Obsah (7)

§ 177§ 176§ 448§ 444§ 477§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2018. a, Tartu Tsiviilasja number 2-14-38054 Tsiviil

§ 177lg 6).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulud 1260 eurot ja tasutud riigilõiv summas 550 eurot, kokku 1810 eurot. Maakohus on määruse põhjendustes märkinud, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt, kuid on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldanud täielikult. Kohus rahuldas hageja avalduse 2158 euro ulatuses, mis oli ka hageja taotletud summa. Maakohus ei ole arvestanud kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud järjepidevalt sisuliselt samu väiteid. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja kinnitab menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, et osaliselt on hageja õigusabikulud kandnud KÜ Kiviõli Uus
2. Kuna menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, oleks maakohus saanud hageja õigusabikulud väiksemas ulatuses välja mõista sellele vaatamata, et kostja oma seisukoha menetluskulude nimekirja osas esitamata jättis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
4. Maakohus viitas menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel

§ 177

lg-le 6, mille kohaselt, kui menetluskulud määratakse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, võib kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata

§ 176

lg-s 8 nimetatud tähtajaks vastuväidet ja kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses. Määruse täiendamisele puuduva osaga kohaldatakse vastavalt

§ 448lg-t 41.

3 Kuivõrd kostja ei olnud hageja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud, sai maakohus teha lihtsustatud põhjendustega määruse. 9.

§ 177

lg 6 sisaldab viidet

§ 448

lg-le 41, mille kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka

§ 444lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt.

Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui maakohus kohaldab

§ 177

lg-t 6, siis tuleks kohtul menetlusosalisele selgitada, et määrust täiendatakse puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul lahendi kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada määruse peale määruskaebus (

§ 448

lg 41 koosmõjus

§ 177lg-ga 6).

Nimelt sätestab

§ 448

lg 42, et kui lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul kaebuse esitamise soovist jäetakse teatamata, loetakse, et menetlusosaline on kaebuse esitamise õigusest loobunud. Maakohus jättis menetlusosalistele selgitamata

§ 448

lg-st 41 tuleneva tähtaja määruse täienduse taotlemiseks ning selgitas üksnes määruskaebuse esitamise korda. Järelikult ei saa kostjale ette heita määruskaebuse soovist teatamata jätmist. Samuti ei saa seetõttu lugeda, et kostja oleks loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Eeltoodule tuginedes lahendab ringkonnakohus kostja määruskaebuse sisuliselt. 10. Õige on määruskaebuses märgitu, et menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, mida ei mõjuta asjaolu, et kostja hageja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Kohus ei ole hagita menetluse sätete kohaldamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (

§ 477lg 5).

Ka

§ 177

lg 6 kohaldamisel ei või kohus jätta kaalumata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (vt ka V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. § 177, lk 872-873). Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus on siiski menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust kaalunud, sh arvestanud vaidluse asjaolude, keerukuse ja mahukusega. Lisaks on maakohus hinnanud hageja esindaja õigusabiteenuse tunnihinna põhjendatust. Seoses menetluskulude nimekirjas esitatud kahe hagiavalduse koostamise kuluga märgib ringkonnakohus, et kulu on esitatud tükihinnana ning sellest ei nähtu lepingulise esindaja tunnihind ega hagiavalduse koostamisele kulunud aeg. Siiski saab asja mahtu ja keerukust ning õigusabi keskmist turuhinda arvesse võttes lugeda põhjendatuks kummagi hagiavalduse koostamise kulu 180 eurot. Ka teiste hageja märgitud õigusabikulude osas leiab ringkonnakohus, et asja mahtu ja keerukust arvestades on need põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal lisaks hagiavalduste koostamisele kulunud õigusabile kokku 12 tundi. Selline ajakulu on vastavuses asjaoluga, et asja on menetletud kaks korda kahes kohtuastmes, aga ka hageja menetlusdokumentide sisuga. Hageja väited on erinevate menetlusdokumentide lõikes küllalt erinevad, et õigustada täiendavat ajakulu nende koostamiseks. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute 4 hulgale. Maakohtu poolt kindlaks määratud hageja menetluskulude rahaline suurus vastab eelmärgitule. 11. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt

§ 174

lg-le 9 ei ole menetluskulude hüvitamise seisukohast oluline, kas menetlusosaline kandis kulud ise või kandis need tema eest muu isik. Seega ei ole välistatud hagejale nende õigusabikulude hüvitamine, mille menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja eest kandnud KÜ Kiviõli Uus

2. Seoses kostja väitega, et maakohus on määruse põhjendustes leidnud, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt, kuid on mõistnud need välja täielikult, märgib ringkonnakohus, et tegemist on ilmse ebatäpsusega. Maakohtu lõppjäreldus, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamine täies ulatuses on põhjendatud, nähtub ka maakohtu määruse resolutsioonist. Maakohus on kaalutlusvigu tegemata ja diskretsioonipiire ületamata hinnanud õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
3. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5