← Eesti

1-18-2232/94

Obsah (6)§ 1371§ 385§ 136§ 383§ 339§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS 1-18-2232 5. november 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Jaan Saadi (Saat) vahistuse elektroonilise valvega asendamata jätmine T

) § 385 p 20 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale. 1-18-2232 Kuigi Riigikohus jõudis

  1. veebruari
  2. a määruses nr 3-1-1-9-12 järeldusele, et maakohtu määrus, millega jäetakse rahuldamata poole taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega, on erandina määruskaebe korras vaidlustatav, pole see seisukoht enam asjakohane. Alates
  3. novembrist 2017 kehtiv

§ 1371

lg 9 redaktsioon sätestab, et kohtueelses menetluses kohaldatakse elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele ja valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kautsjoni kohta kehtivaid sätteid.

§ 1371

ei viita enam vahistamise sätetele ja seletuskirjast nähtuvalt soovis seadusandja muuta elektroonilise valve taotluse menetlemise kautsjoniga sarnasemaks. Riigikohus on leidnud sedagi, et edasikaebeõigust puudutavate erandite puudumisel tuleb juhinduda

§-st 385 kui üldnormist. Olukorras, kus varem tulenes edasikaebeõigus elektroonilise valve võrdsustamisest vahistamisega ja kehtiv seadus ei näe seda enam ette, tuleb kohaldada

§ 385p-s 20 sätestatud kaebeõiguse piirangut.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Saadi kaitsja P. Järve, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud kaebuse ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt palub kaitsja asendada J. Saadi vahistamine elektroonilise valvega, märkides kokkuvõtlikult järgmist. 6.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis
  3. veebruari
  4. a määruses nr 3-1-1-9-12, et kuigi määruskaebe korras pole võimalik vaidlustada kohtumäärust, millega jäetakse rahuldamata taotlus vahistamise asendamiseks kergemaliigilise tõkendiga, pole elektroonilise valve puhul põhjust sellest arusaamast juhinduda. See eiraks seadusandja tahet tagada elektroonilise valve sätestamisel senisest enam vabadusõiguse riive proportsionaalsust ega arvestaks menetlusõiguslikku tegelikkust – seda, et kohtuliku arutamise katkematuse põhimõtte kohaldamine on tekitanud olukorra, mille tõttu viibivad süüdistatavad kuude kaupa vahi all põhiliselt vaid kohtuistungi algusaega oodates (vt viidatud lahendi p 11). 6.
  5. Samas määruses selgitas Riigikohus sedagi, et seletuskirjas eelnõu nr 562 SE III juurde on märgitud, et

§ 1371

lg 7 sätestab nõude, et „kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist. See on vajalik selleks, et tagada nii prokurörile kui ka kaitsjale võimalus kaevata EV kohaldamata jätmine või kohaldamine edasi kõrgemasse kohtusse”. Kolleegiumi arvates tuleb seadusandja selget tahet – võimaldada vaidlustada elektroonilise valve kohaldamata jätmist – arvestada ka seadustehniliselt mitte kõige õnnestunuma

§ 1371lg 9 tõlgendamisel.

Arvestades täiendavalt seadusandja poolt

§ 1371

lg 7 sisustamisest lähtuvat teleoloogilist argumenti, võimaldab

§ 1371

lg 9 määruskaebe korras vaidlustada elektroonilise valve kohaldamata jätmist analoogiliselt sellega, nagu on lubatud vaidlustada vahistamise kohaldamata jätmist (vt viidatud lahendi p 12). 6.3. 1. novembril 2017 jõustunud seadusemuudatuse pinnalt pole selge, kas seadusandja soovis eelkirjeldatud olukorda muuta.

§ 1371

lg 9 kehtiv redaktsioon sätestab, et kohtueelses menetluses kohaldatakse elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele ja valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kautsjoni kohta kehtivaid sätteid. Samas nähtub

§ 1371

lg-st 7, et kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist. Seletuskirjas pole märgitud, et elektroonilise valve taotluse menetlemise korda taheti muuta kautsjoniga sarnasemaks. 2

(4)1-18-2232 7. Määruskaebusele esitas vastuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe, kelle arvates jättis ringkonnakohus maakohtu määruse peale esitatud kaebuse õigesti läbi vaatamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8.

§ 1371

lg 9 algne redaktsioon sätestas, et elektroonilise valve kohaldamise tähtajale, samuti elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele, elektroonilise valve tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamisele ning valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kohaldatakse vahistamisele kehtestatud nõudeid.

§ 136

alusel võis prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.

§ 1371

lg 7 kohaselt vabastatakse kahtlustatav või süüdistatav vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist. Eelnevat arvestades asus Riigikohtu kriminaalkolleegium

  1. veebruari
  2. a määruses nr 3-1-1-9-12 seisukohale, et elektroonilise valve kohaldamata jätmine on vaidlustatav analoogiliselt vahistamise kohaldamata jätmisega (vt viidatud lahendi p 12).
  3. novembril 2017 jõustunud

§ 1371

lg 9 redaktsioon näeb ette, et kohtueelses menetluses kohaldatakse elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele ja valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kautsjoni kohta kehtivaid sätteid. Seega ei reguleeri

§ 1371lg 9 enam elektroonilise valve kohaldamist kohtumenetluses.

Seletuskirjas eelnõu nr 328 SE (Riigikogu XIII koosseis) juurde on märgitud, et seoses kohtueelses menetluses vahi all pidamise tähtaegade ja korra muutumisega ning elektroonilise valve põhiõigusi vähem riivava olemusega ei ole elektroonilisele valvele vahistamise sätete kohaldamine põhjendatud. Elektrooniline valve sarnaneb rohkem kautsjoniga (vt seletuskirja lk-d 17–18). Kuna kohtueelses menetluses vahi all pidamise tähtaegade ja korra muutmine ei mõjuta kohtumenetlust, pole seletuskirjas esile toodud kaalutlused üle kantavad kõnealusele menetlusetapile. Teisisõnu ei paku seletuskiri tuge seadusandja tahte väljaselgitamisel kohtumenetluse osas. 10.

§ 1371

reguleerib elektroonilise valve kohaldamist kohtumenetluses niipalju, et nimetatud sätte 1. lõige lubab lisaks eeluurimiskohtunikule ka kohtul asendada süüdistatava või prokuröri taotlusel ja vahistatu nõusolekul vahistamise elektroonilise valvega ning

§ 1371

lg 4 esimesest lausest tulenevalt kohaldatakse elektroonilist valvet kohtumäärusega. Kuigi

§ 385

p 20 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale, nähtub

§ 1371

lg-st 7, et kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist. Kuna

§ 1371

lg 7 osutab süüdistatava suhtes tehtava kohtumääruse vaidlustamise võimalusele, pole seaduse pinnalt üheselt arusaadav, kas kohtumenetluses on elektroonilise valve kohaldamisest keeldumise määrus alates

  1. novembrist 2017 jätkuvalt vaidlustatav.
  2. Olukorras, kus pole selge, kas seadusandja soovis kohtulahendi edasikaebevõimalusi piirata, tuleb kolleegiumi hinnangul lähtuda senisest menetluskorrast. Seega on kohtumäärus, millega jäetakse kohtumenetluses rahuldamata poole taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega, jätkuvalt määruskaebe korras vaidlustatav. Riigikohus on ka varem tõlgendanud

§ 383

lg-s 1 sätestatud edasikaebeõigust laiendavalt, eitades võimalust vaidlustada kohtumäärus üksnes juhul, kui kaebeõiguse piirang nähtub expressis verbis seadusest ja kohtu otsustus on olemuslikult selle piiranguga hõlmatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2016. a määrus nr 3-1-1- 3

(4)1-18-2232 103-16, p-d 14–15;
  1. detsembri
  2. a määrus nr 1-17-3758/52, p 14;
  3. juuni
  4. a määrus nr 1-17-1205/147, p-d 20-21 ja
  5. juuni
  6. a määrus nr 1-17-11509/10, p-d 6–7).
  7. Jättes maakohtu määruse peale esitatud kaebuse ekslikult läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kuna käesoleva määruskaebemenetluse esemeks on küsimus ringkonnakohtu otsustuse seaduslikkusest jätta läbi vaatamata maakohtu määruse peale esitatud kaebus, pole Riigikohtul võimalik J. Saadi vahistuse elektroonilise valvega asendamata jätmise õiguspärasust kontrollida. Menetlusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks tuleb maakohtu määruse peale esitatud kaebus saata ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. 13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

  1. juuli
  2. a määruse ja saadab J. Saadi kaitsja P. Järve määruskaebuse Pärnu Maakohtu
  3. juuni
  4. a määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.