KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-18960 Tsiviilasi V.P. hagi A.P. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 495 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- aprilli 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): V.P. esindaja A.P. (isikukood XXX), seaduslik Vastustaja (kostja): A.P. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- aprilli 2018 otsus osaliselt A.P. lt A.P. kasuks väljamõistetud igakuulise elatise suuruse osas.
- Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista A.P. lt A.P. kasuks välja elatis 222 eurot 50 senti kuus alates
- jaanuarist 2018 kuni A.P. täisealiseks saamiseni (s.o kuni
- juunini 2025), kusjuures igakuuline elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumpalga ja/või peretoetuse suuruse muutumisel.
- Muus osas jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2018 otsus muutmata.
- Lugeda Viru Maakohtu
- aprilli 2018 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1 Rahuldada V.P. hagi A.P. vastu osaliselt. 4.2 Välja mõista A.P. lt V.P. kasuks elatis 222 eurot 50 senti kuus alates
- jaanuarist 2018 kuni V.P. täisealiseks saamiseni (s.o kuni
- juunini 2025). 4.3 Väljamõistetud elatis kanda A.P. arvelduskontole iga kuu
- kuupäevaks. 4.4 Kohtuotsuse täitmisel arvestada alates
- jaanuarist 2018 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni A.P. poolt V.P. ülalpidamiseks makstud elatisega. 4.5 Välja mõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast).“
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- V.P. (hageja) esitas
- detsembri 2017 Viru Maakohtule hagi A.P. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga ning on ema ülalpidamisel. Kostja oli nõus tasuma suulise kokkuleppe alusel elatist 130 – 135 eurot kuus. Kostja ei olnud nõus sõlmima kokkulepet elatise maksmiseks suuremas summas. Hageja kasvatamiseks kulub aga rohkem raha (hinnatõusud, lapse kiire kasvamine ja areng), mille tõttu lapse vajadused suurenevad. Kostja vastusega seonduvalt märkis hageja, et laps on kostja juures kaheksa päeva kuus. Ei vasta tõele, et laps elab kolmapäevast pühapäevani kostja juures. On tõendamata, et kostja ostab lapsele enamuse riideid ja vajalikke asju. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on 1000 eurot kuus. Kostja tegelik sissetulek on oluliselt suurem. Kostja kontolt nähtuvalt on ta saanud 11 090 euro suurust lisasissetulekut. Miinimummääras elatise nõudmisel ei pea lapse vajadusi tõendama.
- Kostja vaidles hagile vastu. Hageja viibib pool aega kostja juures ja elatise väljamõistmisel tuleb seda arvestada. Kostja ostab hagejale enamuse riideid ja vajalikud asjad. Vanemate varaline seis 2 on võrdne. Kostja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kostja arvates on lapsele vajaliku elatise suuruseks 185 eurot kuus. Elatist tuleb vähendada hageja seaduslikule esindajale makstava peretoetuse võrra. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus rahuldas
- aprilli 2018 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 195 eurot kuus alates
- jaanuarist kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni
- juunini 2025). Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja kontole iga kuu
- kuupäevaks. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates
- jaanuarist 2018 kuni otsuse jõustumiseni kostja makstud elatisega. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub asja materjalidest, et hageja ema sissetulekuks on 1000 eurot kuus. Kostja sissetulekuks perioodil
- jaanuarist 2018 kuni
- aprillini 2018 on keskmiselt 960 eurot 32 senti kuus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et perioodil
- augustist 2017 kuni
- detsembrini 2017 on kostja saanud 11 090 euro suurust lisasissetulekut. Kostja on tasunud hageja seadusliku esindaja kontole elatist 130 eurot kuus. Maakohus selgitas, et elatise nõudmisel miinimummääras ei pea lapse vajadusi tõendama. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lapse vajadused on 185 eurot kuus. Maakohus vähendas kostjalt väljamõistetava elatise suurust hageja seaduslikule esindajale makstava peretoetuse, s.o 55 euro, võrra. Kostjalt tuleb välja mõista elatis 195 eurot kuus. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu. Kostjal on võimalik tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutada enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, arvestades kostja varalist seisundit. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates
- jaanuarist 2018 muutuva suurusena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus vääralt hinnanud tõendeid. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja viidatud vasturääkivused kostja väidetes oma sissetuleku kohta, samuti kostja kontolt nähtuvad andmed. Kostja esitatud tõendite kohaselt on tema sissetulekuks ca 3200 eurot kuus. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta, et elatist saab vähendada peretoetuse võrra üksnes 50% ulatuses, seega maksimaalselt 27 euro 50 sendi võrra. Maakohus ei ole ka arvestanud perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-ga 2, milles on toodud konkreetsed tingimused, mil on õigustatud elatise väljamõistmine alla miinimummäära. Peretoetuse saamine selle alla ei kuulu. Praegusel juhul ei esine ka asjaolusid, mis koosmõjus lapsele makstava peretoetusega annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja märgib, et elatise suurus ei ole sõltuvusse seatud miinimumelatise suuruse muutmisest. Maakohus on hageja vastava taotluse tähelepanuta jätnud.
- Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. 3 Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 222 eurot 50 senti kuus alates
- jaanuarist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni
- juunini 2025). Elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumpalga ja/või peretoetuse suuruse muutumisel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse tervikuna, ei ole tal õigustatud huvi, et vaidlustada seda osa otsusest, millega maakohus tema hagi rahuldas. Seetõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
- Praegusel juhul on hageja esitanud hagi elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras. Selle sätte järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära. Vabariigi Valitsuse
- detsembri 2017 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi on
- aastal kuutasu alammääraks 500 eurot. Seega on
- aastal elatise alammääraks 250 eurot. Maakohus vähendas väljamõistetavat elatist hageja seaduslikule esindajale makstava lapsetoetuse, s.o 55 euro, võrra. Maakohtu väljamõistetud elatise suuruseks on 195 eurot.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti vähendanud kostjalt väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära üksnes peretoetuse maksmise tõttu. Kuigi asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (sh peretoetusega), võib olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära, ei anna üksnes peretoetuse maksmine selleks alust. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu
- juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
- Ringkonnakohtu hinnangul saab peretoetuse maksmist arvestada aga koostoimes asjaoluga, et kostja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult sel ajal, mil hageja on tema juures. Maakohtus väitis kostja, et hageja viibib tema juures poole ajast (vt kostja
- detsembri 2017 vastus hagile), kuid oma väidet ei ole ta tõendanud. Hageja möönis, et keskmiselt viibib ta kostja juures 8 päeva kuus (vt hageja
- veebruari 2018 menetlusdokumendi p 2.3). Ringkonnakohus lähtubki sellest, et hageja viibib kostja juures 8 päeva kuus.
- Arvestades seda, et lapse vajadused on osaliselt kaetud riikliku peretoetusega ning, et kostja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult sel ajal, kui hageja on tema juures (ehk 8 päeval kuus), tuleb kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada. Siinkohal nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et elatist ei saa vähendada kogu peretoetuse võrra. Ringkonnakohus vähendab elatist ½ peretoetuse, s.o 27 eurot 50 sendi, võrra. Elatise suuruseks on seega 222 eurot 50 senti (250 eurot – 27 eurot 50 senti).
- Lisaks tuleb määrata, et elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumpalga ja/või peretoetuse suuruse muutumisel. Elatise suuruse arvutamiseks tuleb elatise miinimummäärast arvata maha ½ peretoetuseks makstavast summast.
- Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid, märkides, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja sai perioodil 01.08.2017 – 27.
- 2017 lisasissetulekut kokku 11 090 eurot, selgitab ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtub, et kostja on maakohtule 29.12.2017 esitatud hagiavalduse vastusele 4 lisanud oma sissetulekut tõendava dokumendi (tl 16) ja maakohus on edastanud kostja vastuse hagejale koos lisadega (tl 21). Kuigi maakohus ei ole märkinud, millised lisad ta edastas hagejale koos kostja vastusega, saab eeldada, et hagejale saadeti koos kostja vastusega sissetulekut tõendav dokument, sest hageja on viidanud
- veebruari 2018 menetlusdokumendi p-s 2.8 (tl 30) kostja vastusele lisatud konto väljavõtetele, millest nähtuvalt on kostja sissetulekud tegelikkuses suuremad. Seega on alusetu maakohtu seisukoht, et asjas puuduvad tõendid kostja sissetuleku kohta 01.08.2017 – 27.12.
- Nimetatud tõendid olid kostja poolt esitatud, kuid maakohtu käitumise tõttu ei ole tõendeid toimikus. Samas selline maakohtu poolne menetlusõiguse rikkumine ei mõjuta aga iseenesest kostja sissetuleku suurust, mis tuleb aluseks võtta lapsele ülalpidamise väljamõistmisel. Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks alates 01.01.
- Asja materjalide hulgas on tõendid kostja sissetuleku kohta alates 01.01.2018 (tl 79-89). Kuna hageja ei ole esitanud tagasiulatuva ülalpidamise nõuet, siis on maakohus õigesti võtnud hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse määramisel aluseks kostja sissetuleku alates 01.01.
- Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson