,
Kostja on allkirjastanud tööde vastuvõtmise akti hageja alltöövõtjaga AS C 01.02.2016.a, ilma pretensioonideta, millega seoses esitas hageja kostjale arve nr 41 ja tööde teostamise akti nr
) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku 7 tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust
Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud töövõtulepingu tasus, milline oli märgitud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus. Töövõtulepinguga ühes allkirjastasid pooled tehnilise spetsifikatsiooni, milles on muu hulgas lahti kirjutatud ka töövõtulepingus kokku lepitud tööde maht (I kd, tlk 15). Töövõtulepingu p 9.3 nähtub, et teostatud tööde eest tasumine toimub etappidena vastavalt tööde ajakavale töövõtja esitatud arvete ja teostatud tööde akti alusel, mis on allkirjastatud tellija vastutatavate esindajate poolt (I kd, tlk 13). Töövõtulepingust tulenev tasu on ka kostja poolt hagejale tasutud ning selles osas vaidlus puudub. Töövõtulepingu p 9.6 nähtub, et lisatööd, mida töövõtja teostab tellija kirjaliku taotluse alusel ja mille vajalikkuse tellija eelnevalt vormistab kahepoolse allkirjastatud lisaga, maksab tellija kinni (I kd, tlk 13). Pooled on kohtule teatanud, et töövõtulepingu lisad sõlmiti oktoobris-novembris 2015.a (I kd, tlk 157 pöördel). Hageja leiab, et töövõtja tasu muutus sissenõutavaks töövõtulepingu lisadest 1 ja 4 tööde teostamise aktide (I kd, tlk 20-21, 26-27) ja teostatud töö üleandmis-vastuvõtu akti (I kd, tlk 24) allkirjastamisel kooskõlas
Kostja ei ole hagejale teostatud tööde osas pretensioone esitanud. Hageja esitas kostjale 12.02.2016.a e-kirjaga arved nr 39 ja 41 (I kd, tlk 28). Meeldetuletus arvete tasumise kohta on kostjale edastatud 21.06.2016.a (I kd, tlk 29). Nõudeavaldus rahalise kohtuse täitmiseks on hageja poolt kostjale edastatud 09.12.2016.a (I kd, tlk 30-33). Kostja arveid ei tasunud. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab seda sellega, et vaidlusalustes arvetes märgitud tööde eest tasus kostja hagejale juba varasemalt. Kostja on seisukohal, et arve nr 39 on oma olemuselt identne arvega nr 407, milline esitati 03.12.2015.a kuupäevaga (identsed on nii arves kajastatud tööd, kui ka arve suurus) ning töövõtulepingu lisas 4 kajastatud tööd, mille alusel esitati arve nr 41, on samad, mis lepingu esialgses töövõtus. Kohus kostjaga ei nõustu. Toimiku materjalidest nähtub, et töövõtulepingu lisana 1 on poolte vahel kokkulepitud tööde (sh torujuhtme tehniline soojustamine ja küttekaabli paigaldus, isolatsioonimaterjalid, äärikud, küttekaablid, transport) tegemine summas 16 200.00 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, tlk 17-18). Hageja väljastas 09.02.2016.a tehtud tööde eest vastavalt töövõtulepingu lisas 1 kokkulepitule arve nr 39 summas 16 200.00 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 19 440.00 eurot (I kd, tlk 19). Arve lisana oli hageja poolt kostjale edastatud ka hagejapoolne 09.02.2016.a tööde teostamise akt nr 39 (I kd, tlk 20). Töövõtulepingu lisana 1 poolte poolt kokkulepitud ja teostatud tööd on kostjale üle antud, mida tõendavad kohtule esitatud tõendid ning tunnistaja L K poolt 05.12.2017.a istungil antud ütlused. L K on andnud tunnistajana ütlusi, et on töövõtulepingu lisana 1 kokkulepitud tööd isiklikult teostanud ja need said valmis. Kostja pretensioone teostatud töödele ei esitanud. L K tegi need tööd algusest lõpuni ise, sest enne ei olnud objektil isolatsiooni- ja elektrikaabelduse töid tehtud (I kd, tlk 158-159). Kostja on seisukohal, et arve nr 39 on oma olemuselt identne arvega nr 407, milline esitati 03.12.2015.a kuupäevaga (identsed on nii arves kajastatud tööd, kui ka arve suurus). Toimiku materjalidest nähtub aga, et arve nr 407 on esitatud töövõtulepingu lisa 2 alusel (I kd, tlk 79). Töövõtulepingu lisana 2 (mille alusel on kostjale 8 väljastatud arve nr 407) on poolte vahel kokkulepitud tööde (sh produktitoru DN 200 isoleerimine 50 mm kivivillamattidega ja katmine tsinkplekiga. Toru pikkuseks arvestatud 220 m, põlv 900 12 tk, sadul 2 tk, franši ja ventiilkate 3 tk; toru DN 80 isoleerimine 50 mm kivivillakoorikutega ja katmine tsinkplekiga. Toru pikkuseks arvestatud 15 meetrit, põlv 900 3 t jne) tegemine summas 16 200.00 eurot (ilma käibemaksuta). Toimiku materjalidest nähtub seega, et töövõtulepingu lisades 1 ja 2 märgitud tööd ei ole identsed, nagu väidab kostja, identsed on vaid nimetatud lisade alusel kostjale esitatud arvete (s.o nr 39 ja nr 407) suurused. Kostja on seisukohal ka, et töövõtulepingu lisas 4 kajastatud tööd, mille alusel esitati arve nr 41, on samad, mis lepingu esialgses töövõtus. Ka selle kostja seisukohaga kohus ei nõustu. Kohtu hinnangul on ka tunnistaja S A poolt selle kohta antud ütlused (I kd, tlk 160) ebausaldusväärselt, kuna toimiku materjalidest nähtub, et töövõtulepingu tehnilises spetsifikatsioonis (I kd, tlk 15) ja töövõtulepingu lisas 4 (I kd, tlk 22) kokku lepitud tööd on erinevad, erinevad on ka töö materjalid, kogused jne. Töövõtulepingu lisana 4 on hageja ja kostja vahel kokkulepitud erinevate tööde tegemine seoses kostja toruliinide isolatsioonitöödega summas 8 470.00 eurot (ilma käibemaksuta), tööd anti hageja alltöövõtja AS-i C poolt kostjale üle 01.02.2016.a teostatud tööde üleandmisvastuvõtu aktiga (I kd, tlk 24). Hageja väljastas 09.02.2016.a tehtud tööde eest vastavalt töövõtulepingu lisas 4 kokkulepitule arve nr 41 summas 8 470.00 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 10 164.00 eurot (I kd, tlk 25). Arve lisana oli hageja poolt kostjale edastatud ka hagejapoolne 09.02.2016.a tööde teostamise akt nr 41 (I kd, tlk 26-27). Arve nr 41 koos hageja tööde teostamise aktiga nr 41 edastati hageja poolt kostjale 12.02.2016.a e-kirjaga (I kd, tlk 28). Tunnistaja A P on andnud tunnistajana ütlusi, et on töövõtulepingu lisana 4 kokkulepitud tööd isiklikult teostanud ja need said valmis. Kostja pretensioone teostatud töödele ei esitanud. Lisaks sellele andis tunnistaja kõik tööd AS-i C 01.02.2016.a aktiga isiklikult kostja esindajale üle (I kd, tlk 24). Tunnistaja selgitas muu hulgas, et selle akti eesmärk on enesekindlustamine, kuna tunnistajal on olnud juhtumeid, et tema tellijad ei aktsepteeri töid, aga peatellija on tegelikult tööga rahul (I kd, tlk 188 pöördel). Toimiku materjalidest nähtub, et ka kõik teised kostja poolt tasutud arved, on esitatud poolte poolt allkirjastatud lisade alusel. Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja on esitanud kostjale lisatööde koondtabeli (I kd, tlk 75). Nimetatud koondtabel koosneb omakorda 3-st tööst. Tabeli alapunkti 1 tööd on kokku summas 4 160.00 eurot, alapunkti 2 tööd summas 7 200.00 eurot ning alapunkti 3 tööd summas 16 200.00 eurot. Kostja on seisukohal, et need arved, mida hageja esitab justkui tasumata arvete näol, ei ole tegelikult tasumata arved, vaid nad on poolte vahel tööde käigus kooskõlastatud erinevate tööde etapid, mis koondati ühte tabelisse ning kostja on nimetatud tööde eest tasunud. 22.01.2018.a kohtuistungil selgitas hageja, et nimetatud koondtabel on poolte poolt kooskõlastamata ning allkirjastamata. Hageja ei ole nimetatud tabeli alusel kostjale arveid esitanud. Iga töö puhul sõlmisid pooled eraldi töövõtulepingu lisa (kõik lisad on ka poolte poolt allkirjastatud), mille alusel tegi hageja tööd ning esitas hiljem kostjale arve. Hageja ei ole allkirjastamata koondtabeli alusel kostjale arveid esitanud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks arvete esitamisel hagi vastuse lisale 11, s.o 14.10.2015.a koondtabelile CM-14/10/15115, tuginenud. Riigikohus on oma 28.06.1998.a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). 9 Kohtu hinnangul ei ole kostjal eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Ka asjaolu, et kostja opereeritavas terminalis toimus töövõtulepingust tulenevalt tööde teostamise ajal kauba riknemine ning praktiliselt kogu terminali töö jäi seisma tekkinud olukorra lahendamiseks ning kostja juhatuse liikmel tekkis terviserike, mis viis ta haiglasse, ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis on poolte poolt kokku lepitud ning hageja poolt teostatud. Kostja väited, et vaidlusalused arved on esitatud topelt juba teostatud tööde eest on kohtu hinnangul alusetud ning tõendamata. Kostja etteheited on muu hulgas suunatud ka sellele, et töövõtja ei ole töid teostanud nõuetekohaselt.
järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (
lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (
lg 2 p 2).
lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kui töö ei vasta lepingutingimustena, võib tellija esmase õiguskaitsevahendina
lg 1 alusel nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kohus on seisukohal, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse
lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Vastavalt töövõtulepingu p 13.5 on tellijal õigus esitada töövõtjale põhjendatud protest juba vastuvõetud töö või dokumentide osas 15 päeva jooksul pärast vigade avastamist või edastatud andmetega vastuolude tuvastamist (I kd, tlk 13 pöördel). 10 Kostja on seisukohal, et hageja tööd ei olnud teostatud korrektselt ning esmased pretensioonid esitati hagejale seoses tööde hilinemisega 05.10.2015.a (I kd, tlk 65-66). Lisaks sellele saatis kostja hagejale 15.02.2016.a e-kirja pretensiooniga teostatud tööde osas. Pretensioon puudutas teostatud kütteelementi (I kd, tlk 89-90). Kohtule tõenditena esitatud kostja 05.10.2015.a ja 15.02.2016.a ekirjadest nähtub, et kostja ei olnud hageja tööga rahul, kuid töövõtulepingu tingimusetele ja seaduse nõuetele vastavat pretensiooni kostja poolt hagejale siiski esitatud ei olnud. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtub, et nimetatud pretensioonid on üldsõnalised ning ei kirjelda töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või kostja
Kohtu hinnangul oleks töös esinevatest puudustest tulnud teatada nõuetekohaselt ja selgel viisil. Kohus märgib ka, et kuivõrd lisaks töövõtulepingule sõlmisid pooled oktoobris-novembris 2015.a töövõtulepingu lisad, on kostja vähemalt kaudselt nõustunud, et tööd lükkuvad edasi, mistõttu on kostja etteheited, et töö ei olnud teostatud töövõtulepingus kokku lepitud ajal, alusetud. Toimiku materjalidest nähtub, et 09.12.2016.a saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõudeavalduse seoses tasumata arvetega. Kostja esitas hagejale 15.12.2016.a pretensiooni (I kd, tlk 96-97). Nimetatud pretensioonis kirjeldas kostja teostamata tööde mahtu, vaatamata lepingulise hinna tasumisele, ning hoiatas hagejat, et jätab endale õiguse pöörduda kohtu poole nii lepingu täitmise kui ka kahju hüvitamise nõudes. Kohtu hinnangul tuleb tööd lugeda siiski vastuvõetuks ja nõuetekohaselt tehtuks, kuivõrd kostja on asunud teostatud töid kasutama ning väidetavatest puudustest teatas hagejale alles 15.12.2016.a, s.o pärast hageja 09.12.2016.a nõudekirja saamist (I kd, tlk 96-97). Ilmnenud puudustest peab tellija teatama
lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist ning poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt 15 päeva jooksul pärast vigade avastamist või edastatud andmetega vastuolude tuvastamist. Pea aasta pärast tööde vastuvõtmist ei ole kohtu hinnangul mõistlik aeg tööde puudustest teatamisest, seda enam, et tööde vastuvõtmisel on olnud kostja mehhaanik ja tunnistaja S A, kes on ka 15.12.2016.a pretensiooni koostanud. Esitatud ei ole ka mingeid hagejast tulenevaid või kostjast sõltumatuid asjaolusid, millega võiks taolise tähtaja mõistlikkust põhjendada. Eeltoodut kokku võttes oleks kostja saanud välistada hageja kui töövõtja tasunõude tasumise puudustele tuginedes siis, kui ta oleks puudustest õigeaegselt teatanud, puudused oleksid välistanud töö vastuvõtmise tervikuna, hageja oleks puuduste eest vastutanud ning jätnud puudused kostja soovitud tähtaja jooksul parandamata ning kostjal oleks tekkinud hageja suhtes rahaline vastunõue puuduste kõrvaldamise kulu näol. Kohtu hinnangul on aga kostja minetanud õiguse tugineda puudustele töös või dokumentatsioonis ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega eelnevast tulenevalt õigus keelduda tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu lisade 1 ja 4 järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 29 604.00 eurot.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas töövõtulepingu punktiga 9.5 on hageja esitanud ka viivisenõude. Töövõtulepingu p 9.5 kohaselt on viivisemääraks 0,05 % maksmata summalt päevas. Arvete maksetähtaeg vastavalt töövõtulepingu punktile 9.4 on 11 14 kalendripäeva alates arve esitamisest (I kd, tlk 13). Arvestades, et arved esitati kostjale 12.02.2016.a, siis on arvete maksetähtajaks 26.02.2016.a. Viivisearvestus arvele nr 39 on summas 3 946.32 eurot. Viivisearvestus arvele nr 41 summas on 2 063.29 eurot (I kd, tlk 35-36). Töövõtulepingu punktis 9.5 on piiratud viivise nõudmise õigus 10 % arve summast, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt arve nr 39 tasumisega viivitamise eest viivist 1 944.00 eurot ja arve nr 41 tasumisega viivitamise eest viivist 1 016.40 eurot. Viivivisenõue on seega kokku hagi esitamise seisuga 2 960.40 eurot (1 944.00 + 1 016.40). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud viivisemäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.