kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-17-17485 käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
) §-st 661 lg 4. poolte kokkuleppest ja Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Dtrim Grupp OÜ hagi Osaühing Geirom vastu võlgnevuse nõudes. Pooled sõlmisid 22.01.2018 kompromissi ja esitasid selle kohtule kinnitamiseks. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kinnitada määrusega kompromiss kirjalikus menetluses ja lõpetada tsiviilasja nr 2-17-17485 menetlus. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palub kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja hagi tagamise tagatis summas 2 461,40 eurot hageja arvelduskontole nr EE062200221039988969 Swedbank pangas.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele
§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi korral pool riigilõivust.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada hageja arveldusarvele nr EE062200221039988969 Swedbank pangas pool menetluses tasutud riigilõivust, so 500 eurot. Hageja on tasunud menetluses esitatud nõudelt kokku riigilõivu 1 000 eurot.
lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Tagatise eesmärk on tagada menetlusosalise tulevikus tekkivaid nõudeid olukorras, kus nende tekkimine ei ole veel selge. Tagatise andmise põhjus langeb ära, kui nõue ei ole tekkinud ning selle tekkimine ei ole enam edaspidi võimalik. Käesoleval juhul ei ole tagatise nõudmise eeldus tekkinud, kuna kohus jättis 27.11.2017 määrusega hagi tagamata. Seega on tagatise andmise põhjus ära langenud ning kostjale ei saanud tekkida hagi tagamisega kahju
Samuti on pooled kompromisslepingus kokku leppinud tagatise tagastamise osas. Hageja palub kohtul tagastada hagi tagamise tagatis summas 2 461,40 eurot. Kohtule esitatud maksekorraldusest ja e-toimikust nähtuvalt on hageja tasunud 23.11.2017 kokku 3 611,40 eurot. Riigilõiv hagihinnalt 46 359,80 eurot on Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt 1 000 eurot. Hagi tagamise avalduselt tuli tasuda riigilõivu 50 eurot. Tagatis 5% hagi tagamise avalduselt hüpoteegisummalt 51 227,87 eurot on 2 561,40 eurot. Kohtu hinnangul on hageja ekslikult märkinud tagastava tagatise suuruseks 2 461,40 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada hagi tagamise tagatis summas. millise hageja kohtule tasus, so summas 2 561,40 eurot.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele välistab kohus
lg 4 alusel käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.