← Eesti

2-17-11730/36

Obsah (13)§ 50§ 53§ 32§ 429§ 436§ 168§ 657§ 392§ 329§ 351§ 348§ 230§ 386

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-

§ 50lg 1 p 6 nõuetele.

Kohtuotsus tehti 6.03.2018 ning allkirjastati kohtuniku poolt kell 15.10.

§ 53

lg 2 järgi on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohtuistungi protokolli puuduste tõttu viidatakse apellatsioonikaebuses kohtuistungi helisalvestise ajale. Helisalvestis on venekeelne, mistõttu ei ole tagatud

§ 32

nõuete täitmine; 2) oleks pidanud maakohus nõudest loobumise vastuvõtmisel menetluse lõpetama

§ 429

lg 1 alusel; 3) ei ole esitatud tõendit, mis tõendab elektrienergia eest tasumise korda. Kohus tugines vaid kostja seletusele.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kostja ei ole tõendanud, et ühistus oli kord, mille kohaselt tuli tasu maksta sularahas liinivanemale. Kostja vastuses viidatud eeskiri ei ole üldkoosolekul vastu võetud. Ka ühistu kodulehel ei ole märgitud, et tasu võib maksta ainult sularahas liinivanemale; 4) jaotas maakohus ebaõigesti menetluskulud.

§ 168

lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi tagamine on enne hagi esitamist menetluskulude jaotuses võrdsustatav hagi esitamisega

§ 168lg 5 tähenduses.

Elektrivarustus taastati hagi tagamise tulemusel; 5) katkestas kostja elektrienergia andmise hagejale uuesti 13.06.2018 väidetava elektripaigaldise nõuetele mittevastavuse tõttu. Väited elektripaigaldise puuduste kohta on paljasõnalised. Elektrienergia tuleb taastada ja hagi tagamine tuleb jõusse jätta.

  1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. 3 Vastuse kohaselt on hagi põhjendamatu, kuna elektrivarustus oli hagi esitamise ajaks taastatud. Probleeme ei ole ka ülekannete aktsepteerimisega. Hagi tagamine tuleb tühistada. Käesoleval ajal on hageja elektripaigaldis ohtlik ja ei vasta nõuetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata eelmenetluse staadiumis maakohtule uueks läbivaatamiseks. 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis eelmenetluse täielikult läbi viimata ja rikkus kohtu selgitamiskohustust (

§ 392

lg 1 p 2, 3 ja 4,

§ 329

lg 3,

§ 351

). Maakohus ei ole eelmenetluses ega ka mitte asja lahendamisel pööranud tähelepanu küsimusele, mis võivad olla esitatud nõuete materiaalõiguslikud eeldused ning millised asjaolud vajavad tõendamist. Kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (

§ 348lg 1, § 351; vt ka RKTKo 3-2-1145-14, p 15).

Seega peab maakohus asja uuel läbivaatamisel esmalt esitatud nõuded kvalifitseerima, arutama pooltega nõuete materiaalõiguslikke aluseid ja selgitama, milliseid asjaolusid peavad pooled lähtuvalt nõuete võimalikest materiaalõiguslikest alustest tõendama. 8. Kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigussuhte kvalifitseerimisel (

§ 436lg 7).

Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2 teine lause).

Kuna menetluse kestel on toodud esile erinevaid faktiväiteid nii hageja kui ka kostja poolt (elektrienergia katkestamine võlgnevuse tõttu, elektrienergia katkestamine seadmete halva seisukorra tõttu, sularaha mitte vastu võtmine, ülekannete vastuvõtmine, kadudega mitte arvestada soovimine), on vaidlusese ebaselge ja ringkonnakohus ei saa ise maakohtu menetluse puudujääke kõrvaldada ja alustada menetlust sisuliselt otsast peale. Maakohus ei pööranud tähelepanu sellelegi, et hageja arvas ekslikult, et hagi tagamisega on asi lahendatud (hageja viitas, et esitab hagi menetluskulude tõttu). 9. Maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõigust, kuna ei viidanud ühelegi normile ega hinnanud ühtki tõendit. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad

§ 436

lg 1, § 442 lg 8.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul võib elektrienergia saamise nõue olla kvalifitseeritav lepingulise kohustuse täitmise nõudena (VÕS § 108 lg 1). Maksete ülekandega sooritamise nõue võib olla tuvastusnõue. Maakohus peab selgitama välja vaidluse eseme ja tõendite hindamise tulemusel asja lahendama. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 91 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse võib täita sularahas. Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Eeltoodu väljaselgitamiseks peab arvestama ka poolte tavaga lepingulise kohustuse täitmisel (TsÜS § 2 lg 1).
  2. Õige on hageja väide, et maakohtu otsuse protokolli allkirjastamise ja otsuse vahele jäi liiga vähe aega ja see piiras hageja võimalust esitada taotlus protokolli parandamiseks

§ 53lg 2 alusel.

Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli 4 parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi (

§ 53lg 2).

Kuna protokoll allkirjastati

  1. märtsil 2018, pidi pooltel olema võimalik taotlust protokolli parandamiseks esitada kuni
  2. märtsini
  3. Kuna otsus tehti juba
  4. märtsil 2018 kell 15.10, ei oodanud maakohus ära protokolli vaidlustamise tähtaja saabumist. Protokoll on menetluses oluline dokument ning seetõttu on vajalik tagada võimalus selle parandamise taotlemiseks.
  5. Õige on ka apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt oleks maakohus pidanud nõudest loobumise korral menetluse lõpetama, mitte märkima, et seetõttu jäetakse hagi rahuldamata.

§ 429

lg 1 teine lause sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna maakohus rikkus eelmenetluse sätteid ja ei selgitanud hagejale hagi tagamise tähendust ning hageja täiendas apellatsioonkaebust, milles jäi elektrienergiaga varustamise taastamise nõude juurde, ei oma hageja nõudest loobumine menetluslikku tähtsust. 13. Rahuldamata tuleb jätta kostja taotlus hagi tagamise tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolud muutunud

§ 386lg 2 mõttes, kuna hageja väitel ei ole tal jätkuvalt elektrienergiat.

14. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel vastavalt asja lahendamise tulemusele. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.