Obsah (8)

§ 439§ 657§ 5§ 230§ 171§ 177§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. juuni 2018. a Tsiviilasja number

§ 439). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda. 7. Hageja nõuab kostjalt pooltevahelisest lepingust tuleneva võlgnevuse 7116 euro 96 sendi tasumist, maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja maakohtu poolt tuvastatut, et hageja ja kostja sõlmisid juulis 2013 suulise töövõtulepingu, mille järgi pidi hageja puhastama võsast karjamaad ja kraavid ning selle võsa üles töötama. Hageja lepingujärgseks tasuks oli töö tegemisel saadav hakkpuit, küttepuud pidi jääma kostjale. Hageja väitel on kostja hagejale kuulunud hakkpuidu võõrandanud, mistõttu on tal jäänud lepingus kokkulepitud tasu saamata. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud lepingujärgse tasu osas mitte rahas, vaid hagejale pidi jääma konkreetne puit (hakkpuit). Maakohus on põhjendatult leidnud, et selline kokkulepe on kehtiv. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kostja on vähemalt osaliselt hageja ladustatud hakkpuidu võõrandanud (vastus apellatsioonkaebusele II kd, tl 90). Pooled ei ole tuginenud sellele, et kostja võlg hageja ees koosneks üldiselt hakkpuidust, vaid kindlaksmääratud kinnistutelt konkreetsest asukohast saadavast puidust. Pooled vaatasid ka töödeldava võsa üle 6 ning määratlesid sellele vastavalt ka hageja tasu. Hageja ei ole ka esitanud vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et ühtegi kokkulepet poolte vahel lepingujärgse tasu osas hakkpuidu asendamiseks ei olnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul võib ainult kindlast asukohast ja hulgal saadavat hakkpuitu pooltevahelise lepingujärgse soorituse mõttes pidada oma olemuselt individuaaltunnustega (asendamatuks) esemeks, ning puidu puudumine on muutnud lepingu täitmise kostja poolt võimatuks VÕS § 108 lg 2 p 1 järgi. Pooled on soovinud omavahel jagada kindlalt piiritletud maatükilt saadavat puitu. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt pooltevahelise õigussuhte kirjeldus (hageja tasuks on hakkpuit) ei ole määratletud sellise täpsusega, mis võimaldaks rahuldada hageja nõuet, ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui pooled vaatavad koos üle töödeldava võsa suuruse ning lepivad sellest saadava puidu jagamise osas kokku, on selline kokkulepe ka täidetav. Nimetatud maakohtu seisukoht ei mõjuta aga asjas tehtud lõpplahendit. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, millistel kinnistutel tuli tööd teha, seega oli pooltele teada, missugune on ligikaudne tehtavate tööde ulatus. Kostja ei soovinud saada hakkpuitu, vaid küttepuid. Hageja ja kostja tahteavaldus hageja kui töövõtja tasu suhtes oli pooltele arusaadav. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud tunnihinna kokkuleppe sõlmimist. Kui kohustuse täitmine on muutunud võimatuks, saab töövõtja taganeda lepingust VÕS § 116 järgi ja/või nõuda täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 alusel. Lisaks on hagejal õigus nõuda VÕS § 108 lg 7 järgi juhul, kui võlgnik saab võlgnetava kohustuse eseme asemel hüvitise või omandab sellise hüvitise maksmise nõude (hüvitisnõue), hüvitise üleandmist või hüvitisnõude loovutamist. 8.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oleks kohus saanud teha lahendi ka muudest alternatiivsetest õiguskaitsevahenditest lähtudes, ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet, vaid kohustuse täitmise nõude. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja selgelt ja üheselt arusaadavalt sellele, et hageja on ilma jäänud lepingujärgsest tasust. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust.

1. märtsi 2017 istungiprotokollist nähtuvalt on kohtuistungil arutatud ka muul alusel nõude esitamist, hageja seda ei teinud (I kd, tl 107 jj). Nõude suuruse tõendamiseks on hageja esitanud arve, milles on nimetatud raietööd, väljaveoteenus ja transportteenus. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja on samas ise kohtule kinnitanud, et ta ei ole osutanud kostjale metsamaterjali lõikamise, ülestöötamise ja väljaveo teenust (I kd, tl 31). Seega ei tõenda nimetatud arve ka hageja kahju. Tunnistaja Arnu Lippasaare ütlustest tuleneb üksnes hakkpuidu hind (I kd, tl 185), millele hageja on ka menetluse kestel tuginenud. Tunnistaja on ka varem väidetavalt hagejalt hakkpuitu ostnud. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja saamata jäänud töötasu 6600 eurot. Nii apellatsioonkaebuse põhjenduste kui ka tunnistaja ütluste kohaselt ei ole 6600 euro puhul tegemist mitte hageja töötasuga, vaid tunnistaja väitel ta ostis hagejalt hakkpuitu selles väärtuses (I kd, tl 175). Seega ei saa hageja nõuet käsitleda kahju hüvitamise nõudena, millele hageja tugines esmakordselt ringkonnakohtu istungil.
2. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal ei ole kostja vastu hakkpuidu rahalise väärtuse nõuet. Pooled ei ole selles kokku leppinud, ei ole toimunud läbirääkimisi võimaliku puidu hinna 7 suhtes. Leping sõlmiti Aili Lippasaare ja Kaido Muttiku vahelisel kokkuleppel. Tunnistaja Arnu Lippasaare ei olnud lepingu sõlmimise juures (I kd, tl 185), Arnu Lippasaarega võttis hageja seaduslik esindaja Aili Lippasaar ühendust lepingu sõlmimise järel, kuna Arnu Lippasaar on Aili Lippasaare tunnistuse kohaselt „läbi minu ostnud üles töötatud võsa oma firmale“. Seega ei ole Arnu Lippasaare ütlused tõendiks poolte tahteavalduste tõlgendamisel lepingu tingimuste suhtes. Kui Arnu Lippasaar mõõdab hakkpuidu hulga ning lepib Aili Lippasaarega kokku selle hinnas (apellatsioonkaebuse väited, II kd, tl 60), siis ei kehti see kokkulepe ilma kostja tahteavalduseta aga hageja ja kostja vahelistes suhetes. Maakohus ei pidanud kontrollima hageja alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud ( vt Riigikohtu
3. detsembri 2016 a otsus tsiviilasjas 3-2-1-122-16, p 11). Töövõtulepingu kehtivuse suhtes poolte vahel vaidlust ei olnud, hageja ei ole ka lepingust taganenud. VÕS§ 1037 järgi peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja poolt võõrandatud hakkpuit oli tema omandis.
4. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja on saanud hakkpuidu eest K. ST OÜ-lt 2880 eurot. (I kd, tl 34). Hagejal tuleb tõendada menetluses, et kostja on võõrandanud hagejale kuuluva hakkpuidu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud just võlgnetava kohustuse eseme asemel hüvitise, mis tuleks anda hagejale üle. Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt on kostja võõrandanud mitte ainult temale kuuluvatelt kinnistutelt üles töötatud ja ladustatud hakkpuidu, vaid ka naaberkinnistutelt tulnud hakkpuidu, on paljasõnalised ja osutavad pigem sellele, et kostja poolt võõrandatud puidu päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Kostja antud ütluste kohaselt võõrandas ta hakkpuitu Hansametsale, kuid osa arvest moodustas ka see, mille Hansamets ise välja korjas ja lõikas.
5. Kostja on seisukohal, et pooled on kokku leppinud selles, et neil puuduvad vastastikused nõuded ja pooltevaheline leping on lõppenud. Kostja väitel saavutasid hageja ja kostja
6. septembril 2013 kokkuleppe, et tehtud tööde eest saab hageja juba varem äraviidud 3,5 koormat küttepuid ja toob tagasi kostjale tagasi 17 tihumeetrit küttepuid, võsa jääb kostjale. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on oma väiteid menetluses tõendanud Aili Lippasaare poolt alla kirjutatud dokumendiga (I kd, tl 141); tunnistaja Liis Kikerpilli ja kostja ütlustega (I kd, tl 182jj) ning maakohus on ekslikult jätnud need tõendid hindamata põhjendusel, et kokkulepe puudutas vaid küttepuid (maakohtu otsuse p 3.13). Kostja on kogu menetluse kestel tuginenud sellele, et pooltevaheline leping on
7. septembri 2013 kokkuleppega lõppenud.
8. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg-st 3 tulenevalt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 8 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esindaja ajakulu 7,5 tundi ringkonnakohtus vajalik ega põhjendatud, kokku summas 1125 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 150 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud kostja menetluskulu 12. juuni 2018 kohtuistungiks ettevalmistamisel ja istungil osalemisel (4 tundi). Kohtuistung kestis kokku 45 minutit. Põhjendatud ei ole istungiks ettevalmistamise aeg 3 tundi. Käesolevas tsiviilasjas on kostjat esindanud sama esindaja ka maakohtus, mistõttu oli esindaja teadlik tsiviilasja asjaoludest ning ei pidanud kulutama enam palju aega asja materjalidega tutvumisele. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 2 tundi. Muus osas on kostja menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulu apellatsiooniastmes põhjendatud ja vajalik 5,5 tunni ulatuses (7,5-2). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna ringkonnakohtus 825 (5,5×150) eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludelt ringkonnakohtus 825 eurolt (koos käibemaksuga) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 9