) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2-17-10496 Avaldaja taotlus tugineb sellele, et avaldaja esitas puudutatud isikule 13.06.2017 teabenõude, millele puudutatud isik keeldus vastamast. Avaldusele lisatud kirjast (puudutatud isiku 14.06.2017 vastusest avaldajale) ja puudutatud isiku vastusest avaldusele selgub, et puudutatud isik palus täiendavat infot selle kohta millist teavet avaldaja täpselt soovib. Avaldaja ei ole puudutatud isikule vastanud ja esitas 07.07.2017 Harju Maakohtule avaldus teabe saamiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3 sätestab, et osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kuna poolte esitatud asjaolude kohaselt on puudutatud isik avaldajale teabenõude osas vastanud ja ei ole keeldunud teabe andmisest, siis kohtu hinnangul ei ole täidetud ÄS § 166 lg 3 eeldused teabenõude avalduse esitamiseks kohtusse. ÄS § 166 lg 3 mõtteks on see, et enne kohtusse pöördumist peab olema selge, et isik kellelt teavet nõutakse keeldub teabe andmisest või jätab sellele vastamata. Kuivõrd puudutatud isik soovis täpsustada avaldaja teabenõuet ja avaldaja jättis puudutatud isiku päringule vastuse andmata, siis ÄS § 166 lg 3 ei näe sellises olukorras ette võimalust avalduse esitamiseks kohtusse. Kui aga avaldaja käsitleb puudutatud isiku vastust keeldumisena, siis oli avaldajal ÄS § 166 lg 3 kohaselt võimalus esitada avaldus kohtusse 2 nädala jooksul ehk hiljemalt 29.06.2017. Avaldus on aga kohtusse esitatud alles 07.07.2017. Eelnevast tulenevalt ei ole avaldus esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja avaldus tuleb jätta
lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
lg-st 2 jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
lg 4 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul peale määruse jõustumist. Selleks tuleb puudutatud isikul esitada määruse jõustumisel kohtule menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.