Obsah (5)

§ 38§ 37§ 35§ 40§ 74

4-15-11053 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mail 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-15-11053 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar

) § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses ehk 180 euroga. Vastavalt otsusel ehitas Liisa Kirss mais 2015. a Keibu-Ristna hoiualale Harju maakonda Padise valda XXX külasse XXX maaüksusele ranna ehituskeeluvööndisse uue rajatise vaateplatvormi, rikkudes oma tegevusega

§ 38

lõike 3 nõuet, mille kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

§ 37lõike 1 järgi on ehituskeeluvööndi laius mererannal 100 meetrit.

Vastavalt kohapealsele mõõtmisele asub vaateplatvormi merepoolseim nurk asub 18 m kaugusel põhikaardile märgitud mere piirist. Samas, arvestades menetlusaluse isiku vastuväidet ja võttes arvesse mõõtmisviga ja arvestades seda menetlusaluse isiku kasuks nõustus kohtuväline menetleja, et võib arvestada, et vaateplatvorm asub 20 m tavalisest veepiirist ja seega ei asu veekaitsevööndis. Kuigi tegemist on elamumaaga, ei asu ehitis õuemaa kõlvikul, vaid metsamaa kõlvikul. Kohtuväline menetleja leidis, et elamumaale ei laiene

§ 38

lg 4 punktis 1 sätestatud erand, kuivõrd see kehtib õuemaa kõlvikule ja ei laiene elamumaa sihtotstarbega kinnistutele.

1. 1.
2. MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD Kaebus Menetluselane isik esitas Harju Maakohtule
3. detsembril
4. a kaebuse, milles palus Keskkonnainspektsiooni otsuse täies ulatuses tühistada väärteokoosseisu puudumise tõttu järgmistel põhjustel. Keskonnainspektsiooni poolt esitatud Maaameti kaardiserveri väljatrükk sisaldab vastuolulisi andmeid. Puuduvad andmed elamumaal kõlviku mõõdistamise kohta samuti mõõdistamise õigusliku aluse kohta. Kaardiserveri väljatrükk on mitteametlik ja ei vasta maakatastriseaduse (edaspidi: MaaKatS) § 6 lg-le
5. Tegemist on 100% elamumaaga. Katastriüksuste sihtotstarvete liikide ja nende määramise kord ei näe ette elamumaale muud sihtotstarvet, ka mitte õuemaa sihtotstarvet. Väär on Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektori seisukoht, et vaateplatvorm asub metsamaa kõlvikul. Kuna XXX maaüksus on elamumaa 100 %, siis ei ole see, ega sellel metsamaad. Sellest tulenevalt ei saa vaateplatvorm asuda metsamaa kõlvikul.

§ 38

lg 4 p 1 ei sätesta leevenduse maatulundusmaa õuemaale, vaid olemasoleva elamu õuemaale. Elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa otstarve on sama: elamute ja nende juurde kuuluvate õuede alune maa. 1.

1. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja esitas oma vastuväited kaebusele 30.03.
2. a kirjas. Kohtuväline menetleja nõustus, et elamumaa sihtotstarbega kinnistule tõesti puudub vajadus ja ka seadusest tulenev võimalus täiendavalt kõlvikuna õuemaa määrata. Samas leidis kohtuväline menetleja, et elamumaa sihtotstarbe puhul võib kõlvikuline koosseis esineda juhul, kui katastriüksuse moodustamise ajal oli kinnistu sihtotstarve maatulundusmaa ja katastrisse kandmisel kanti 2 4-15-11053 kaardile ka kõlvikuline koosseis. Hilisemal sihtotstarbe muutmisel kõlvikuline koosseis jäi püsima, sh ka õuemaa. XXX maaüksusele sihtotstarve on määratud kohaliku omavalitsuse poolt katastriüksuse moodustamisel ilma ehituskeeluvööndit vähendamata, seega laienevad kinnistule

tulenevad piirangud.

§ 38

lg 3 ei tee leevendusi elamumaale ehitatavale ehitisele vaid olemasoleva elamu õuemaale (kõlvikule) ehitatavale ehitisele. Elamumaa sihtotstarbe võrdsustamine õuemaa kõlvikuga on vastuolus

§-ga 40, mille kohaselt on ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik Keskkonnameti otsuse alusel detailplaneeringu menetluse käigus. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 12 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine. Kuna Padise valla üldplaneeringuga ei ole ehituskeeluvööndit vähendatud, siis sellest tulenevalt ei ole kohalik omavalitsus ette näinud ka ehitusõiguse andmist läbi detailplaneeringu koostamise ehituskeeluvööndisse.

1. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest (tl 11) kuulub Liisa Kirsile kinnistu registrinumbriga xxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ja nimega XXX. Nii kinnistusraamatu kui Maaameti kaardiserveri väljavõtetest nähtub, et tegemist on 100 % elamumaaga (tl 11, 12), sama kinnitab ka Maa-ameti Harju Maakatastri 05.06.
2. a õiend (tl 13). Kohtuvälise menetleja toimiku lk-delt 3-6 nähtub, et Keibu-Ristna hoiualal XXX maaüksusel asuvad mere ääres, ranna ehituskeeluvööndis kõrvuti uued rajatised – puidust trepp ja betoonpostidel paiknev puidust vaateplatvorm, rajatis paikneb 18 m kaugusel mere piirist. Kõigepealt leiab kohus, et faktilistes asjaoludes pooltel vaidlusi ei ole. Liisa Kirsile kuulub kinnistu (XXX maaüksus) aadressi ja nimetusega Harju maakond Padise vald XXX küla XXX maaüksus katastrinumbriga xxxxx:xxx:xxxx. Samuti pole vaidlust selles, et XXX maaüksus on 100% elamumaa ja selles, et Liisa Kirss ehitas mais
3. a maaüksusele uue rajatise – vaateplatvormi. Vaatlusprotokollis on küll tuvastatud, et vaateplatvorm asub 18 m merepiirist, kuid nii otsuses kui kohtus nõustus kohtuväline menetlejaga, et arvestades võimalikku mõõtmisvea ulatust saab nõustuda, et vaateplatvorm jääb 20 m kaugusele põhikaardile märgitud mere piirist. Vaidlus seisneb selles, kas XXX maaüksusele ehitatud vaateplatvorm asub looduskaitseseaduse (edaspidi

) § 38 lg 1 p 2 ehituskeeluvööndis või laieneb vaateplatvormialusele maale

§ 38

lg 4 p 1 nimetatud välistus, millele ei laiene ehituskeeluvöönd, s.t kas tegemist on õuemaaga

§ 38lg 4 p 1 tähenduses.

Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et pole mingit seaduslikku alust ega loogilist põhjust, miks peaks elamumaale kehtima õuemaast erinev õiguslik režiim

§ 38lg 4 p 1 tähenduses.

Kõigepealt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja väide, et elamumaale jäid kehtivaks varemmääratud maatulundusmaa kõlvikute määramine, ei vasta seadusele ja seaduse alusel vastuvõetud teistele normatiivsetele aktidele. Vastavalt maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 18 lg-le 3 kehtestab katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja määramise korra Vabariigi Valistus. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008. a määruse nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra (edaspidi Kord) § 7 lg-st 4 ja § 6 p-st 1 määratakse kõlvikud ainult maatulundusmaa puhul. Elamumaa on tulevevalt § 6 p-st 1 üheotstarbeline s.t: alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, 3 4-15-11053 suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa. Seega ei ole nimetatud määrusega vastavuses kohtuvälise menetleja seisukoht, et varem maatulundusmaale määratud kõlvikuline koosseis jääks kehtima ka sihtotstarbe muutmisel elamumaaks. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Korra seletuskiri, mille järgi ei ole võimalik määrata katastriüksusele elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarvet samaaegselt. Analüüsides

§ 38

lg 4 p 1 tähendust, s.t kas õuemaa all peetakse silmas ka elamumaad, leiab kohus järgmist. Korras on defineeritud, et elamumaa alla kuuluvad elamisega seotud hooned ja nende teenindamiseks vajalik maa. Õuemaa definitsiooni Korras ei ole. Samas nähtub Korra seletuskirjast, et Tulenevalt asjaolust, et maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu arvatakse muude kõlvikute hulgas ka õuemaa, sh elamu õue alla jääv maa, ei ole võimalik määrata katastriüksusele elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarvet samaaegselt. (Seletuskiri lk 3). Nimetatud lausest nähtub kohtu hinnangul, et määruse koostaja on pidanud õuemaad sama kasutusotstarbega maaks kui elamumaa, kuid, elamumaaks ei saa seda määrata, kuivõrd maa ei saa olla üheaegselt kahe sihtotstarbega (maatulundusmaa ja elamumaa). Samuti nähtub osundatud lausest, et õuemaa on elamu õue alla jääv maa. Nähtuvalt Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 16 lg 1 p-st 2 tuleb õuemaa eksplikatsioonis välja tuua eraldi ehitiste aluse maa pindala. Seega sisaldab õuemaa elamu alust maad ja elamu juurde kuuluvat maad. Elamumaa koosneb aga Korra § 6 p 1 alusel aga elamu ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alusest ja neid ehitisi teenindavast maast. Seega koosnevad nii õue- kui elamumaa sisuliselt elamu alusest ja selle teenindamiseks vajalikust maast. Seejuures leiab kohus, et ka majapidamis- ja abiehitised tuleb lugeda olemasolevas kontekstis elamuteks, kui nad kuuluvad elamu juurde ja ei ole seotud tootmise või põllumajandusega. Samuti nõustub kohus põhimõtteliselt menetlusaluse isiku väitega, et seadusandja on maamaksuseaduses ja metsaseaduses kasutanud elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa suhtes samasugust regulatsiooni (maamaksuseaduse § 11, metsaseaduse § 3 lg 3). Samuti rõhutatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu seletuskirjas, et õuemaa on olemuselt elamute juurde kuuluv maa. Järelikult õue- ja elamumaa mõisted kattuvad oma sisult. Järgnevalt hindab kohus, kas õue- ja elamumaa eristamine tuleneb looduskaitseseaduse eesmärgist. Vastavalt

§-le 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

§ 35

lg 1 sätestab ranna ja kalda kasutamise kitsendustena järgmised vööndid: ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd ja ranna või kalda veekaitsevöönd. Seejuures sätestatakse ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd looduskaitseseadusega (vastavalt

§ 37ja § 38) veekaitsevööndit reguleerib veeseaduse § 29.

Viidatud sätetes ei ole seaduseandja sõnaselgelt väljendanud, et kitsenduste seadmisel eristatakse elamumaad ja maatulundusmaa õuemaad. Ehk sedusandja ei ole sõnaselgelt väljendanud seda, et elamumaale ja maatulundusmaa õuemaale oleksid ette nähtud erinevad kitsendused. Ühtlasi ei ole seadusandja välja toonud ühtegi asjaolu, mille tõttu vajaks elamumaa ja maatulundusmaa kõlvik õuemaa erinevat kitsendusrežiimi.

§-s 34 järgi on ranna ja kalda kaitse eesmärgid: 1) looduskoosluste säilitamine, 2) inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, 3) ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ja 4) vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kohtu hinnangul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks olema 4 4-15-11053 ranna või kalda kaitse eesmärkidest tulenevalt erinevad piirangud õue- ja elamumaa suhtes. Nii maatulundus sihtotstarbega maa õuemaa kõlvik kui ka elamumaa sihtotstarbega maa on ette nähtud inimelamiseks ning tulenevalt ainuüksi sihtotstarbest ei ole neil vahet kasutamise intensiivsuse, reostuse, inimreostuse ulatuse ja intensiivsuse või rannajoonele vaba liikumise ning juurdepääsu tagamise seisukohast. Kohtuväline menetleja leidis 30.03.2016. a kirjas, et elamumaa sihtotstarbe võrdsustamine õuemaa kõlvikuga on vastuolus

§ 40

, mille kohaselt on ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik Keskkonnameti otsuse alusel detailplaneeringu menetluse käigus. Kuna elamumaa sihtotstarbega kinnistute määramisel ei ole piiranguid, siis kaebaja seisukohast lähtudes oleks võimalik olukord, kus kohaliku omavalitsuse poolt elamumaa sihtotstarbe määramisega oleks võimalik automaatselt vähendada ehituskeeluvööndit määramatus ulatuses. See ei ole ega saagi olla

ranna ja kalda kaitse eesmärk, sest sellisel juhul muutuks sisutuks

§ 40(tl 28 pöördel). Kohus sellega ei nõustu. Maa sihtotstarbe muutmisel Maa

KatS § 18 lg 2 alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel, kui detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Kui detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik, määrab kohalik omavalitsus MaaKatS § 18 lg 6 alusel katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu. Arvestades, et planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lg 1 alusel tuleb detailplaneering esitatada kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele s.t valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, on sihtotstarbe muutmiseks vajalik muuhulgas ka Keskonnaministeeriumi seisukoht. Analoogselt toimub see ka üldplaneeringu korral (vastavalt PlanS § 85 lg 1 ja § 76 lg 1 alusel). Koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise alused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrusega nr 133. Järelikult tuleb katastriüksuse sihtotstarbe muutmise käigus detailplaneeringut või üldplaneeringut koostades arvestada muuhulgas ka keskkonnamõju küsimusi ja seega ei toimu ehituskeelu muutmine kohaliku omavalitsusüksuse poolt automaatselt ega ilma keskkonnamõjusid arvestamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 38

lg 4 p-s 1 nimetatud ehituskeelu välistus kehtib nii maatulundusmaa kõlvikuks olevale õuemaale kui ka elamumaa sihtotstarbega maale. Seda seisukohta kinnitab ka Padise Vallavalitsus (kohalik omavalitsusüksus, kus vaidlusalune kinnistu asub ja kellel on õigus kinnistu sihtotstarvet muuta), kelle arvamuse kohaselt on elamumaa 100% õuemaa, kuhu

§ 38

lg 4 p 1 annab õiguse uue ehitise püstitamiseks, kui see ei paikne veekaitsevööndis (kohtuvälise menetleja toimik lk 22-23). Kuivõrd väärteomenetluses on tuvastatud, et vaateplatvorm asub 20 m merepiirist, st väljaspool veeseaduse § 29 lg-s 1 nimetatud veekaitsevööndit, Liisa Kirsi poolt ehitatud vaateplatvorm asub

§ 38

lg 4 lg-s 1 nimetatud alas (hajaasustuses ja õuemaal), millele ei laiene

§ 38

lg 1 p-s 2 nimetatud ehituskeeluvöönd ja seega ei ole Liisa Kirss pannud toime

§ 74

lg 1 rikkumist, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. Velmar Brett kohtunik (dokument on digitaalallkirjastatud) 5