Obsah (10)

§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 32§ 178

2-17-124206 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2018. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja 2 2-17-124206 menetluskuludeks riigilõiv 125 eurot, õigusabikulud 274,50 eurot ning tõlkekulud 12 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 274,50 eurot põhjendamatu. Hageja on muuhulgas palunud välja mõista õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluse eest. Tulenevalt

§-st 4842 ei hüvita kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks rohkem kui 20 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud hagimenetluses olla suuremad kui 110 eurot (1 tunni eest). Hageja on palunud välja mõista tõlkekulu summas 12 eurot. Hageja ei ole täpsustanud, mille eest on hagejale tõlkekulu tekkinud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule venekeelsete dokumentide eestikeelsed tõlked. Kuna

§ 32

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles, siis ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks tõlkekulude hüvitamist. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

1. juuni
2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja kinnitas, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja ei ole täpsustanud, kas tema tunnihind sisaldab käibemaksu või mitte, siis lähtub kohus hageja poolt esitatud arvestusest ning eeldab, et menetluskulud sisalavad ka käibemaksu. Kohtu hinnangul on nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol tegemist põhjendatud kulutusega, seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 255 eurot (125+20+110), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3