) § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse 3 andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled ei vaidle, et 25.11.2014 esitas XXX portaalis www.autokiirlaen laenutaotluse 8 000 euro saamiseks (t.l. 15). Vaidlust ei ole, et 25.11.2014 allkirjastasid hageja kui laenuandja ja kostja kui laenusaaja laenulepingu nr 1411252411 (t.l. 16-20). Vaidlust ei ole, et laenusumma 8 000 eurot kandis hageja 25.11.2014 kostja arvelduskontole 25.11.2014 (t.l. 23). Vaidlust, ei ole, et vastavalt laenulepingu punktile10.
lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 25.11.2014 ja 16..11.2015 sõlmitud laenulepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele.
-2 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohtu arvates, ei ole kostja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis lubaksid arvata, et poolte vahel 25.11.2014 ja 16.11.2105 sõlmitud laenulepingud oleksid heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühised. Asjaolu, et kostjal on kahtlused hageja tegevuse suhtes ja, et kostja soovib hagejale esitada küsimusi, ei luba kohtul arvata, et poolte vahel sõlmitud laenulepingud oleksid heade kommetega vastuolus. Pooled ei vaidle, et kostja ei teostanud laenulepingus nr 1411252411 õigeaegselt graafikujärgseid 2015 aasta oktoobrikuu, novembrikuu, detsembrikuu ja 2016 aasta jaanuarikuu ning veebruarikuu osamakseid ning vaidlust ei ole, et hageja saatis kostjale võlateatised 29.10.2015, 10.11.2015, 01.12.2015, 08.12.2015, 29.12.2015, 07.01.2016, 29.01.2015, 09.02.2016, 29.02.2016, 09.03.2016 (t.l. 24-33). 4
lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Tuvastatud on, et kostja oli laenulepingu nr 1411252411 maksete tasumisega viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning pooled ei vaidle, et 07.09.2016 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus andis kostjale täiendava tähtaja 26.09.2016 võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et kui pärast täiendava tähtaja saabumist loetakse leping üles öelduks juhul, kui kostja võlga ei tasu (t.l.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud laenulepingu nr 1411252411 järgi krediidisumma 6 890,24 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6 890,24 eurot. Tuvastatud on, et laenulepingu nr 1511162535 täitmise tähtaeg oli 16.12.2015, mida poolte kokkuleppel pikendati kuni 16.04.2016 (t.l. 41-48). Vaidlust ei ole, et 19.04.2016 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, kus nõudis võla tasumist (t.l. 49). Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud hagejale laenulepingu 1511162535 täitmisel peale lepingu sõlmimise tähtpäeva kahe maksega kokku 200 eurot, millise summa on hageja arvestanud maha põhivõlast. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tagastanud laenulepingu nr 1511162535 alusel saadud ülejäänud krediidisumma 1 800 eurot, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 800 eurot. Tulenevalt
lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et laenulepingu nr 1411252411 kohaselt pidi kostja maksma intressi krediidisummalt 36 % aastas. Hageja arvestuse kohaselt on perioodil 26.05.2016 kuni 26.09.2016 kostjale arvestatud intressi viis graafikujärgset intressimakset (279,61+276,45+273,29+270,13+266,97) kokku 1 366,45 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud laenulepingu nr 1411252411 järgi talle antud krediidisummalt perioodil 26.05.2016 kuni 26.09.2016 eest s.o. kuni laenulepingu ülesütlemiseni intressi 1 366,45 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks intressi 1 366,45 eurot. Laenulepingu nr 1511162535 kohaselt pidi kostja maksma intressi krediidisummalt 48 % aastas. Pooled ei vaidle, et kostja pidi tasuma laenulepingu nr 1511162535 alusel iga kuu 80 eurot 5 laenuintressi ning kostja taotlusel pikendati laenu tagastamise tähtaega alates 16.12.2015 kuni 16.04.2015, seega pidi kostja tasuma hageja arvestuse kohaselt intressi viie kuu eest kokku 400 eurot (t.l. 41-48). Tuvastatud on, et kostja on tasunud laenuintressi 320 eurot. Kuna kostja on tasunud intressi 320 eurot, siis on kostjal tasumata laenulepingu nr 1511162535 alusel seisuga 16.04.2016 intress 80 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud eeltoodud summa, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 80 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuvastatud on, et laenulepingu nr 1411252411 punktis 6.1. leppisid pooled kokku viivisemäära 0,2 % päevas tasumata laenusummalt. Vastavalt
lg 1 kolmandale lausele saab viivist nõuda lepinguga ettenähtud intressimääras, mis käesoleval juhul oli 36 % aastas. Kuna tasumata põhinõudelt 6 890,24 eurot on viivis laenulepingu punktis 5.
§-le 113 lg 1 kolmandale lausele lugeda viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär 48 % aastas. Seega tasumata põhinõudelt 1 800 eurot on viivis laenulepingu punktis 5.1. kokkulepitud määras alates laenulepingu täitmise tähtpäevale järgnevast päevast s.o. 17.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 925,55 eurot, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 925,55 eurot. Hageja on palunud välja mõista ka viivise, mis muutub sissenõutavaks alates hagiavalduse esitamisest s.o. 13.05.2017 võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt (6 890,24+1 800 eurolt)
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Vaidlust ei ole, et laenulepingu nr 1411252411 punktis 3.
lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Vastavalt
lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, 7 sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna pooled olid laenulepingu nr 1411252411 punktis 3.11. kokku leppinud tagatisvara valduse üleandmisega seotud kulude kandmises juhuks, kui laenusaaja tagatisvara ise vabatahtlikult ei tagasta, siis on tõendatud, et kostja tagatisvara üle andmata jättes oleks pidanud ka lepingu järgi tasuma hagejal tagatisvara otsesesse valdusesse saamisega seotud kulud, mistõttu pidi kostjale olema ka ettenähtav, et juhul kui kosta ei tagasta hagejale sõiduautot, siis peab kostja igal juhul kandma sõiduki tagastamisega seotud kulud s.h. kulud, mis on seotud sellega, et kostja takistas sõiduki äraviimist. Seega on tõendatud, et hagejal on tekkinud kahju seoses sõiduki äraviimise korraldamisega 190 eurot, sest kostja takistas hagejal sõidukit ära viimast. Kuna vaidlust ei ole, et kostja ei ole tasunud hagejale seoses sõiduautot Toyota Yaris, registreerimismärgiga XXX tagasisaamisega seotud kulusid 190 eurot, millise summa põhjendatuse üle pooled ei vaidle, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 190 eurot. Kohus ei hinda hageja väiteid ja tõendeid kostja elukoha kohta, sest selle üle pooled ei vaidle (t.l. 9-14). Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 84, 94-109, 126-127, 136149), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Kostja on esitanud 25.01.2018 avalduse 22.01.2018 kohtuistungi protokolli suhtes, teatades, et kohtuistungi protokollist puuduvad olulised punktid, mida kostja on kohtuistungil käsitlenud. Kohus, tutvunud kostja avaldusega, leiab, et kohtuistungi protokoll vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kajastab adekvaatselt ja tegelikkusele vastavalt kohtuistungil toimunud. Seega kostja avaldus, mida võib käsitelda protokolli täiendamise taotlusena tuleb, jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 12.05.2017, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule, õigusabile. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 18 996,91 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 750 eurot riigilõivu. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on hageja hagi esitamiselt õigesti tasunud 750 eurot (t.l. 51, 69). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt 5 tundi seoses hagiavalduse jaoks dokumentide kogumine, õiguslik analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine, rahvastikuregistri ja kinnistusraamatu andmete välja võtmine. 8 Kohus leiab, et dokumentide kogumisele ja hagi koostamisele ei võinud kokku kuluda põhjendatult enam kui 3 tundi. Kuivõrd tegemist oli lihtsate nõuetega ning hageja puhul on tegemist nn masshagejaga, kes kasutab varasemalt välja töötatud hagiavalduse põhja, ei võinud avalduse ja hagi koostamisele ning sellega seonduvate toimingute tegemisele põhjendatult kuluda enam aega. Seetõttu loeb kohus põhjendatud hageja põhjendatuks õigusabikuluks 3 tundi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (32-1-115-14, p 14). Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta või 120 eurot koos käiebemaksuga ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et praktikas ei ületa õigusteenuse osutamise hind lihtsas võlaasjas mitteadvokaadist esindaja poolt 70 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud õigusabikulu seega 210 eurot (3 x 70). Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 960 eurot (750+210) ning kosjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 960 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.