lg 12 on põhiseadusega kooskõlas ja võlgniku põhiõiguste riive on proportsionaalne. Säte võimaldab arestida kuni 20% võlgniku sissetulekust. Samuti on võlgnikule tagatud sissetulek kehtestatud toimetulekupiiri ulatuses, mis vastab võlgniku ülalpidamiseks minimaalselt vajalike vahendite suurusele. Alates 01.04.2018 on avaldaja töövõimetoetuse suurus alates 12,72 eurot päevas so 381,60 kuni 394,32 eurot kuus. 20% avaldaja sissetulekust moodustab 76,32 kuni 78,86 eurot. Seega jääb avaldaja töövõimetoetuse 20% ulatuses arestimise korral talle igakuiselt kätte vähemalt 305,28 eurot. Lisaks sellele avaldaja poolt kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti 06.02.2018 otsusest nr P26-2018-22093 nähtuvalt saab ta sotsiaaltoetuse summas 49,09 eurot. Seega on avaldajale kätte jääva sissetuleku suurus vähemalt 354,37 (=305,28 + 49,09) eurot. Avaldajale kätte jääv sissetulek on aga arvestuslikust elatusmiinimumist 1,5 korda suurem. 2 02.01.2018 seisuga oli kohtutäituril kindlalt teada, et alates 09.01.2018 muutub (teatud ulatuses) arestitavaks toimetulekupiiri ületav sissetulek. Esimene kinnipidamine 02.01.2018 Eesti Töötukassale edastatud sissetuleku arestimise aktide alusel toimus 09.01.2018, ehk
lg 1 p 61 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet töövõimetoetusele.
lg 12 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20%
Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et
Arvestades täitemenetluse kestust ja asjaolu, et võlgnikul ei ole muud vara, millele saaks sissenõuet pöörata, on õige kohtutäituri seisukoht, et sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei vii eeldatavasti sissenõudja nõude rahuldamisele. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus, võlgnikule jääb pärast arestimist kätte üle 300 euro, seega ei jää ka võlgniku sissetulek alla toimetulekupiiri, mistõttu töövõimetoetuse arestimine on praegusel juhul iseenesest lubatud.
lg-t 12 tuleb tõlgendada selliselt, et see jätab arestimisel kohtutäiturile kaalutlusruumi arestitava sissetuleku osa kindlaksmääramisel. Maakohtu hinnangul viitab kohtutäituri kaalutlusruumile sätte sõnastuses kasutatud sõna „kuni“, millest võib järeldada, et sissetuleku arestimine saab olla vahemikus 0-20% sissetulekust. Sellise tõlgenduse puhul ei ole säte vastuolus põhiseadusega, kuna kohtutäitur saab sissenõudja ja võlgniku huve kaaludes jõuda iga konkreetse asja puhul tulemuseni, kus võlgniku õigused ei ole ebaproportsionaalselt kahjustatud võrreldes sissenõudja huvidega. Tõlgendus, mille kohaselt kohtutäituril ei oleks arestimisel kaalumisruumi, vaid arestida tuleks igal juhul täpselt 20% võlgniku sissetulekust, oleks aga kohtu hinnangul ilmselt põhiseadusega vastuolus, kuivõrd isikule toimetulekupiirile vastava sissetuleku jätmine ei taga alati isiku 3 inimväärset äraelamist. Nimelt SHS § 131 lg 2 kohaselt ei hõlma toimetulekupiir vajalikke kulusid eluasemele. Kindel ei ole, et praegu kehtestatud toimetulekupiir vastaks SHS § 131 lgs 3 sätestatud nõuetele, st et toimetulekupiiri kehtestamisel oleks lähtutud minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 2018. aasta riigieelarve seaduse, mille § 2 lg 7 p-ga 3 on toimetulekupiir kehtestatud, eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja oleks nimetatud minimaalsed kulud välja selgitanud. Isegi kui see nii oleks, saab toimetulekupiir arvestada üksnes keskmise inimese kuludega ning isiku tervise- või muust seisundist või muudest asjaoludest tingitud lisakulusid toimetulekupiir ei arvesta.
lg-st 12 tuleneb kohtutäiturile kaalutlusõigus, millises ulatuses võlgniku sissetulek arestida. Kohtutäitur peab seejuures kaaluma võlgniku ja võlausaldaja huve ning arvestama mh sellega, et sissetuleku arestimisel oleks võlgnikule tagatud minimaalsete vajaduste rahuldamine. Kaalumine ei tohi olla üksnes abstraktne, vaid peab lähtuma konkreetsete täitemenetluse osaliste huvidest, sh tuleb arvestada konkreetse võlgniku sissetuleku suurust ja tema vajadusi. Kohtutäitur on praeguses asjas arestinud võlgniku töövõimetoetuse
Praegusel juhul ei nähtu kohtutäituri otsustest (tlk 28-32) ja menetluses esitatud põhjendustest, et kohtutäitur oleks kaalunud sissetuleku arestimise ulatuse määramisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Arestimisaktist ega kohtutäituri otsusest (tlk 28-32) ei nähtu, millistel kaalutlustel on kohtutäitur arestinud just 20% võlgniku töövõimetoetusest. Kohtumenetluses on kohtutäitur oma seisukohas täiendavalt välja toonud, et võlgniku minimaalsed vajadused on tagatud, kuna talle jääb kätte summa, mis ületab 1,5-kordselt toimetulekupiiri. Samas ei nähtu, et kohtutäitur oleks arvestanud võlgniku terviseseisundiga, mille tõttu võivad võlgniku hädapärased esmavajadused tõenäoliselt olla suuremad kui tervel inimesel. Maakohus leidis, et kohtutäitur oleks pidanud arestimise ulatuse kindlaksmääramisel tegema eeltoodust lähtuvalt kindlaks, millised on võlgniku ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Piisavaks ei saa seega lugeda kohtutäituri viidet sellele, et võlgniku sissetulek ületab toimetulekupiiri või elatusmiinimumi. Seega ei nähtu kohtutäituri otsusest võlgniku huvide kaalumist, vaid kohtutäitur on lähtunud üksnes sissenõudja huvidest. Samuti ei nähtu, et kohtutäitur oleks võlgniku enne töövõimetoetuse arestimist ära kuulanud (TsMS § 131 lg 2) või üritanud seda teha. Arvestades töövõimetoetuse iseloomu, peaks kohtutäitur selle arestimisel võimalusel andma võlgnikule alati võimaluse ärakuulatud saada. Ärakuulamisel teatavaks saanud asjaolud võimaldaksid kohtutäituril hinnata ka seda, kui mitme protsendi ulatuses oleks konkreetse täitemenetluse asjaolusid ja võlgniku olukorda arvestades võlgniku sissetuleku arestimine põhjendatud. Arvestades kohtule esitatud asjaolusid ei saa pidada, võlgniku töövõimetoetuse arestimist 20% ulatuses põhjendatuks. Seetõttu rahuldas kohus kaebuse ja tühistas nii kohtutäituri 02.02.2018. a otsuse täiteasjades nr 084/2016/2162, 084/2016/3537 ja 084/2017/570 kui ka 2. jaanuari 2018. a sissetuleku arestimise akti samas täiteasjas, millega arestiti 20% võlgniku pensionist. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, mille jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt läbi vaatamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ekslik maakohtu järeldus, mille kohaselt ei nähtu esitatud põhjendustest, et kohtutäitur on kaalunud sissetuleku arestimise ulatuse määramisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohtutäitur leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 438 lg 1 ja § 232 lg 1 koosmõjus § 477 lgga 1; 2) rikkus maakohus menetlusõigust tõendite hindamisel; 3) ei avaldanud võlgnik maakohtu istungil oma kulutuste suurust. Kuigi istungil püüdsid nii täitur kui ka kohus selgitada välja võlgniku vajadusi, ei andnud võlgnik adekvaatset infot; 4) peab olema ka võlgnik ise aktiivne ja esitama oma vara kohta andmeid, et täitur saaks võlgniku huvidega arvestada.
lg 1 järgi peab võlgnik kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab.
lõikest 1 tulenevalt on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet; 5) jääb võlgnikule pärast arestimist kätte 354,37 eurot, mis on 147,14 euro võtta rohkem kui on elatismiinimum; 6) ei ilmunud võlgnik kohtutäituri juurde kaebust läbi vaatama. Võlgniku jaoks oli tagatud võimalus olla ära kuulatud, kuid võlgnik ei tulnud kaebuse läbivaatamisele ise kohale. 26.04.2018 toimunud istungil selgitas võlgnik kaebuse läbivaatamisele ilmumata jätmist sellega, et ta ärritub kergesti ja võib kehvasti käituda, näiteks tatistab näkku. Arvestades asjaolu, et võlgnik ärritub kiiresti, ei ole võlgnikuga konstruktiivse kontakti saamine võimalik; 7) võib võlgniku taotletud eesmärk olla saavutatud 10.06.2018 jõustuva
lg 12 redaktsiooni kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Seetõttu võib olla põhjendatud avalduse läbi vaatamata jätmine.
lg 12 ei reguleeri eraldi sissenõude pööramist
lõikes 1 sätestatud sissetulekutele (sh töövõimetustoetusele), vaid sätestab sissenõude pööramise ulatuse piirangu sissetulekule , mis ei ületa töötasu alammäära. Seetõttu on
lg 12 lahendatavas asjas asjakohane vaid siis, kui sissenõude pööramine
131 lõikes 1 sätestatud sissetulekutele on
Järelikult pidanuks maakohus esmalt analüüsima, kas töövõimetoetusele üldse võis sissenõuet pöörata (
lg 2) ja alles pärast selle tuvastamist tegelema küsimusega, kas kohalduda võib mõni täiendav sissetuleku arestimise piirang, nt
9.
lg 2 sätestab, et juhul, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib
lg 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. Seega on töövõimetoetusele sissenõude pööramise eeldused järgmised:
lg 2 eesmärk ei ole anda võlgnikule võimalust hoida nõude täitmisest teadlikult kõrvale. Juhul, kui avaldaja ei nõustunud menetluskulude kindlaksmääramisega 480 euro ulatuses, saanuks avaldaja seda vaidlustada apellatsioonkaebuse esitamisega. Seda ei ole tehtud. 12. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku ärakuulamine ei ole
Säte märgib, et võlgnik tuleb kuulata ära võimalusel. Võlgnik kinnitas 6 kohtuistungil, et ta ei soovinud kohtutäituriga kohtuda, kuna ta ärritub kergesti ja võib kehvasti käituda, näiteks tatistada näkku (tl 71). Seejuures teatas võlgnik, et ta esitas oma vastuväited kirjalikult. Järelikult ei ole rikutud ärakuulamise õigust, kuna võlgnik sai oma seisukohad esitada ja ta ei pidanud ise vajalikuks täituriga kohtuda. Võlgnik ei soovinud täiturile avaldada ka oma elukohta, mis võis võlgnikuga kontakti saavutamist raskendada. Kohtuistungil teatas võlgnik, et tal on kolm viibimiskohta, mida ta avaldada ei soovi (tl 70, pöördel). Ringkonnakohus leiab, et võlgnikul on kohustus täiturit teavitada asjaoludest, mis võivad anda aluse osa sissetulekust arestimata jätta. Ka Riigikohus leidis, et kohtutäitur saab
jj järgseid piiranguid täitemenetluses arvestada üldjuhul vaid võlgniku sellekohase avalduse alusel, sest enne arestimist ei ole kohtutäituril üldjuhul teavet, millist liiki sissetulekuid võlgnik saab ja kas tal on ka nt ülalpeetavaid (vt ka 3-2-1-110-16, p 17). 13. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et täituril oli
lg 2 alusel õigus töövõimetoetust arestida, kontrollib ringkonnakohus, kas täitur arestis osa sissetulekust kooskõlas
Kuna täitur arestis võlgniku sissetulekust 20% ja võlgnikule jääb ühes kuus kätte raha üle toimetulekupiiri (rohkem kui 300 eurot), on arestimine õiguspärane. Ringkonnakohus märgib, et
lg 12 ei sätesta täiturile diskretsioonikohustust ja sellega seonduvat põhjendamiskohustust. Säte kehtestab vaid maksimumpiiri, mida võib arestida (20% palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust juhul, kui see ei jää alla toimetuleku piiri). Asjaolu, kas täitur arestib 20% või alla selle, sõltub sellest, kui suur on sissenõue, milline on sissenõudja avaldus ja kas sissenõude korral jääb võlgnikule toimetulekupiiri suurune sissetulek alles. Puudub vaidlus, et need eeldused olid täidetud. 14. TsMS § 172 lg 10 alusel tuleb 15 eurot (riigilõiv määruskaebuse esitamisel) mõista avaldajalt välja kohtutäituri kasuks. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.