Obsah (7)

§ 174§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Kohtujurist Ülle Nõu Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1346 Tsiviilasi Menetlustoiming

) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja kohtukuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 275 eurot. Ei ole vaidlust, et nimetatud kulu on kantud ning see on põhjendatud ja vajalik. Kuna kohus on jätnud menetluskulud kostja kanda 97% ulatuses, siis kuulub kostjalt välja mõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 266,75 eurot ning hageja enda kanda jääb 8,25 eurot.
2. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostjale on osutatud õigusabi 10 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuga, kokku 1083 eurot (10,83x100).
3. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h käibemaksuga on põhjendatud ja vajalik ning vastab menetluse keerukusele ja mahukusele.
4. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et 2 ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, seega arvestab kohus menetluskulud koos käibemaksuga.
5. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 19.01.2017 arve nr 73/2017 alusel esmaseks konsultatsiooniks 30 minutit, dokumentide kogumiseks ja arvestuste tegemiseks 1 tund ja 30 minutit ning hagiavalduse koostamiseks 2 tundi. Kohus toetab kostja seisukohta, et konsultatsioonile kulunud aeg ei ole selline menetluskulu, mida saaks välja nõuda vastaspoolelt. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel, seega on konsultatsioonile kulunud aeg põhjendamatu. Kohus, tutvudes esitatud hagiavalduse, selle lisadega ning tehtud arvutustega, on seisukohal, et kuna esitatud dokumentide maht ja arvutused ei ole suuremahulised ning hagiavalduse sisu ei ole keerukas, siis võis esindajal kuluda eelduslikult dokumentide kogumiseks kõige rohkem 30 minutit, kuna tegemist on peamiselt arvetega, arvutuste tegemiseks 30 minutit, kuna arved ja tasutud summad tuli üksnes panna tabelisse ning hagiavalduse koostamiseks 1 tund. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2 tundi.
6. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 28.02.2017 arve nr 90/2017 alusel kostja vastuse- ja arvestusega tutvumiseks 30 minutit ja hageja seisukoha koostamiseks 30 minutit. Toimikust nähtuvad kostja vastus ja hageja seisukoht. Usutav on lepingulisel esindajal on kulunud vastuse läbitöötamiseks 30 minutit ja seisukoha koostamiseks 30 minutit, seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 30.05.2017 arve nr 111/2017 alusel kostja 29.05.2017 seisukoha uurimiseks ja analüüsiks 30 minutit ja hageja 30.05.2017 seisukoha koostamiseks 1 tund. Toimikust nähtuvad kostja 29.05.2017 vastus ja hageja seisukoht. Eluliselt usutav ei ole, et lepingulisel esindajal kulus kostja vastusega tutvumiseks 30 minutit ja 30.05.2017 seisukoha koostamiseks 1 tund. Kohus, arvestades vastuse sisu ja pikkust, on seisukohal, et eelduslikult võis esindajal kuluda sellega tutvumiseks 15 minutit ning arvestades 30.05.2017 seisukoha sisu ning asjaolu, et see kattub eelnevate seisukohtade ja hagis tooduga, siis võis esindajal eelduslikult kuluda selle koostamiseks 30 minutit. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 45 minutit.
8. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 02.06.2017 arve nr 112/2017 alusel kohtuistungil esindamiseks 20 minutit. Toimikust nähtuvalt toimus 02.06.2017 korraldav kohtuistung 13:30-13:50, seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 07.07.2017 arve nr 119/2017 alusel kostja arvutuste uurimiseks 30 minutit ja 04.07.2017 seisukoha koostamiseks 1 tund ja 30 minutit. Toimikust nähtuvad kostja 16.06.2017 arvutused ja hageja 04.07.2017 seisukoht. Usutav on, et esindajal kulus arvutustega tutvumiseks 30 minutit. Eluliselt ei ole, aga usutav, et esindajal kulus seisukoha koostamiseks 1 tund ja 30 minutit. Arvestades seisukoha sisu võis esindajal eelduslikult kuluda dokumendi koostamiseks 1 tund. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund ja 30 minutit.
10. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 27.09.2017 arve nr 129/2017 alusel hageja 14.09.2017 täiendavate tõendite kogumiseks ja arvestuste koostamiseks 1 tund, kostja 14.09.2017 seisukohtadega tutvumiseks 30 minutit ja hageja 27.09.2017 seisukohtade koostamiseks 30 minutit. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja toimikule vastava on ajakulu täiendavate tõendite kogumiseks ja kostja seisukohaga tutvumiseks, kokku 1 tund ja 30 minutit. Põhjendamatu on ajakulu 27.09.2017 seisukoha koostamisele. Tegemist on vastusega kostja menetluskuludele ja hageja menetluskulu nimekirjaga. Riigikohus on lahendis 3 nr 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

1. Kokku on põhjendatud hageja kulud lepingulisele esindajale 708 eurot (7,08x100). Kuna kohus on jätnud kostja kanda 97% menetluskuludest, siis tuleb kostjalt välja mõista 686,76 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldus rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 953,51 eurot käibemaksuga. Hageja enda kanda jäävad menetluskulud 29,49 euro osas ning hageja taotlus jääb rahuldamata 375 euro osas (taotletud 1358– rahuldatud 953,51– hageja kanda jäänud 29,49). 19.

§ 178

lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 4