Obsah (8)

§ 632§ 444§ 230§ 232§ 173§ 162§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7973 Tsiv

§ 632

lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad Kohtule 22.05.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt alustas hageja 01.09.2015 õpinguid Tallinna Tööstushariduskeskuses sõiduautotehniku erialal. Hageja elab õpilaskodus, kuna kostja on tal rangelt keelanud oma kodus käimise ja viibimise. Ema juures saab hageja vaid külas käia, sest ruumi puuduse tõttu pole tal võimalik seal elada. Seega veedab hageja nädalavahetused tühjas õpilaskodus. Kohta, mida koduks nimetada, hagejal ei ole. Kostja ei toeta hagejat materiaalselt ega ka moraalselt, ta on hagejaga suhtlemise lõpetanud ja kõik hageja ülalpidamisega seotud kulutused peab kandma hageja ema oma igakuisest palgast. Hageja leiab, et kuna kulutused tema riietele, jalatsitele ja muudele igakuistele vältimatutele püsikuludele on suured, siis peaks kostja samuti täitma tema ülalpidamiskohustust kuni õpingute lõpetamiseni ja 21-aastaseks saamiseni. Seoses majanduslikult keerulise olukorraga ei olnud hagejal võimalik külastada talle 04.11.2014 põlveoperatsiooni teostanud arsti. Aeg-ajalt on hagejal sama põlve osas kaebusi. Samuti on hageja pidanud katkestama treeningud, varem mängis hageja jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli. Lisaks on hagejal lampjalgsus, mida peab jalatseid valides silmas pidama ja seetõttu on kulud jalatsitele märkimisväärsed. Hageja igakuiseks sissetulekuks on 60 eurot ja emalt saadav toetus/taskuraha. Vahetevahel aitab rahaliselt ka hageja vanaisa, kelle sissetulekuks on riiklik pension. Kostja omab kaht ettevõtet, RL Eriteenused OÜ ja RL Eritööd OÜ, lisaks omab ta majutusettevõtet Hiiumaal nimega Männiliiva Puhkemajad. Samuti omab kostja mitut kinnistut Pühalepa vallas ja on ka Pühalepa Vallavolikogu liige. Hageja kulud ühes kuus moodustavad 673 eurot. Kõnealused kulud koosnevad eluasemekuludest 50 eurot, kuludest toidule 300 eurot, kuludest transpordile (bussipiletid sõiduks Hiiumaale, kus hageja külastab oma vanaisa, et abistada teda majapidamistöödes) 48 eurot, sidekulud 25 eurot (sh telefoni järelmaks), kulud tervishoiule 40 eurot (hambaravi visiiditasu, lampjalgsuse sisetallad), kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulud (juuksur, pesu pesemine) 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja elatise summas, mis moodustab poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast alates 22.05.2017. 2 2-17-7973 II Kostja vastuväited Kostja on nõus tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus kuni hageja õpingute lõppemiseni. Kostja hinnangul ei lähtu hageja kulutuste loetelu tema põhjendatud vajadustest. Kostja arvates ei ole põhjendatud igakuised kulud riietele ja jalanõudele summas 100 eurot. Samuti pole põhjendatud igakuine kulu mobiiltelefonile summas 25 eurot, võimalus on leida kõnepakette summas 9.90 eurot kuus (sisaldab ka telefoni). Hambaarsti juures ei käida iga kuu. Hügieenikulu summas 50 eurot kuus ei saa pidada põhjendatuks. Kostja hinnangul on hageja eluks vajalikud põhjendatud kulutused kuus eluasemekulud ja toidukulud kokku 200 eurot. Arvesse tuleb võtta, et täisealise isiku puhul, kes suvekuudel koolis ei käi, on mõistlik eeldada, et ta teenib tööd tehes ise endale vahendid uute riiete ja jalanõude ostmiseks ning elementaarse elatise tagamiseks. Osaajaline töö on võimalik ka kooli kõrvalt. Kostja on alati nõus olnud hagejat põhjendatud kulutuste osas võimaluste piires toetama, ta on seda ka teinud ja teeb edaspidi. Ajavahemikul 29.08.2016 – 02.03.2017 on kostja teostanud hageja pangakontole makseid kokku 550 euro ulatuses. Hageja vanemate vahel määrati kindlaks, et laste ema XXX´i juurde jäid elama kaks last (XXX) ja kostja juurde jäi elama üks laps (hageja). Kostja tasub XXX´ile kokkuleppeliselt 330 eurot alaealise lapse XXX´i ülalpidamiseks. Lisaks hagejale on kostjal ja XXX´il täiskasvanud tütar, kelle ülalpidamise kostja võimaluste piires tagab. Täisealisele lapsele elatise maksmisel on vanemad lapse ees solidaarvõlgnikud, st XXX´il ja XXX´il on võrreldav kohustus hageja ees ja elatise suurus ei tohi kahjustada elatist maksma kohustatud isikut. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, et väljamõistetav elatis ei kahjustaks kostjat ega kostja praegust perekonda (kostja on abielus ja tema peres kasvab kooliealine laps abikaasa varasemast kooselust ja nende ühine 9-kuune tütar XXX) ja kostja võimalusi täita kohaselt ning kostja majanduslikke võimalusi arvestades vanema kohustusi kolme ülejäänud lapse ees. Kostja ainus korrapärane sissetulek palk tema ettevõttest RL Eriteenused OÜ summas keskmiselt 700 eurot kuus. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt PKS § 3 2-17-7973 100 lg 1 ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas, mis moodustab poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga alammäärast alates 22.05.2017. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostja poeg, kes õpib käesoleval ajal Tallinna Tööstushariduskeskuses sõiduautotehniku erialal. Vaidlus puudub ka selle üle, et kostjal on kohustus kuni hageja õpingute lõppemiseni või kuni tema 21-aastaseks saamiseni hagejale elatist maksta. Poolte vahel on vaidlus igakuise elatise summa üle. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise summas, mis moodustab poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga alammäärast, mis käesoleval hetkel on 235 eurot. Kostja on nõus hagejale maksma elatist 150 eurot kuus. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 673 eurot ja koosnevad eluasemekuludest 50 eurot, kuludest toidule 300 eurot, kuludest transpordile (bussipiletid sõiduks Hiiumaale, kus hageja külastab oma vanaisa, et abistada teda majapidamistöödes) 48 eurot, sidekuludest 25 eurot (sh telefoni järelmaks), kuludest tervishoiule 40 eurot (hambaravi visiiditasu, lampjalgsuse sisetallad), kulutustest hügieenitarvetele 50 eurot, kulutustest koolikohustuse täitmisele 40 eurot, kulutustest riietele ja jalanõudele 100 eurot ja muudest vältimatutest püsikuludest (juuksur, pesu pesemine) 20 eurot. Kostja hinnangul on kõik hageja poolt väljatoodud kulud v.a eluasemekulud ja toidukulud, põhjendamatud. Samas peab kostja hageja eluasemekulusid ja toidukulusid põhjendatuks kokku 200 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole kostja seisukoht hageja vajalike kulude osas põhjendatud. Kostja on esitatud vastuväites küll välja toonud, et tema arvates ei ole põhjendatud riiete ja jalanõude kulude, sidekulude, tervishoiukulude ja hügieenikulude suurus, kuid pole samas märkinud, millises ulatuses need kulud tema arvates põhjendatud oleksid. Kostja vastuse kohaselt ei ole eelnimetatud kulud vajalikud, samuti ei ole kostja hinnangul vajalikud kulutused transpordile, koolikohustuse täitmisele ja muudele vältimatutele püsikuludele nagu juuksur ja pesupesemine. Kostja leiab, et kõik nimetatud kulud ei ole hagejale eluks vajalikud. Kohus leiab, et tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Ka Riigikohus on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 asunud seisukohale, et täisealiseks saanud õppivale lapsele elatise määramisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seega ei tule elatise summa kindlaksmääramisel lähtuda mitte eluspüsimiseks minimaalselt vajalikust (milleks kostja hinnangul on üksnes eluase ja toit), vaid ülalpidamist saama õigustatud isiku kõikidest eluvajadustest. 4 2-17-7973 Kohus leiab, et hagiavalduses toodud hageja igakuised kulude on vajalikud ja põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja tugeva kehaehitusega (2 m pikk ja kaalub 104

1. kg)ja seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud, mistõttu on kohtu hinnangul usutav, et tema kasvule sobivate riiete ja jalanõude leidmine on tavapärasest raskem ja kulukam. Hageja väidetel raskendab ta lampjalgsus ka sobivate jalanõude leidmist. Ka nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Kohus leiab, et sobivate rõivaste ja jalanõude leidmise keerukus ei seisne üksnes sobivas mõõdus riideeseme või jalatsi leidmises, vaid ka antud esemete hinnaklassis, kuna hagejale sobivaid esemeid ei pruugi alati saadaval olla odavamas hinnaklassis, mistõttu on väljapääsmatult vajalik osta kallim ese, mis kokkuvõttes suurendab hageja kulutusi rõivastele ja jalanõudele. Kohus märgib siinjuures, et kohus loeb üldteada asjaoluks selle, et Eesti kliimas on vajalik riided ja jalanõud mitmeks sesooniks, mida tuleb kulutuste suuruse hindamisel arvestada. Hageja selgituste kohaselt tekivad tal transpordikulud seoses vanaisa külastamisega Hiiumaal, mis on vajalik kulu, kuna vanaisa elab üksi ja vajab abi majapidamistöödes. Kostja on nimetatud kulu pidanud ebavajalikuks. Hageja on avaldanud, et tal puudub koht, mida ta saaks nimetada oma koduks, kuna kostja on tal rangelt keelanud oma kodus käimise ja viibimise ja ema juures ei saa kostja ruumipuudusel elada. Nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus kostja hageja isana on hagejal oma kodus viibimise keelanud ja hageja veedab ka nädalavahetused õpilaskodus, paar korda kuus vanavanema külastamisega seotud transpordikulud põhjendamatud, sest hagejale peab olema tagatud võimalus suhelda lähisugulastega olukorras, kus tal puudub isiklik eluase. Arvestades asjaolu, et kostja omandab kutseharidust, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendamatud ka kulutused, mis kaasnevad koolikohustuse täitmisega. Samuti ei saa põhjendamatuteks pidada hageja poolt välja toodud muid vältimatuid püsikulusid, nagu kulutused juuksuri teenusele ja pesu pesemisele. Hageja on selgitanud, et tal pole kohta, mida koduks nimetada, kuna kostja on tal kodus käimise ja viibimise rangelt ära keelanud ja seega elab hageja õpilaskodus. Kuna hagejal puudub koht pesu pesemiseks, siis on ta paratamatult sunnitud kasutama tasulist pesu pesemise teenust. Kohtu hinnangul on hagejal kujunenud olukorras kulutus pesu pesemisele vältimatu kulutus, mis on elementaarne hügieeninõuete täitmiseks. Ka igakuised kulutused juuksuri teenusele on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Kostja on vastu vaielnud hageja hügieenitarvete kulule summas 50 eurot, leides, et see on põhjendamatu. Kohus möönab, et igakuine hügieenitarvete kulu 50 euro ulatuses võib näida ülepaisutatud, kuid samas pole kostja välja toonud, millised on tema arvates põhjendatud kulud hügieenitarvetele. Kostja on vastu vaielnud hageja sidekulude suurusele (25 eurot, sh telefoni järelmaks), leides, et võimalik on leida ka odavamaid kõnepakette. Kohus möönab, et odavamaid kõnepakette on kindlasti võimalik leida, kuid neis pakutav andmeside maht ei pruugi vastata hageja vajadustele. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on hagejaga suhtlemise lõpetanud. Kostja ei ole sellele hageja väitele ühtki omapoolset vastuväidet esitanud ning seega võib järeldada, et hageja ja kostja omavahel ei suhtle. Kuna pooled omavahel ei suhtle, siis võib sellest järeldada, et kostjale ei ole tegelikult teada, millises ulatuses on hagejal andmeside mahtu vaja, mistõttu ei ole kostja väide odamate kõnepakettide kasutamise osas põhjendatud. Samal põhjusel, et hageja ja kostja omavahel ei suhtle, ei pruugi kostjale teada olla ka hageja suuhügieeni ja hammaste seisund, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks kostja väidet, et hagejal pole vajadust igakuiselt hambaarsti juures käia. Eesti Haigekassa kodulehelt (www.haigekassa.
2. ee)kättesaadava avaliku info kohaselt on hambaravi kuni 19-aastastele küll tasuta, kuid hambaraviteenuse osutajal on õigus võtta visiiditasu. Arvestades hambaraviteenuse hinda ja hageja majanduslikku seisundit, on kohtu hinnangul usutav, et hagejal ei ole 5 2-17-7973 majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik oma hambaid ühekorraga ravida, vaid ta on sunnitud hambaravi planeerima pikemale ajaperioodile. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka kostja väide, et hageja põhjendatud toidukuludeks, mida kostja peaks hüvitama, on 150 eurot, mida võib järeldada lahutades hageja eluasemekulud 50 eurot kuus kostja poolt vajalikuks peetud eluaseme- ja toidukulude summast 200 eurost. Teist samapalju peaks kostja hinnangul hüvitama hageja ema. Hageja on 18-aastase tugeva kehaehitusega noormees. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejal kodus käimise ja viibimise rangelt ära keelanud. Kostja ei ole oma vastuväites märkinud, et ta toetaks hagejat toiduainete andmisega või muul viisil. Seega peab kostja põhjendatuks, et tema kasvueas poeg peab söönuks saama keskmiselt 10 euro eest päevas (150 : 30 x 2 = 10). Kostja ei ole avaldanud, kuidas tema hinnangul oleks võimalik tervislikult toituda sellises suuruses summaga. Kohus leiab, et olukorras, kus hagejal puudub oma kodu, mis tagaks võimaluse toiduvarude soetamiseks ja sellega toidukordade odavamaks hinnaks ning kostjal puudub lähedaste poolne abi toiduainete andmise näol, samuti arvestades asjaolu, et hageja elab Tallinnas, kus kohus peab toitlustamise kõrgema hinna üldteada asjaoluks ning arvestades asjaolu, et hageja vanusest lähtudes ei saa temalt eeldada kogenud ja ratsionaalset lähenemist madalale toitlustamiskulule, on põhjendatud hageja kõrgemad kulutused toidule. Samuti põhjendab hageja kõrgemaid kulutusi toidule tema keskmisest suurem kehaehitus. Kohus märgib, et kostja eeldatud ulatuses kulutused toidule ei tagaks hagejale kasvavale organismile normaalseks arenguks vajalikku mitmekülgset ja kvaliteetset toitu vaid eeldaks pikaajalist ühekülgset toitumist, mida kohus ei pea põhjendatuks. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole palunud välja mõista elatist summas, mis kataks poole hageja poolt märgitud kuludest (673 : 2 = 336.50), vaid on taotlenud elatise määramist miinimummääras, mis käesoleval ajal on 235 eurot. Seega on hageja hagiavaldust esitades arvestanud, et kostjalt kui hageja isalt väljamõistetav elatise summa ei kata kõiki hageja kulusid, vaid hageja katab oma kulud osaliselt ka ise. Kostja on oma vastuses viidanud Riigikohtu 19.10.2015 määrusele tsiviilasjas 3-2-1-119-15, leides, et täisealiseks saanud isiku puhul eeldatakse, et ta hangib eluks vajalikud vahendid endale ise. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et samas lahendis on Riigikohus muuhulgas öelnud, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et hagejal ei ole enda ülalpidamiseks vara ja ta on seotud õppetööga, mistõttu ei saa eeldada, et tal on võimalik leida töö, mis tema ülalpidamise täies ulatuses tagaks. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja võib suvekuudel, kui kooli ei ole, tööl käia ja endale elementaarse elatise tagamiseks ise vahendid tagada või leida kooli kõrvalt endale osaajaga töö. Samas ei ole kostja välja toonud, millisel erialast ettevalmistust mittenõudval töökohal on paari kuuga võimalik teenida rahasumma, mis tagaks ülejäänud aasta jooksul elementaarse äraelamise. Võttes arvesse, et hageja on 18-aastane õpilane, ei saa eeldada, et hagejal oleks võimalust saada suvekuudeks erialast ettevalmistust nõudvat töökohta, kus makstaks kõrget töötasu. Samuti ei saa info põhjal, et paljud õpilased leiavad kooli kõrvalt osaajaga töö, eeldada, et kõikide koolide õppetöö korraldus sellist töötamist võimaldab, mistõttu ei saa seda automaatselt eeldada ka hagejalt. Asjaolu, et hageja vajab oma ülalpidamiskulude katteks oma vanema abi illustreerib kohtu hinnangul ka hageja väide, et ta ei ole seoses oma majandusliku olukorraga saanud külastada talle 04.11.2014 põlveoperatsiooni teostanud arsti. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tal on sama põlve osas praegugi kaebusi. Kostja ei ole hageja vastavatele väidetele mingisuguseid vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus need kostja 6 2-17-7973 poolt omaks võetuks. Asjaolu, et hageja saab toetust/taskuraha oma emalt ja vahel aitab teda rahaliselt ka vanaisa, ei vabasta kostjat kui hageja isa hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus selgitab, et lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal ja see, et üks lapsevanem lapse ülalpidamist vabatahtlikult toetab, ei ole põhjuseks, miks teine vanem võiks ülalpidamiskohustuse täitmata jätta. Kostja on oma vastuses välja toonud, et ta on ajavahemikul 29.08.2016 – 02.03.2017 teostanud hagejale makseid kokku summas 550 eurot, olles seega alati valmis hagejat põhjendatud kulutuste osas ja oma võimaluste piires toetama. Kohus selgitab, et kuigi kostja on varasemalt 7 kuu jooksul hagejat toetanud sisuliselt 78.57 (550 : 7) euroga kuus, ei saa sellega lugeda kostja ülalpidamiskohustust kantuks. Hageja ei nõua elatist kostja poolt välja toodud ajavahemiku eest, vaid alates 22.05.2017. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et peale 02.03.2017 on kostja üksnes 25.07.2017 kandnud hageja arveldusarvele 150 eurot selgitusega elatis. Ülejäänud ajal ei ole kostja hageja ülalpidamist millegagi toetanud. Kostja palub elatise väljamõistmisel lähtuda kostja majanduslikust olukorrast nii, et see ei kahjustaks kostjat ega kostja praegust perekonda ja kostja võimalusi täita vanema kohustusi oma kolme ülejäänud lapse ees. Kostja on välja toonud, et ta tasub kokkuleppeliselt oma alaealisele lapsele XXX´ile elatist 330 eurot kuus ja tagab võimaluste piires oma täisealise tütre ülalpidamise. Samuti on kostja uuesti abielus ja tema peres kasvab kooliealine laps abikaasa varasemast kooselust ja kostja ning tema abikaasa ühine 9-kuune tütar XXX. Kohus selgitab, et kostja abikaasa varasemast kooselust lapse ülalpidamiskohustust kostjal ei ole, kõnealuse lapse ülalpidamiskohustus on selle lapse vanematel, s.o kostja abikaasal ja lapse isal. Kostjal on kohustus ülal pidada oma lapsi, s.h ka hagejat. Kostja on märkinud, et tagab võimaluste piires oma täisealise tütre ülalpidamise, kuid samas ei ole kostja välja toonud, kui tihti, mis põhjusel ja milliste summade ulatuses ta oma täisealise tütre ülalpidamist toetab. Kostja on küll välja toonud, et tema ainus korrapärane sissetulek tuleneb tema ettevõttest RL Eriteenused OÜ, kust ta saab palka keskmiselt 700 eurot kuus, kuid samas on kostja jätnud välja toomata oma muud sissetulekud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja omab kaht ettevõtet, lisaks RL Eriteenused OÜ-le kuulub kostjale ka RL Eritööd OÜ ja majutusettevõte Männiliiva Puhkemajad. Kostja ei ole hagile selles osas vastuväiteid esitanud, et nimetatud ettevõtted talle ei kuulu. Avalikult kättesaadava informatsiooni põhjal on Männiliiva Puhkemajade näol tegemist tulusa ettevõttega, kuivõrd Männiliiva Puhkemajade kodulehelt (www.manniliiva.
3. ee)nähtuvalt on tegevust aastate jooksul laiendatud ja puhkemaju juurde ehitatud, viimane puhkemaja on valminud 2013.a suvel. Kohus möönab, et ilmselgelt on puhkemaja pidamine Hiiumaal pigem hooajaline tegevus, kuid arvestades, et käesolevaks ajaks on kostja ehitanud 3 kõigi mugavustega puhkemaja ja sauna ning pakub lisaks ka telkimisvõimalust koos välikäimlate, pesemisvõimaluse ja grillimisvõimalusega, siis saab sellest järeldada, et vaatamata hooajalisusele on tegemist kasuliku ja tulusa ettevõtlusega, mis tagab hooaja vältel piisavalt suure sissetuleku. Äriregistrist avalikult kättesaadava info kohaselt on RL Eritööd OÜ tegutsev osaühing, mille 2016. a majandusaasa aruande kohaselt on aruandeaasta puhaskasum kokku 15 665 eurot. Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kostja ei ole esitanud kohtule tõeseid andmed oma sissetulekute kohta. Kostja on kohtule esitanud RL Eriteenused OÜ 27.06.2017 tõendi, mille kohaselt on ta ajavahemikul mai 2016. a – mai 2017. a saanud töötasu 758.79 eurot kuus (neto) (tl 36). Nimetatud tõendi on kostja kui ettevõtte juht andnud enda kohta ise välja. Kostja ei ole tõendanud seda, et Männiliiva Puhkemajad ja/või RL Eritööde OÜ ei mõjuta tema sissetulekute suurust muul viisil. Kohtu hinnangul määrab ettevõtte juht ettevõtte majandustegevusega seotud isikute töötasu suuruse ja eeltoodud asjaolud ei põhjenda kostja näidatud suuruses madala töötasu maksmist. 7 2-17-7973

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus selgitab, et kostja varalist seisundit arvestades peab kohus arvesse võtma kostja kõik sissetulekud, mitte üksnes korrapäraselt laekuvat sissetulekut RL Eriteenused OÜ-st. Kohtu kahtlust kostja sissetulekute suuruse tõepärasuse osas põhjendab ka kostja väide, et ta maksab oma alaealisele lapsele XXX´ile kokkuleppeliselt elatist 330 eurot kuus. Juhul, kui kostja sissetulekuks on keskmiselt 700 eurot kuus nagu kostja väidab, siis moodustab igakuine elatis XXX´ile ligikaudu poole tema kuupalgast (700 – 330 = 370). Kostja on märkinud, et lisaks hagejale ja XXX´ile on kostjal veel üks täisealine tütar, keda ta samuti toetab ja uue abikaasaga ühine 9-kuune laps, kelle ülalpidamiskohustust kostjal tuleb täita. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et 700-eurose sissetuleku juures maksaks kostja ühele oma lapsele vabatahtlikult elatisena ligikaudu poole oma kuupalgast ning täidaks enda kohustusi ja peaks oma praegust perekonda ja lapsi ülal 370 euroga kuus. Kuna kostja ei ole esitanud tõeseid andmeid oma sissetulekute kohta, siis ei ole kohtu hinnangul usutav ka kostja väide, et ta pole võimeline hageja ülalpidamist suuremas ulatuses toetama kui 150 euroga kuus. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 on töötasu alammääraks alates 01.01.

1. a täistööajaga töötamise korral 470 eurot kuus. Seega on elatise summaks
2. aastal PKS § 101 lg 1 sätestatud määra kohaselt 235 eurot. Riigikohus on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 märkinud, et täisealiseks saanud laps ei pruugi vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Samas on Riigikohus märkinud, et asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seega ei tulene kõnealusest Riigikohtu lahendist, et kohus peaks automaatselt täisealiseks saanud õppivale lapsele elatise määrama PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksemas ulatuses, vaid lähtuda tuleb siiski eelkõige ülalpidamist vajava isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist. Kohus on eelnevalt hinnanud hageja vajadusi ja igakuiseid kulusid, leides, et need on põhjendatud. Kohus leiab, et kuigi hageja on menetluse kestel valmis olnud kostjaga kompromissi sõlmima tingimustel, et kostja tasub hagejale igakuiselt elatist summas, mis vastab 1/3 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja mille puhul kujuneb elatise suuruseks
3. aastal 156.66 eurot, kuid kuna pooled kompromissi ei saavutanud, siis ei pea kohus põhjendatuks elatise summa kindlaksmääramisel lähtuda hageja kompromissettepanekus märgitud summast, vaid hagiavalduses märgitust. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ka kompromissi mittesaavutamisel on ta nõus elatise väljamõistmisega hagiavalduses märgitust väiksemas ulatuses. Vastavalt PKS § 101 lg 2 võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lisaks emalt saadavale toetusele/taskurahale ja vahel vanaisalt saadavale rahalisele abile on tema igakuiseks sissetulekuks 60 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmisega ja ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ülalpidamist saama õigustatud isiku enda võimalusi ise eluks vajalike vahendite hankimisel, siis peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistmisele kuuluvast elatise summast maha arvata ½ hageja igakuisest sissetulekust ehk 30 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise suuruses, mis vastab 8 2-17-7973 poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, milleks käesoleval ajal on 235 eurot kuus ja millest tuleb maha arvata 30 eurot. Kuna kostja on 25.07.2017 maksnud hagejale elatist summas 150 eurot, siis tuleb kõnealust summat elatise väljamõistmisel arvestada. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista ajavahemiku 22.05.2017 – 19.10.2017 eest kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis summas 875 eurot (205 x 5 – 150). Tulenevalt tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 tulumaksuga ei maksustata elatist ega perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi. Seega ei pea elatise saaja elatiselt või elatisabilt tulumaksu maksma ning elatise maksja ei saa seda oma tulust maha arvata. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse tõendite kogumiseks ja XXX´i viimase 6 kuu sissetulekuid tõendava dokumendi väljanõudmiseks, kuna taotlus ei ole põhjendatud. Kostja ei ole selgitanud, milliseid käesoleva vaidlusega seotud asjaolusid ta kõnealuse tõendiga tõendada soovib. XXX´i sissetulekute suurus ja/või asjaolu, kui suure summaga XXX hageja ülalpidamist toetab, ei vabasta kostjat oma poja ülalpidamiskohustusest. Ühtlasi juhib kohus kostja tähelepanu asjaolule, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole XXX´i ülalpidamiskohustuse täitmine, mistõttu ei oma XXX´i sissetulekud käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla, hageja ei ole ka taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 9