← Eesti

2-18-1895/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1895 Tsiviilasi XXXe hagi XXXe vastu abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja Kohtuistung nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin (epost: leino@biin.ee) Kostja: XXX (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) 21.03.2018 RESOLUTSIOON
  2. Lahutada XXXe ja XXXe (XXX) abielu, mis on registreeritud
  3. juunil 2012 Tallinnas.
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Hageja nõue ja põhjendused XXX esitas 6.02.2018 hagiavalduse XXXe vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lõppenud jaanuaris 2018, mil kostja lahkus ühisest elukohast. Perekonnaseisuametis ei saa lahutada, kuna kostja ei ole hageja ettepanekule abielu lahutamiseks kuidagi reageerinud. Hetkel viibib kostja XXX, kuna varasemalt määratud kriminaalkaristus joobes auto juhtimise eest on pööratud täitmisele. Poolte abielust on sündinud üks laps. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud nii hageja kui ka nende poja elu alkoholi kuritarvitamise tõttu. Hageja soovib lahutamise järgselt jätta perekonnanimeks „XXX“. Hageja kinnitas 21.03.2018 istungil, et loobub edasikaebamise õigusest ning menetluskulusid kostjalt ei nõua. Kostja vastus 2-18-1895 Kostja ei ole kohtule kirjalikult vastanud. 21.03.2018 kohtuistungil kostja kinnitas, et on abielu lahutamisega nõus, aega lepituseks ei vaja ja loobub edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti 18.06.2012 (tl 5). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud ning leppimiseks võimalust ei vaja. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist, näidates ära, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb riigilõiv kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.