KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-11175 Tsiviilasi R

) § 108 alusel elatise välja tagasiulatuvalt alates 25.07.2017 kogusummas 2877,42 eurot 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant leiab, et asjaolu, et kostja on rahvastikuregistris hageja isana märgitud, ei ole piisav nõudmaks kostjalt hageja kasuks välja elatist. On asjaolusid, mis annavad võimalikud faktid välistamaks kostja isaduse hageja suhtes. Kostja soovib isaduse tõestamist ehk vaidlustamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb kostjale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 24.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; samuti Riigikohtu 03.04.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.
3. Kostja ainus väide, miks ei tuleks hagejale elatist välja mõista, on see, et kostja ei ole hageja isa ning et kostja soovib isadust vaidlustada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohus saab elatise vaidluses juhinduda põlvnemissuhte tõendamisel rahvastikuregistri kehtivast kandest ja hageja sünnitõendist, millest nähtub hageja põlvnemine kostjast. Maakohus on kostjale juba maakohtu istungil selgitanud, et isaduse vaidlustamiseks tuleb esitada sellekohane eraldi hagi. Isadust ei ole võimalik vaidlustada, esitades elatise asjas sellekohase vastuväite. 8.

§ 91

esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

§ 93

kohaselt võib kohtus vaidlustada isaduse ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

§ 95

kohaselt otsustab isaduse vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Koos isaduse vaidlustamise hagiga on kostjal võimalik esitada ülalpidamiskohustusest vabastamise nõue (Riigikohtu 26.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11, p 11). Tulenevalt kohtupraktikast on lapse sünniakti isana kantud mehel kohustus pidada last ülal kuni ajani, mil jõustub kohtulahend, millega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast. Lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule hagi isaduse vaidlustamiseks, siis puudub alus tühistada maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel maakohtu otsust tühistada ega muuta. 3

1. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
2. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9). Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4