Obsah (7)

§ 121§ 204§ 155§ 104§ 2§ 4§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1052 H

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 03.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-37527 Advokaadibüroo TARK AS hagi OÜ Bulean vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus määras 09.01.2018 määrusega samas asjas kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kummaltki menetlusosaliselt teise kasuks välja osa menetluskuludest. Tallinna Ringkonnakohus muutis 31.05.2018 määrusega OÜ Bulean määruskaebuse alusel maakohtu määrust osaliselt.
2. OÜ Bulean esitas 28.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Harju Maakohut väljastama kaebajale tsiviilasjas nr 2-11-37527 09.01.2018 määruse koos elektroonilise jõustumismärkega, alternatiivselt kohustada maakohut selgitama viidatud kohtulahendi jõustumismärkega väljastamisest keeldumise põhjusi või tunnistada maakohtu toiming õigusvastaseks. 3-18-1052 Maakohtu määrus on osaliselt jõustunud. Kaebaja esitas 24.04.2018, 30.04.2018, 03.05.2018, 10.05.2018 ja 23.05.2018 maakohtu kantseleile taotluse, et saada maakohtu 09.01.2018 määruse osalise jõustumise kohta elektrooniline jõustumismärge. Maakohtu referent keeldus 27.04.2018 kirjas jõustumismärke väljastamisest. Sellega võeti kaebajalt võimalus pöörduda kohtutäituri poole kohtulahendi täitmiseks. Vaidlus on avalik-õiguslik.
3. Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 määrusega tagastati kaebus ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebus tuleb

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

Tsiviilasjades kohtulahenditele jõustumismärgete tegemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 458 ning justiitsministri 08.02.2018 määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Kohtulahendi jõustumine ja sellele jõustumismärke tegemine on kohtumenetluse toimingud. Menetlusega seotud küsimused lahendatakse selle sama menetluse raames. Kui menetlusseadustik edasi kaebamise võimalust ette ei näe, saab menetlustoimingut vaidlustada koos apellatsioon- või kassatsioonkaebusega või ei ole see üldse vaidlustatav. Halduskohtul puudub pädevus sekkuda teise kohtu poolt läbiviidavasse menetlusse ja kohustada teda tema tegevust reguleerivat menetlusseadustikku järgima. Seda saavad teha vaid sama menetlusseadustiku alusel asja menetlevad kõrgemal seisvad kohtud. Kaebaja saanuks esitada jõustumismärke kohta oma seisukohad koos määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. OÜ Bulean palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 määruse. Halduskohus ei saa keelduda kaebuse menetlemisest, kui vaidluse lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda, tulenevalt põhiõigusest kohtulikule kaitsele. Halduskohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kas kaebajal on võimalik kasutada teistsugust menetluskorda. Halduskohus ei selgitanud, millises korras saanuks kaebaja vaidlustada kõrgemalseisvas kohtus jõustumismärke tegemisest keeldumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sellist alust ei ole. Halduskohtu määruse põhjendused on ka vastuolulised, sest halduskohus möönis, et sellist edasikaebamise võimalust ei ole ette nähtud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 155

lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9).

1. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu 08.06.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis annaksid alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
2. Kuigi jõustumismärke tegemine ei ole õigusemõistmine, mida saab teha vaid kohtunik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-16-13230 p 2), on tegemist kohtumenetluse seadustikus reguleeritud toiminguga ja seega menetlustoiminguga. Tsiviilkohtumenetluse toimingute vaidlustamine ei ole võimalik halduskohtumenetluses. 2

§ 2

lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Teistes kohtumenetlustes aset leidnud õiguste rikkumise vastu tuleb isikul kaitset taotleda sellises kohtumenetluses. Ka

§ 4

lg-t 1 tuleb mõista nii, et teise kohtumenetluse toimingute vaidlustamine halduskohtus ei ole võimalik vaatamata sellele, et kohtumenetluse toimingud tehakse avalikõiguslikus suhtes. Sellist tõlgendust toetab

§ 5

, mis võimaldab halduskohtus vaidlustada haldusakte ja haldustoiminguid, mitte aga kohtumenetluse toiminguid. 8. Asjaolust, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta jõustumismärke tegemisest keeldumise peale edasikaebamise korda, ei saa järeldada vastupidist. Kaebajal on olemas õiguskaitsevahend tsiviilkohtumenetluses. Jõustumismärke tegemist või sellest keeldumist ei lahendata kohtumäärusega, mistõttu TsMS § 660 tõepoolest ei võimalda selle peale vahetult määruskaebuse esitamist. Samuti on vastuväite esitamise võimalust kohtu tegevusele menetlustoimingu tegemisel või sellest keeldumisel (TsMS § 333 lg 1), mis tuleb lahendada kohtumäärusega, peetud senises kohtupraktikas võimalikuks üksnes juhul, kui asi on alles kohtu menetluses (pooleliolev). Lubatava õiguskaitsevahendi kasutamine tuleb aga seaduselünga täitmiseks analoogia korras leida maakohtul tsiviilkohtumenetluse seadustikust. (allkirjastatud digitaalselt) 3