lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada 1 üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt võib rentnik põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemise korral rendileandja poolt kolme kuu jooksul ülesütlemise teate kättesaamisest nõuda kohtus lepingu pikendamist, kui pikendamist võib rendileandjalt oodata. Tähtajalise rendilepingu pikendamise taotluse peab rentnik kohtule esitama üheksa kuud enne lepingu lõppemist. Rendilepingu pikendamist saab nõuda nii tähtajalise kui ka tähtajatu rendilepingu puhul. Kostjal ei ole ülekaalukat ja tungivat huvi just hageja kasutuses olevat 13,62 ha suurust maad ise kasutusele võtta, sest teadaolevalt on kostjal ~ 1000 ha haritavat maad ja tema omandis on paarkümmend kinnistut. Hageja kasutuses olev maatükk moodustaks kostja haritava maa hulgast vaid väga väikese ja ebaolulise osa. Kostja ei saa tugineda
lg 2 punktile 3, sest nimetatud sättes räägitakse vaid füüsilisest isikust rendileandjast ja tema lähikondsetest, mille alla kostja ei mahu, sest kostja on juriidiline isik, kellel ei saa olla sugulasi. See säte kehtib füüsilisest isikust põllumeeste ehk talunike kohta, kellele on antud rendilepingu pikendamise vastu eraldi kaitse.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Täitmata on nõude materiaalsed eeldused. Kostja soovib ostetud kinnisasja ise majandada (
Kostja on põllumajandusettevõte ja tegeleb põllukultuuride kasvatamisega. Rendilepingu pikendamist ei saa seetõttu kostjalt oodata.
Säte piirab ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt kinnisasja omaniku omandiõigust (PS § 32). Üldise lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võib igaüks vabalt valida, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Seega ei tulene isikule seadusest üldist õigust nõuda, et teine isik sõlmiks temaga 2 lepingu või teeks seda kindlatel tingimustel. Tähtajalise rendilepingu sõlmimise korral ei saa rentnikul tekkida mingit õiguspärast ootust asjaolu suhtes, et ta saab rendilepingu eset kasutada ka pärast rendilepingus kokkulepitud tähtaja möödumist. Põhjendamatu on pidada rentnikku lepingu nõrgemaks pooleks, kuna rentnik tegutseb majandustegevuses. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 10. novembri 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi tagamine tühistati. Hagejalt mõisteti välja kostja kasuks menetluskulude katteks 1946 eurot ja viivis sellelt. Maakohus leidis, et
Kuigi sätted riivavad omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust, on riive võimalik ületada põhiseaduspärase tõlgenduse ja kohtu kaalutlusõiguse rakendamise teel. Maakohus märkis, et pooled vaidlevad selle üles, kas kostjalt võib oodata rendilepingu pikendamist. Maakohus leidis, et
Sättes märgitud loetelu on mitteammendav. Sellele viitab sissejuhatuses kasutatud sõna „eelkõige“. Kui seadusandja oleks sätet soovinud füüsilise isikuga kitsendada, oleks seda otsesõnu sätestatud. Isemajandamise soovi ei ole võimalik lõpuni tõendada ja piisab üksnes soovi põhistamisest. Kostja on piisava põhjalikkusega esitanud asjaolud ning võimalikud tõendid, millisel põhjusel ta vajab rendieset ise. Puudub vaidlus, et rendieseme näol on tegemist põllumajandusliku maaga ja ka hageja kasutas maad põllukultuuride kasvatamiseks. Hageja esindaja kinnitas istungil, et hageja soovib rendieset kasutada põllumajanduslikuks äriks, et seda harida ja saada tulu. Kostja avaldas, et soovib maad kasutada samal eesmärgil. Kostja
alusel nõude esitamisel polegi rendieseme kasutamise eesmärk või põhjused olulised. Maakohus sellega ei nõustunud, sest kohus peab kaaluma mõlema poole huve ning selleks peavad pooled oma huvid välja tooma. Kostjalt ei saa eeltoodut arvestades oodata rendilepingu pikendamist olukorras, kus kostja on sunnitud haritavaid maid rentima ja tegema lisakulutusi, sest tal endal ei ole piisavalt maad oma saagi kasvatamiseks samal ajal, kui hagejal on nii palju maad, et ta rendib ise neid välja. 3 Kostjale on majanduslikult oluliselt kulukam rentida oma majandustegevuseks maad, kui harida endale kuuluvat kinnistut, olenemata selle suurusest. Samas ei kahjusta ühe rendipinna kaotus hageja huve ülemäära, sest tal on piisavalt omal kinnistuid, millel majandustegevust jätkata. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile on kokku 1896 eurot (120x15,8 h). Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kokku 1946 eurot (50 eurot riigilõiv määruskaebuse esitamisel ja 1896 eurot õigusabikulud). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas maakohus
lg 2 punkti 3 valesti.
lg 2 p 3 ei kuulu kohaldamisele ja kostja ei ole selle aluse olemasolu suutnud tõendada.
Apellandi hinnangul peaks
Seadusandja on soovinud anda talunikele ja nende pereliikmetele eelisõiguse ja võimaluse oma maad harida ning sellest elatist saada, tulenevalt enda ja pere olmelistest vajadustest. Juhul, kui ringkonnakohus peaks nõustuma maakohtu tõlgendusega
§-le 357 lg 2 p 3, siis ei tohiks olla selle sätte rakendamiseks piisav lihtsakoeline sooviavaldus või põhistus, mille kohaselt tahetakse ise maad kasutada.
lg 2 p 3 aluse esinemist peab tõendama rendileandja ja antud juhul peaks maa kasutamise soovi õigustatust kontrollima läbi rendilepingu ülesütlemise avalduse põhjendatuse.
lg 2 p 3 kohaldub vaid füüsilisest isikust rendileandjale.
See säte hõlmab nii füüsilisest kui juriidilisest isikust rendileandjat ja laiendab isikute ringi, kes võivad lisaks rendileandjale soovida maad ise majandada.
lõikes 2 on esile toodud avatud, st mitteammendav nimekiri olukordadest, mil ei saa rendilepingu pikendamist rendileandjalt oodata. On võimalik, et rendilepingu pikendamist ei saa rendileandjalt oodata muu hulgas ka siis, kui maad soovib majandada mõni rendileandjaga seotud kolmas isik, nt rendileandja tütarühing või tema majandustegevuses oluline lepingupartner. 8. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et rendileandja peab tõendama, et temalt ei saa lepingu pikendamist oodata. Samas tuleb rendileandja tõendmiskoormise ulatust tõlgendada põhiseaduskonformselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
Ringkonnakohtu hinnangul riivab
ka üldist vabadusõigust (PS § 19), mis on privaatautonoomia alus (vt ka RKPJKo 3-4-1-34-14, p 41). Privaatautonoomia väljendub muu hulgas lepinguvabaduses, mille kohaselt 4 on isik vaba sõlmima või mitte sõlmima mis tahes sisuga lepingut. Ringkonnakohus märgib, et iga põhiõiguse riive ei muuda veel normi põhiseadusega vastuolus olevaks, kui riive eesmärk on legitiimne ja riive on proportsionaalne. Põhiseadusega ei oleks kooskõlas
lg 2 p 3 selline tõlgendus, mille kohaselt peaks rendileandja tõendama tulevikus aset leidvate sündmuste toimumist. Tulevikus toimuma hakkava majandustegevuse tõendamine võib osutuda võimatuks või raskeks ning sellisel juhul piiraks
Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et vähemalt üldjuhul piisab
lg 2 p 3 kohaldamiseks, et rendileandja põhistab oma soovi rendieset ise majandada ehk teeb selle väite kohtule usutavaks. Näiteks piisab
lg 2 p 3 kohaldamiseks, et rendileandja tõendab tegelemist põllumajandusega ja märgib, et ta soovib selleks maad ise harida. Kuna kostja tõendas, et ta tegeleb põllumajandusega ja tõi esile soovi maad ise majandada, on kostja teinud kohtule usutavaks, et rendilepingu pikendamist temalt oodata ei saa. 9. Ringkonnakohus leiab, et
eesmärk on kaitsta rentnikku eelkõige olukorras, kus rendilepingu ülesütlemine võib tema majandustegevust oluliselt takistada või selle lõpetada. Seetõttu ei ole välistatud, et rendilepingu pikendamist ei saa rendileandjalt oodata muu hulgas siis, kui rentnikul on endal piisavalt haritavat maad või on rendieseme tähtsus rentniku majandustegevuses marginaalne. Selle hindamine, kas rendilepingu pikendamist saab rendileandjalt oodata, on kohtu kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada kõigi asjaoludega ja poolte õigustatud huvidega. Kuna säte piirab oluliselt lepinguvabadust ja omandiõigust, ei ole õigustatud rendilepingu pikendamine olukorras, kus rentnikul ei ole selleks õigustatud huvi. Maakohus viis kaalutlusõiguse läbi kooskõlas menetlusõigusega ja põhjendas otsust piisavalt. Muu hulgas tugines maakohus õigustatult asjaolule, et hagejal on piisavalt maad oma majandustegevuse jätkamiseks. 10. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud kostja menetluskulu 480 euro väärtuses. Kuigi kohaldamispraktikata õigusnormi tõlgendamine ja analüüsimine võis olla keskmisest keerukam, võtab apellatsioonkaebusele vastamine eelduslikult vähem aega, kui selle koostamine. Seda eriti olukorras, kus maakohus oli õigusnormi piisavalt ja õigesti sisustanud ning vastuses nõustuti sisuliselt maakohtu hinnanguga tsiviilasja lahendamisel. Seetõttu ei olnud ka kostjal vajadust välja töötada maakohtu seisukohtadest oluliselt erinevat õiguslikku analüüsi. Vastuse koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu üle nelja tunni. Võttes arvesse eeltoodut, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks kostja menetluskulu 480 eurot, mõistab selle hagejalt välja kostja kasuks ja märgib kostja taotlusel, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude nõude kohase täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.