2-18-254 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2018. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-254 Tsiviilasi ZeroGr

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Võlgnikul on hetkel kohustusi summas 3,113,000.- eurot (nimetatud summa kasvab intresside, viiviste ja leppetrahvide tõttu iga päevaga). Võlgnikul on raamatupidamisarvestuse kohaselt vara immateriaalse põhivarana summas 167,000 eurot (tegelikult väärtusetu) ja 400 eurot pangakontol. Seletusena maksejõuetuse põhjuste kohta näeb võlgnik majandustegevuse lõppemist ning põhivara väärtusetuks muutumist seoses Yoga AS pankrotiga. Peale majandustegevuse lõppemist üritas juhatus müüa põhivara, et katta sellest võlausaldajate nõudeid. Osaliselt see ka õnnestus ning saadud rahalised vahendid jaotati juhatuse poolt proportsionaalselt kõikide võlausaldajate vahel. 30.01.2018. a nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 3 113 535,27 eurot, vara puudub. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik ei olnud

1. a lõpus enam maksevõimeline ning äriühingu püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt
2. a augustis, mil lõppes Yoga kaubamärgi vaidlus. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liige esitas pankrotiavalduse alles 5.01.
3. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. 2

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjus on äriplaani ebaõnnestumine, s.o. muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on esitamata

1. majandusaasta aruanne. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut sellega, et ei ole registripidajale esitanud
2. majandusaasta aruannet. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Pankrotihaldur on tuvastanud, et peaaegu kõik müüdud kaubamärkide ja domeenide eest hüvitisena saadud rahalised vahendid, summas 100 000 USA dollarit, olid välja makstud võlausaldajatele proportsionaalselt, võiksid mõnede väljamaksete osas tekkida alused tagasivõitmise hagi esitamiseks, kuna mõned raha saanud võlausaldajad on võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse mõttes. Samas aga võttes arvesse nende võlausaldajate nõuete suurust, ei oleks tagasivõitmine ning saadud raha ümberjagamine majanduslikult otstarbekas. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 68 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud.

§§ 23, 150 lg 4, Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 685,20 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Svetlana Pildeni kasuks.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul on rahalisi vahendeid ei ole, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot). PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 3