eest hooldushüvitist. Olukorras, kus ema on sunnitud lapse haiguse ajal pere ülalpidamiseks tööl käima, siis oleks emal mõistlik leida lapsehoidja, kes ei küsi lapse hooldamise eest. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti, mille põhjal võib kohus järeldada, et hageja ema on lapsehoidjale ka reaalselt lapsehoidmise eest raha maksnud. Kuid kohus arvestab siiski sellega, et lapsel on diagnoositud mitmeid haigusi ja sagedaste bronhiitidega on laps hädas alates lasteaias käimisega, mistõttu vajab laps sagedasemat kodust ravi, siis on põhjendatud arvestuslik lapsehoidmise kulu 34,40 eurot kuus.
12. Kulud lapse arenguks ja meelelahutuseks. Õige on see, et lapse kasvatamisel tekib ka muid kulutusi. Nii tuleb kanda kulusid lapse arenguks, kultuurilisele meelelahutusele ja muule taolisele. Kohus on varasemalt pooltele selgitanud, et suuremad/kallimad ühekordsed ostud lapse kasvatamiseks tuleb vanematel enne ostu läbi rääkida ja need ei lähe elatise sisse, seega tuleb vanematel ühiselt aegajalt nt jalgratas, muusikariistad, 5 sporditarbed jne ostmiseks eelneevalt ostusoov läbi arutada. Elatis sisaldab eelkõige lapse esmavajaduste rahuldamist. Kohus leiab, et lapse arenguks (raamatud, joonistamine, lapsetuba), kultuuriliseks meelelahutuseks (teater, kino) jm (ujula, batuut) jaoks on 40 eurot kuus piisav.
13. Kulud tervise taastamiseks. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja põeb sagedast bronhiiti, lisaks on lapsel diagnoositud segatüüpi astma ja dermatiit ehk nahapõletik, siis tervise parandamise eesmärgil on lapse huvides võtta protseduure kord aastas kuivas soojas kliimas. Samuti võtab hageja kord aastas protseduure sanatooriumis. Kostja vastuväite kohaselt nimetatud kulud ei ole põhjendatud ega kuulu hüvitamisele. Kohus leiab arvestades kohtule esitatud Novatours reisiteenuse arvet (I kd, lk 100), mis tõendab, kui palju on hageja tasunud reisikulu, siis summast 1564, 10 eurot on lapse kulu 289,10 eurot, millest kostja kanda jääb 144,55 eurot ehk 12,05 eurot kuus (144,55/12 eurot). Arvestades kohtule esitatud Värska sanatooriumi kinnitusi ja hageja maksekorraldust (I kd lk 47-49), 300 eurot, mis tõendavad, kui palju on hageja tasunud sanatooriumikulusid, siis igakuine kostja kulu on 12,50 eurot (150/12). Kinkekaart ja tšekk tõendavad, et lapse ema ostis selle kinkekaardi, kuna see oli odavaim viis sanatooriumipaketi soetamiseks. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud ja tõendatud lapse tervise taastamise kulud kogusummas 49,1 eurot kuus ja kostja kanda jääb 24,55 eurot.
14. 15.09.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 173) hageja lisab kulunimekirja ujumise kulud summas 32,50 eurot kuus, rulluisu kulu 39,95 eurot, balleti kursuse kulud 20 eurot kuus, lisaks balletti trikoo ja muud riided kogumaksumusega 82 eurot. Kohtule esitatud dokumendid (I kd, lk 177-180, ujumiskursusele registreering ja kliendileping) ei tõenda, et ujumiskursusele on suunatud hageja. Rulluiske ei osteta igakuiselt ja balletikursuse kulu on tõendamata, balletti trikoo ja muud riided arvestab kohus kuluartiklitega „Kulud lapse arenguks ja meelelahutuseks“ ja „Riided, jalatsid“ kuludega kaetuks. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et eeldada tuleb, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (3-2-1160-12 p. 17; 3-2- 1-118-12 p. 16 jt.). Selline rahasumma katab eelduslikult kõik hageja esmavajadused, sealhulgas tavapärased kulutused lapse arendavale tegevusele ja hobidele, sealhulgas sporditreeningutele ja -varustusele.
15. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatud hageja ülalpidamiskuluks kuus 520 eurot (150 + 50 + 25 + 67,50 + 19 + 85 + 34,40 +40 +49,1), millest ühe vanema kanda jääb 260 eurot.
16. Riigikohus märgib 19.04.2017 kohtotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17 (punkt 12) kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
17. Lapse ema töötab AS Citadele banka töötasuga 1600 eurot kuus, mida kinnitab kohtule esitatud tööleping (lk 128 pöördel). Lisandub peretoetus 50 eurot kuus. Lapse isa elas ja töötas Peruus giidina ja tema sissetulek võimaldas kostjal elada ja otsida tööd Peruus. Kostja asus Eestisse elama 09.10.2017 on praegu ametlikult töötu, kuid kostja kavatseb leida töökoha palgaga 1000 eurot kuus (II kd, lk 3). Kostja täidab lapse ülalpidamise 6 kohustust vabatahtlikult ja igakuiselt toetab last summas 235 eurot kuus. Nimetatud asjaolu hageja ei ole vaidlustanud, seega loeb kohus kostja väite õigeks.
18. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt ka 17.05.2011 3-2-1-3311, p 19). Riigikohtu kolleegium on selgitanud 26.11.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).

1. Kostja taotleb, et elatise määramisel tuleb arvestada lastele riigi poolt makstavat lastetoetust ning emale laste ülalpidamisega tagastatavat tulumaksu. Kostja soov on kooskõlas Riigikohtu 22.03.2017 seisukohtadega tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, kus kolleegium jääb oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (punkt 11). Kostja on sellekohase taotluse kohtule esitanud13.06.2017 vastuses (I kd, lk 140-141).
2. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt eeltoodud Riigikohtu seisukohtadele riiklike peretoetustega ja tagastatava tulumaksuga. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Seega kohus vähendab elatist 25 eurot lapse kohta.
3. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 235 eurot (260 eurot-25 eurot). Kohus selgitab, et kostja poolt alates 08.05.2017 tasutud elatise summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
4. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevus tagasiulatuvalt summas 350 eurot (410-235=175 eurot märtsi kuu eest ja 175 eurot aprilli kuu eest). 34.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 35. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Puuduvad tõendid, et hageja on suurema ulatuses kui 235 eurot kostjalt nõudnud. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust, kostja kandis nii märtsis kui aprillis 2017 hageja emale 235 eurot (I kd, lk 60 pöördel hageja enda kinnitus). Hageja on raha vastu võtnud ja pole kostja poole enama raha tasumiseks pöördunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuv elatise nõue summas 350 eurot. 7 Menetluskulud 36. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8